ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon
Löüt 828 sõnaartiklit ja 2183 sõnna
haab haav haava .haava30 värisesin kui haavaleht ma värisi ku haavalehť;
haabjas 1. .haabja|nõ v .haabja|s - -t15 2. ütepuuloodsi|k -gu -kut13, ütepuu|vineq -.vinne -vinet18
haagis haagi|ts -dsa -tsat13, perä|käro -käro -kärro26 auto koos haagisega auto üten haagitsagaq; haagiselamu koometska, koomits, koonits; haagissuvila automaja;
haak haaḱ haagi .haaki37, tśank tśangu .tśanku37, kramṕ krambi .krampi37, haakõlõma , ristitämä ust haaki panema ust tśanku  v  haaki  v  krampi pandma; lõuahaak lõvvahaaḱ; (joostes) haake tegema haakõlõma, ristitämä; kui jänes koera eest põgeneb, siis hakkab haake tegema ku jänes pinni pakõs, sõ̭s nakkas ristitämä;
haake- perän vitäq haakeader perän vitäq adõr;
haakekonks (perä)konkś (-)konksi (-).konksi37
haakima .haaḱma .haakiq haagi63, .taadõ v takka .võtma , .perrä .võtma , .perrä .haardma haakis pluusi kinni haakõ pluusõ kinniq; haakis adra traktori järele võtť v haarď v haakõ adra traktori taadõ v perrä; metsaveotraktori taha palke haakima tśokõrdama;
haaknõel prundsi|nõgõl -nõgla -.nõkla45, pletť|nõgõl -nõgla -.nõkla45, pula|k -gu -kut13, seto kiiľ pulavka - -t2
haakrist haaḱ|risť -risti -.risti37
haamer vas|saŕ -ara -arat4
haarama .haardma haardaq haara66, ha|bima -piq -bi57 haaras lapse sülle haarď latsõ üskä; suur kala haarab suurt sööta suuŕ kala habi suurt süütä; korraks v kiiresti haarama haarahtama, haarahutma, habahutma; siit-sealt haarama haariskõ(l)lõma, haaraskitsma, habahõ(l)lõma; kaasa haarama üten kiskma;
haarang haarah(t)us -õ -t9 kurjategijate tabamiseks korraldati öine haarang kuŕategijide kättesaamisõs tetti üüsine haarahus;
haare .haardmi|nõ -sõ -st5, kinniq.hoitmi|nõ -sõ -st5, haarah(t)us -õ -t9 käte tugev haare kässi kimmäs haardminõ v kinniqhoitminõ; teaduse haare laieneb iga aastaga tiidüs küünüs egä aastagaq kavvõmbahe;
haare eläjät haarus -(s)õ -t11 kaheksajala haarmed katsajala haarusõq;
haarem haarõḿ -i -it4
haav haav haava .haava30 lahtine haav vallalinõ haav;
haavama 1. .haavama haavadaq .haava77, vika tegemä , .pihta .saama haavata saama vika saama; sai kätest ja jalgadest haavata sai käsist ja jalost haavatus; 2. .tsolkama tsolgadaq .tsolka77, .tśankama tśangadaq .tśanka77, .tśauna|ma tśaunadaq .tśauna77, .haavama haavadaq .haava77 see jutt haavas teda seo jutt tsolgaś tedä;
haavand m haav haava .haava30 maohaavandtõbi m maohaavaq;
haavapuine haavi|nõ -dsõ -st7, haava|nõ -dsõ -st7, haava.puu|nõ -dsõ -st7
haavapuravik haavapuravi|k -gu -kku38, haavaporovi|k -gu -kku38, haavatat|ť -i -ti37
haavariisikas haava|si̬i̬ń -seene -si̬i̬nt40
haavatu vikasaanu|q - -t1 haavatuile anti arstiabi vikasaanuilõ anti api;
haavel .haavli - -t1 jäme haavel rinť, renť;
haavik haavistu - -t1, haavisti|k -gu -kku38
haavuma paha|nõma -(nõ)daq -nõ89, .süändü|mä -däq -84, .süändä|mä -q -83, tülväh(t)ü|mä -däq -84 ta haavus sellest jutust tä pahasi ärq taa jutu pääle;
habe m habõn|aq -idõ -it4, (lühkene) habõna|nürsś -nürsi -.nürssi37 habet ajama habõnit ajama; tal on ilus habe täl ommaq ilosaq habõnaq v om illos hapõń; habemesse pomisema nõ̭na ala kõ̭nõlõma;
habemeajaja habõna|aiai v -ajjai -ajaja -ajajat4, habõnaajaja - -t3, tsirulni|k -gu -kku38
habemeajamisaparaat habõnaajamismassin -a -at4, vundsi|vurŕ* -vurri -.vurri37
habemenuga habõna|väitś -väidse -väist39, habõna|raud -ravva -.rauda33
habemetüügas habõna|kands -kandso -.kandso37, haŕas -(s)õ -t11 nädalane habemetüügas nädäline haŕas;
habemik habõni|k -gu -kku38
habetuma habõndu|ma -daq -84, karva|tama -taq -da82, habõnihe v habõnilõ kasuma lõug ja kael olid tal habetunud lõug ja kaal olliq täl ärq karvatõduq;
habras habras .hapra habrast22, hu|ba -ba -pa26, õrn õrna .õrna35, kõrrõ - -t14 jää on hapraks muutunud iä om hapras lännüq; habras portselan õrn pordsõlań; habras mälestus õrn mälehtüs; lepp on habras puu lepp om kõrrõ v huba puu; hapra kehaehitusega kasina kundigaq;
habrastama habrasta|ma -q -83, hubrasta|ma -q -83, hõdrasta|ma -q -83
habrastuma habrastu|ma -daq -84, hubrastu|ma -daq -84, hõdrastu|ma -daq -84, rabastu|ma -daq -84, kuduhu|ma -daq -84
hageja .nõudja - -t3, .kaibaja - -t3
hagema .kohtugaq .nõudma , .kohtuhe .kaibama
hagi .nõudmi|nõ -sõ -st5, .kaibus -õ -t9
hagijas hae|pini -pini -pinni26, ha|kij -gija -gijat4, jäle|pini -pini -pinni26
hagu ha|go -o -ko27, plõ̭õ̭ska - -t3 haokubu haokubo; anna hagu! tapaq takast!;
hahetama (h)ahe|tama -taq -da82, .hahkama hahadaq .hahka77 idataevas hahetab juba hummogutaivas jo hahetas;
hai hai - -d2
haige tõbi|nõ -dsõ -st7, .haigõ - -t3, tõbialo|nõ -dsõ -st7 haige inimene tõbinõ inemine; ta jäi haigeks tä jäi tõbitsõs; haige käsi haigõ käsi; haiget saama, tegema haigõt saama, tegemä; teeskleb haiget pand v tege hindä haigõs; haigevõitu haigõnõ, haigõpoolinõ, haiglanõ;
haigekassa .haigõkassa - -t1
haigestuma tõbitsõs v .haigõs .jäämä , tõppõ .jäämä , .haigust v tõpõ .haardma ta haigestub tä haarõtas tõbitsõs;
haigla .haigõ|maja -maja -majja v -maia28
haiglane .haigõ|nõ -dsõ -st7, .haigõpooli|nõ -dsõ -st7, .haigla|nõ -sõ -st5, hur|ril -ila -ilat4, tiru|nõ -dsõ -st7, vigapooli|nõ -dsõ -st7 haiglane fantaasia ulliq mõttõq;
haigur .haigru - -t1
haigus tõ|bi -võ v -bõ -põ25, hä|dä -dä -tä24, .haigus -õ -t9, vigahus -õ -t9, vigandus -õ -t9 ta põdes rasket haigust tä põssi rassõt tõpõ v haigu(s)t; kutsehaigus ammõdihädä; külmetushaigus külmähädä; nahahaigus nahahädä; nakkushaigus külgenakkaja v nakahtaja tõbi v hädä; pärilik haigus külgesündünüq hädä; suguhaigus kuritõbi, titihädä; suhkruhaigus tsukrutõbi; vaimuhaigus ulľus, meelehädä;
haigusleht .haigõ|papõŕ -.paprõ -papõrd22, .haigõtunnistus -õ -t9, .haigõ|lehť -lehe -.lehte34 oli haiguslehel olľ haigõpaprõ pääl;
haiguslik .haigõli|nõ -dsõ -st5, .haigusli|nõ -dsõ -st5
haiguslugu tõvõ üleskirotus , tõvõ|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43
haigustoetus .haigõrah|a -a -ha28
haigutama haigu|tama -taq -da82, mitmit kõrdo haigutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 mind ajab haigutama mullõ tüküs haik pääle;
haigutus haigutus -õ -t9, haik haigu .haiku37 haigutus tuleb peale haik tulõ pääle;
haihtuma .kaih(t)u|ma -daq -84 praeguseks on see jutt juba haihtunud seosaos om taa jutt joba kaihtunuq;
hais hais haisu .haisu37, nuus nuusu .nuusu37, nuheq .nuhkõ nuhet19, nuhk nuhu .nuhku36 sai haisu ninna sai haisu v nuusu nõ̭nna;
haisema .haisama haisadaq .haisa77, .haikama haigadaq .haika77 kala peab soola panema, muidu läheb haisema kala piät suula pandma, muido lätt haikama;
haistma (.hõ̭ngu v .haisu) .tundma (.)tundaq tunnõ min 1. k .tun(d)sõ v tunni66
haistmine hõ̭ngu.tundmi|nõ -sõ -st5, haisu.tundmi|nõ -sõ -st5, nõ̭n|a -a -na28 nohu puhul on haistmine ja maitsmine häiritud nohogaq ommaq hõ̭ngu- ja maitsõtundminõ kõrrast ärq; koeral on hea haistmine pinil om hää nõ̭na;
haisutama haisu|tama -taq -da82, .haisama haisadaq .haisa77
hajali hajovallaq , hajovillaq , laja(h)n , lajalõ , harõvallaq , .harva , harvakult , harvalt , harvast(õ) , .harvuisi mõtted on hajali mõttõq ommaq hajovallaq; hajali paiknevad talud harvakult saisvaq taloq;
hajameelne (palľo) unõhtaja - -t3, hiiďo|nõ -dsõ -st7 hajameelne inimene (palľo) unõhtaja inemine, suuŕ unõhtaja, hiiďo(kõnõ); ta on hajameelne täl om pää otsan lajan v tä om (palľo) unõhtaja v hiiďonõ;
hajameelsus (suuŕ) unõhtami|nõ -sõ -st5
hajevile hajova(l)lõ , hajovi(l)lõ , harvaku(l)lõ , .lakja , lajalõ
hajuma .lakja minemä , hajo|nõma -(nõ)daq -nõ89, .lahku|ma -daq -80 pilved hajusid pilveq lätsiq v vaioq lakja v lahku;
hajus harv harva .harva30, hõrrõ - -t14 hajus pilvitus harvaq v hõrrõq v hajovallaq pilveq;
hajutama .lakja ajama , hajovallõ ajama
hakatis alostus -õ -t9 tulehakatis tulõalostus; mehehakatis (väikene) mehekene, nuuŕmiiś, poiskõsõots;
hakatus alostus -õ -t9, nakah(t)us -õ -t9 tegi hakatust tekḱ alostust;
hakk (haki) eläjät hakḱ haki hakki37
hakk (haki) (vilä- v linavihuunik) hakḱ haki hakki37, kuhili|k -gu -kku38
hakk (haku) alostus -õ -t9 suve hakul suvõ alostusõn;
hakkaja (pääle)nakkaja - -t3, i̬i̬st.võtja - -t3, .väs(t)li - -t1, tra|gi -gi -ki26 ta on väga hakkaja inimene tä om häste päälenakkaja inemine;
hakkama nakkama .naadaq v nakadaq na(k)ka77 nad hakkavad tööle nääq nakkasõq tüüle; tal hakkas häbi täl nakaś häbü; poeg hakkas kaupmeheks poig lei kaupmehes; hakkama saama toimõ tulõma, toimõ saama; pihta hakkama pääle nakkama, pääle alostama; vastu hakkama vasta nakkama; silma hakkama silmä nakkama  v  putma; vastu hakkama vasta nakkama;
hakkepuit purutõt puu* , puutsä|bi* -bi -pi26, m puu|tsagimaq* -tsagimidõ -tsagimit4, hak|õq* -kõ -õt18
hakkima .lõikma .lõikuq lõigu64, tsa|gama -kaq -a59, tsälgo|tama -taq -da82, .tsälḱmä .tsälkiq tsälgi63 telefon hakib telefoni helü kaos vaehtõpääl ärq; hakitud küüslauk tsaet tsisnak;
hakkliha pi̬i̬nüliha pi̬i̬nütliha pi̬i̬nütlihha28, läbiaet liha , massina|liha -liha -lihha28, lihatsä|bi* -bi -pi26
hakkmasin lihamassin -a -at4, rasvamassin -a -at4
hala hädäldämi|ne -se -st5, tänitämi|ne -se -st5, tänń tänni .tänni37, halahõ(l)lõmi|nõ -sõ -st5, võiatami|nõ -sõ -st5
halama hädäldä|mä -q -83, hädände|(l)lemä -lläq -(l)le86, täni|tämä -täq -dä82, hal|a(ha)ma -laq -la8, halahõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .kuigõlõma kuigõldaq .kuigõlõ85, .kaiblõma kaivõldaq .kaiblõ85 hakkas halama, et tal pole ühtegi õiget sõpra naaś hädäldämä, et täl olõ-õi üttegiq õigõt sõpra;
halastajaõde õdõ õ̭õ̭' õtõ25
halastama halõsta|ma -q -83, .armu .hiitmä , .armu .andma halasta mu peale! halõstaq mu pääle!;
halastamatu (ilm)armuldaq , .armu.hiitmäldäq , .armu.andmaldaq , .andis.andmaldaq , halõstamaldaq õpetaja oli laste suhtes halastamatu oppaja olľ latsilõ ilmarmuldaq;
halastamatult (ilm)armuldaq , .armu.hiitmäldäq , .armu.andmaldaq , halõstamaldaq
halastav halõstaja - -t3, armuli|k -gu -kku38, armu.hiitjä - -t3
halastus halõstus -õ -t9, armu.hiitmi|ne -se -st5, armu.andmi|nõ -sõ -st5
halb halv halva .halva30, hõel hõela .hõela30, kehv kehvä .kehvä35, kehvä - -t2 halb ilm halv ilm; halb kruusatee hõel ruusatii; mul on halb olla mul om süä kuri; halvaks minema hukka v halvas minemä, tsurḱuma;
haldama vali|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, talli|tama -taq -da82, ka(m)manda|ma -q -83 kes neid maju haldab? kiä naid majjo valitsõs?;
haldjas -esä -esä -essä24, -imä -imä -immä24, -.hoitja - -t3, .haldja - -t3 majahaldjas majahoitja, majavaim; metshaldjas mõtsaesä v -imä; keldi muinasjuttudes suhtlevad inimesed haldjatega keldi jutussin kääväq inemiseq haldjidõgaq läbi;
haldur valitsõja - -t3, tallitaja - -t3 majahaldur majavalitsõja; pankrotihaldur pankrotitallitaja;
haldus valitsõmi|nõ -sõ -st5, tallitus -õ -t9 see maa kuulub linna haldusse seo maa käü liina valitsõmisõ alaq; Eesti haldusjaotus Eesti valitsõmisjaotus; haldusreform valitsõmisõ ümbrekõrraldaminõ; haldusüksus valitsõmisütsüs; haldusala valitsõmisala;
hale hallõ - -t14, ha(l)lõli|nõ -dsõ -st5, armõ|du -du -tut1 mul on sinust hale mul om sinno hallõ; hale lugu hallõ(linõ) lugu; haledavõitu ha(l)lõlik, hallõpoolinõ; haledad riismed armõduq jätüseq;
haledasti halõhõhe , halõhõlõ , hallõldõ , ha(l)lõhe , halõtuhe , halõtulõ , hallõ.listõ
haledus halõhus -õ -t9, halõndus -õ -t9, hallõ - -t14 ta tunneb haledust täl om hallõ;
halenaljakas hallõkõ|nõ -sõ -ist8 halenaljakas ilme hallõkõnõ ńago; asi oli halenaljakas asi olľ sääne, et tiiä-iq, kas ikkõq vai naardaq;
haletsema halõ|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, halõsta|ma -q -83, halahõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 ma haletsesin teda mul olľ timmä hallõ v ma halõdsi v halõsti v halahõli timmä;
haletsus halõhus -õ -t9, halõndus -õ -t9, halõstus -õ -t9 enesehaletsus hindähalõhus;
haletsusväärne armõ|du -du -tut1 ta on haletsusväärses olukorras tä om väega armõtun saison;
halg halg halo .halgo36
halgas hõlgas .hõlka hõlgast22, .lahkõja - -t3, hõllõ - -t14 halgas puu läheb hästi lõhki hõlgas puu lahksas häste;
haljas ha(l)ľas .halľa ha(l)ľast22 haljas rohi, raud, viin haľas hain, raud, viin;
haljasala parḱ -platsi -.platsi37, haľas jago , rohilinõ jago , muro|platś pargi .parki37 sõitis haljasalale sõiť muro pääle;
haljassööt .värski v toorõs hain raiheina kasvatatakse nii haljassöödaks kui kuivatamiseks raihaina kasvatõdas nii värskis söödäs ku kuivamisõs;
haljastus ha(l)ľastus -õ -t9 haljastusega tegeles meil Jüri Jüri olľ meil iloaidnik;
haljendama ha(l)ľõ|tama -taq -da82, ha(l)ľa|tama -taq -da82, rohilinõ olõma , ha(l)ľõtõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 õu ja mets haljendavad muro ja mõts haľõtas; haljendama lööma rohilidsõs minemä;
hall (halla) hall halla .halla30
hall (halli) halľ halli .halli37, hahk haha .hahka33, harḿ harmi .harmi37 olen juba vanadusest halliks läinud ma olõ jo vanahusõgaq hallis lännüq; habe hakkab halliks minema habõnaq nakkasõq harmis minemä;
hall (halli) saaľ saali .saali37, halľ halli .halli37 jäähall ijähalľ; kaubahall kaubahalľ;
hallane halla|nõ -dsõ -st7 ööd on juba hallased üüq ommaq jo halladsõq;
halleluuja hallõ(.)luuja
hallikas hallika|nõ v hallika|s -dsõ -st5, hallika|s - -t15, .hahkja|nõ v .hahkja|s -dsõ -st5, .hahkja|s - -t15
hallinema hallis minemä , hahetu|ma -daq -84
hallitama halli|tama -taq -da82, hallõ|tama -taq -da82, hallõtu|ma -daq -84
hallitus hallõq .hallõ hallõt18, hallitus -õ -t9 hallitusjuust hallitusjuust;
halljänes leto - -t2, .liitva - -t3, nurmõjänes -(s)e -t11
hallo(o) hallo
hallpea halľpää - -d50, kulupää - -d50, .valgõpää - -d50
hallpea-rähn kq ka meldsas .meltsa meldsast22 kq ka roherähn
hallrästas pask|rä(ä)stäs -.rä(ä)stä -rä(ä)stäst22
halltõbi halľ halli .halli37 ta on halltõves tä sõit halli;
hallutsinatsioon nägemi|ne -se -st5, lumḿ lummi .lummi37, virbitüs -e -t9, virṕ virbi .virpi37 sul olid hallutsinatsioonid sa näiq nägemiisi;
halo m (päävä)sadõm|õq -idõ -it16, (kuu)sadõm|õq -idõ -it16, pääväsap|ṕ -i -pi37
haltuura erä|ots -otsa -.otsa31, haltuura - -t2 see pole korralik töö, vaid haltuura olõ-iq taa kõrralinõ tüü, taa om haltuura; haltuurat tegema kõrvalt tegemä;
halvaa halvaa - -d50
halvama .hälvämä hälvädäq .hälvä77, hälvä|tämä -täq -dä82, hälväh(t)ü|mä -däq -84 jalgadest halvatud jalost hälvät v hälvähünüq; ta halvati ära tä hälväti v hälvähü ärq;
halvasti halvastõ , kehväste ta käitub halvasti täl ommaq halvaq kombõq v tä pidä hinnäst halvastõ ülevän;
halvatus hälväh(t)üs -e -t9 sai halvatuse tä hälväti ärq;
halvendama halvõmbas v kehvembäs tegemä see halvendas meie suhteid tuu tekḱ miiq läbisaamisõ kehvembäs;
halvenema halvõmbas v kehvembäs minemä nägemine halvenes nägemine lätś kehvembäs;
halvustama .maaha tegemä , halvas .pandma , .põlgma .põlgõq põlõ61, .tsia|tama -taq -da81 halvustav suhtumine maahategemine; ära hakka teist kohe niimoodi halvustama! naaku-iq tõist ka õkva niimuudu tsiatama!;
halvustus halvas.pandmi|nõ -sõ -st5, .põlgmi|nõ -sõ -st5
hambaarst .hamba.tohtri - -t3
hambahari .hamba|hari -haŕa -.harja43, hamba|pürsť -pürsti -.pürsti37
hambapasta .hamba|tahas* -.tahta -tahast23
hambavalu .hambahal|u -u -lu26
hambuline .hambidõgaq , tśakili|nõ -dsõ -st5 haugi hambulised lõuad havvõ hambidõgaq lõvvaq; hambuline leheserv tśakilinõ leheserv;
hamburger hamburgõŕ -i -it4, .kótlõdi.kukli - -t1
hambutu (ilma) .hambildaq hambutu inimene hambildaq inemine; tema naljad olid hambutud timä naľaq olliq ilma naľaldaq;
hammas hammas .hamba hammast23 hammas valutab hammas halutas; hambad irevil hambaq indsi(le) v helevälläq; hambaid krigistama hambit jürämä; alumised ja ülemised hambad all ja pääl hambaq; minu peale hammast ihuma muq pääle hammast higoma; sa tahad midagi hamba alla saada sa tahat hamba pääle midä hiitäq v sa tahat midä jürämist saiaq; tal sai hammas verele täl saiq hambaq verde; hambaid pesema hambit mõskma;
hammasratas .hambarat|as -ta -ast22, hammas|tsõ̭õ̭ŕ -tsõõri -tsõ̭õ̭'ri37
hammustama 1. (midägiq) .haukama haugadaq .hauka77, .ha(m)psama ha(m)psadaq .ha(m)psa77, .tsälkämä tsälgädäq .tsälkä77, pur|õma -raq -õ min 1. ja 3. k puri58, (äkki v kõrras) .tsälksämä tsälksädäq .tsälksä77, tsälgähtä|mä -q -83 hammustab õunast tüki haukas v hampsas ubina külest tükü; ära hammusta pähklit katki! tsälgäku-iq pähḱmäst katśki!; 2. (kedägiq) pur|õma -raq -õ min 1. ja 3. k puri58, tsälgähtä|mä -q -83, (sivvu kotsilõ) .pandma (.)pandaq panõ66, .salvama salvadaq .salva77 sind on koer hammustanud sinno om pini purnuq; koer hammustas teda kintsust pini tsälgähť tä kindso ärq; madu hammustas hobust jalast siug panď hobõst jalga;
hammustus (sivvu) .pandmi|nõ -sõ -st5, .salvami|nõ -sõ -st5, .tsuskami|nõ -sõ -st5, purõmi|nõ -sõ -st5 parmu hammustus on valus parmu purõminõ om hallus; see on koera hammustus taa om pini purt;
handi: handi keel handi kiiľ;
hanepaju hani|pai -paiu -.paiu37
hanevits su̬u̬vitsi|k -gu -kut13
hang (hange) .uarm|(as) -a -at15, .uarm|(õs) -õ -õt15, oormas u̬u̬rma oormast22, (lumõ)hanǵ (-)hangõ (-).hangõ35 hanged ulatusid akendeni uarmaq küündüq aknidõniq; tee on hange tuisanud tii om kinniq tuisanuq;
hang (hangu) vigõl v vikl vigla .vikla45 hanguvars viglahand; hangutäis heinu viglatäüs haina;
hange hangõq .hankõ hangõt18, .pakmisõ küsümine teeme auto ostmiseks hanke lasõmiq automüüjil pakmisõ tetäq;
hangeldaja .sahkri - -t1, sahkõrdaja - -t3, hangõldaja - -t3, parsõldaja - -t3, parsõndaja - -t3
hangeldama sahkõrda|ma -q -83, parsõlda|ma -q -83, parsõnda|ma -q -83, hangõlda|ma -q -83 hangeldab salaviinaga sahkõrdas salaviina; kinnisvaraga hangeldama maad parsõldama;
hanguma II viglagaq .nõstma v ammutama v .viskama v ajama mees hangus heinad lakka miiś ammuť viglagaq hainaq lao pääle;
hanguma I I kõvas minemä küünlarasv hangub kündlerasõv lätt kõvas; hangunud nagu süldileem hülpünüq niguq süldiliiḿ;
hani han|i -i -ni26, haaḣ hahe haaht39 haneks tõmbama ärq petmä, ullis tegemä; see on talle nagu hane selga vesi tuu om tälle nigu hani sälgä vesi visadaq;
hani kasvot reteľ|hain -haina -.haina37
hankima nõvvutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .otśma .otsiq otsi63, halv .hanḱma .hankiq hangi63, .hankama hangadaq .hanka77 hankis küla pealt sada krooni nõvvutõlli külä päält sada kruuni;
hant hanť handi .hanti37
hape hap|as* -pa -ast22 sidrunhape tsitrońhapas; väävelhape väävlihapas; soolhape suulhapas;
hapendama hapa|tama -taq -da82, .hapnõma .pandma hapendab kapsaid ja kurke hapatas kapstit ja kurkõ v pand kapstaq ja kurgiq hapnõma;
hapnema .hapnõma hapadaq .hapnõ kesks hapanuq75 toit läks hapnema süüḱ lätś ärq hapnõs; tegi hapnemata leiba tekḱ hapnõmaldaq leibä;
hapnik hapasni|k -gu -kku38
happeline happali|nõ* -dsõ -st5
haprus pudõhus -õ -t9, rabõhus -õ -t9, hubahus -õ -t9
hapu hapu .hapnõ hapund17, .hapni|k -gu -kku13 hapuks minema hapnõs minemä; hapuks läinud õlu hapnõs lännüq v hapanuq oluq; hapu kali taaŕ; selles morsis on vähe haput tan morsin om hapnikku veidüq;
hapukapsas hapukapstas .hapnõ.kapsta hapundkapstast22 hapukapsasupp hapnõkapstasupṕ;
hapukas .hapnõli|k -gu -kku3, .hapnõkõ|nõ v .hapnõgõ|nõ -sõ -ist8
hapukoor hapuku̬u̬ŕ .hapnõkoorõ hapundku̬u̬rt39
hapukurk hapukurḱ .hapnõkurgi hapund.kurki37
hapuoblikas hapuhain .hapnõhaina hapund-.haina30, hubli|k -gu -kut13 hapuoblikasalat hapnõhainasalať;
hapupiim hapupiim .hapnõpiimä hapund.piimä35
harakas hara|k -ga v -gu -kat v -kut13 harakale meeldivad läikivad esemed harakulõ miildüseq läükväq aśaq;
harali: harali ajama lakja v haravilõ ajama;;
haraline harali(ga)|nõ -dsõ -st5, .hargli(ga)|nõ -dsõ -st5, haro(h)n , harõli|nõ -dsõ -st5, hargõli|nõ -dsõ -st5, .harḱliga|nõ -dsõ -st5, harika|nõ -dsõ -st5, haroli|nõ -dsõ -st5 hirve haralised sarved hirve harkligadsõq sarvõq; ussi keel on haraline hussi kiiľ om harolinõ;
haravil haravillaq
haravile haravi(l)lõ
hardalt pühäligult , halõhõhe , hallõ meelegaq , tõsitsõhe hardalt palvetama pühäligult pallõma; hardalt imetlema pühäligult imehtelemä;
hardus pühälikkus -õ -t9, halõhus -õ -t9 räägib kadunust hardusega kõ̭nõlõs kaonugõsõst halõhõhe v hallõ meelegaq v tõsitsõhe;
harf harf harfi .harfi31, harṕ harbi .harpi31
hargitama hargu|tama -taq -da82, hargahu|tma -taq -da62, mitmit kõrdo hargutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 hargitab sõrmi aja näpoq lakja v harki;
hargnema .(h)argnõma (h)arõdaq .(h)argnõ75, v (h)aro|nõma -(nõ)daq -nõ89, (h)arõ|nõma -(nõ)daq -nõ89 kütid hargnesid mõlemale poole teed jahimeheq argsiq katõlõ poolõ tiid; tee hargneb tii aronõs; seelikuõmblus on lahti hargnenud ündrik om ummõlusõst vallalõ;
hari II pürsť pürsti .pürsti37, hari haŕa .harja43 võta hari ja pühi põrand puhtaks! võtaq pürsť ja pühiq põrmand puhtas!; riidehari rõivahari; harjavars pürstihand; juuksehari (pää)hari;
hari I I hari haŕa .harja43 kuke-, laine-, katusehari kikka-, lainõ-, katussõhari; läks üle mäeharja lätś üle mäesälä; selle jutu peale läks tal hari punaseks tuu jutu pääle täl lätś hari v ladõv vereväs;
haridus koolitus -õ -t9, oppu|s -(sõ) -(s)t10, haridus -õ -t9 alg-, põhi-, kesk-, kõrgharidus alg-, põhi-, kesk-, korgõkoolitus; kutseharidus ammõdiharidus; lapsed said hea hariduse latsõq saiq häste koolitõdus; ta on kõrgharidusega tä om korgõn koolin käünüq;
haridusministeerium koolitusministeeri|üḿ -ümi -.ümmi38, haridusministeeri|üḿ -ümi -.ümmi38
haridusminister koolitusmínistri - -t1, haridusmínistri - -t1
harilik harili|k -gu -kku38, harinu|q - -t1 mänd on meie metsades harilik puu petäi om mi mõtson harilik puu; harilik pliiats harilik pleiätś;
harilikult hariligult , muido(q) harilikult oli sisukord raamatus eespool hariligult olľ sisukõrd raamatul iinpuul; harilikult siin seeni ei kasva, aga tänavu on teisiti muido siin siini ei kasuq, a timahavva om tõisildõ; harilikult käime teist teed muido käümiq iks tõist tiid;
harima 1. (h)arima (h)arriq (h)ari57 põldu harima maad arima, maad tegemä; lähen sauna, ihu tahab harida lää sanna, iho taht harriq; 2. kooli|tama -taq -da82, oppust .andma , harima harriq hari57 tema poeg on kõrgesti haritud timä poig om korgõhe koolitõt;
harimatu harimaldaq , koolitamaldaq
haripunkt ladõv ladva .latva45, hari haŕa .harja43, hari|punkť -punkti -.punkti37 pinge tõusis haripunkti pingõq lätś üles latva v pingõq nõssi haŕaniq;
haritlane koolitõt inemine , .oṕnuq inemine , harit inemine , haritla|nõ -sõ -st5 ka haritlased kõnelevad meil võru keelt ka koolitõduq inemiseq kõ̭nõlõsõq meil võro kiilt; tahtis tütrest haritlast teha tahtsõ tütre ärq koolitaq;
haritlaskond .oṕnuq inemiseq kuulake haritlaskonna häält! kullõlgõq, miä oṕnuq inemiseq kõ̭nõlõsõq!;
harjama .harjama haŕadaq .harja77, .pürstmä .pürstiq pürsti63, su|gima -kiq -i min 1. k soi min 3. k -gi kesks -it59 harja hobust! harjaq hobõst!; harja hambaid kaks korda päevas! harjaq hambit katś kõrd päävän!; rõivaid harjama rõivit pürstmä; harjab juukseid sugõ hiussit; harjab kingad läikima lüü  v  hõõ;rd kängäq läükmä;
harjas haŕas -(s)õ -t11 põrsa harjas on pehme põrsa haŕas om pehmeq; habemeharjas m ajamaldaq habõnaq; juukseharjas m lühküq hiussõq;
harjukas haŕokõ|nõ -sõ -ist8
harjuma hari|nõma -(nõ)daq -nõ89, .silmü|mä -däq -80, .verbü|mä -däq -80, .verdü|mä -däq -80, verih(t)ü|mä -däq -84 las ta kübeke harjub uue kohaga las tä kipõń harinõs vahtsõ kotusõgaq; esmalt on pime, aga kui ära harjud, siis hakkad nägema edimält om pümme, a ku ärq silmüt, sõ̭s nakkat nägemä; sõjas harjusin tapmise ja kõigega ärq verihtü sõ̭an tuud tapmist ja kõ̭kkõ;
harjumus harinõmi|nõ -sõ -st5, mu̬u̬d moodu mu̬u̬du37 tal on selline harjumus täl om sääne muud man; suitsetamine saab harjumuseks suidsutaminõ harinõs mano;
harjusk haŕokõ|nõ -sõ -ist8 harjuskilt ostetud pearätt haŕokõsõ käest ostõt päärätť;
harjutama haŕo|tama -taq -da82, hari|nõma -(nõ)daq -nõ89 harjutamine haŕotaminõ;
harjutus haŕotus -õ -t9 kirjutas harjutuse vihikusse kiroť haŕotusõ vihku ärq;
hark 1. harḱ hargi .harki37 helihark helüharḱ; seisab jalad harkis sais jalaq harku; 2. vigõl v vikl vigla .vikla45 tõstab hargiga sõnnikut, heina, põhku ammutas viglaga sitta, haina, põhku;
harkader harḱ hargi .harki37, harḱ|adõr -adra -.atra45
harkis hargakillaq , hargikallaq , hargi(h)n , hargukillaq , harguvallaq mõnel linnul on harkis saba mõ̭nõl tsirgul om hand hargikallaq;
harmoniseerima kokko.kõlla .säädmä
harmoonia kokkokõl|a* -a -la26, ku̬u̬(h)nkõl|a* -a -la26 vokaalharmoonia kiiľ vabahelükokkokõla;
harmooniline kokkokõlali|nõ* -dsõ -st5, ku̬u̬(h)nkõlali|nõ* -dsõ -st5, .sündvä - -t1, .sündsä - -t1, tasakaalu(h)n neil oli harmooniline abielu näil es olõq ütte tüllü, elo olľ sündsä; harmooniline inimene tasakaalun inemine;
harmoonium hármooni|k -gu -kut13, harmooni|uḿ -umi -.ummi38
harras pühäli|k -gu -kku38, hallõ - -t14, tõsi|nõ -dsõ -st7, tõtõhallõ* - -t14 harras vaikus pühälik vaikus;
harrastama (umast aost) tegemä tetäq ti̬i̬60, .aigo .viitmä sporti harrastama sporti tegemä; harrastab kalapüüki käü umast aost kalal;
harrastus (umast aost) tegemi|ne -se -st5, aoviidäng -u -ut13, aoviidüs -(s)e -t11, ao|viit -viidü -.viitü37 tema õel oli palju harrastusi timä sõ̭sarõlõ miildü mitund asja tetäq; muusikaharrastus hindä lõbus muusigategemine; harrastuskunstnik aśaarmastaja kunsťnik;
haru har|o -o -ro26 linnupesa oli puu harude vahel tsirgupesä olľ puu harrõ vaihõl; keeleteaduse harud keeletiidüse haroq;
harukordne = haruldane harv harva .harva30, esiqeräli|ne -dse -st5 harukordne asi arv asi; haruldane linnuliik harv tsirgusorť; harukordne anne harv anď v väega esiqeräline anď; harukordne nähtus, tulemus esiqeräline ilmus, tullõḿ; harukordne inimene väega esiqeräline inemine;
haruldaselt esiqerälidselt , .väega(q) haruldaselt külm talv esiqerälidselt külm tal; haruldaselt maitsev kala väega meksä kala;
haruldus .harvus -õ -t9, harv harva .harva30 loodusharuldus luudusharvus; selline inimene on suur haruldus säänest inemist trehväs harva;
haruline haroli|nõ -dsõ -st5, harali(ga)|nõ -dsõ -st5, .hargli(ga)|nõ -dsõ -st5, hargõli|nõ -dsõ -st5, .harḱliga|nõ -dsõ -st5, harõli|nõ -dsõ -st5, harika|nõ -dsõ -st5 mitmeharuline mitmõharalinõ; haruline kask, mänd hargliganõ kõiv, petäi;
harunema .(h)argnõma (h)arõdaq .(h)argnõ75, (h)arõ|nõma -(nõ)daq -nõ89 männitüvi haruneb kaheks pedäjätüvi argnõs katõs; köis hakkab otsast harunema köüdś nakkas otsast arõnõma;
harunema aro|tama -taq -da82, lahenda|ma -q -83, .la(h)o|tama -taq -da81 harutab kingapaelad lahti arotas kängäpailaq vallalõ; mees harutas sassiläinud kalavõrku miiś lahenď punga lännüt kalavõrku; hakkame neid pükse harutama nakkamiq neid pökseq laotama;
harv harv harva .harva30, hõrrõ - -t14 harvad juuksed hõrrõq hiusõq;
harva .harva
harvalt .harvuisi , hõrrõlt , .harva , harvakult , harvalt , harvast(õ) , harõvallaq harvalt istutatud kapsad harvuisi kükädüq kapstaq;
harvendama hõrõnda|ma -q -83, harvõnda|ma -q -83 ema harvendab porgandeid imä hõrõndas põrḱnit;
harvik mõts hõrrõ|mõts -mõtsa -.mõtsa30, harvistu - -t1
hasart hu̬u̬|g - -gu36, äh|hin -inä -inät4, vunḱ vungi .vunki37 hasarti minema huugu minemä, ähinähe minemä; töötab suure hasardiga tüütäs suurõ ähinägaq; poisid läksid hasarti poisiq lätsiq huugu; hasartselt ähinälläq, huugaq;
hasartmäng õ̭nnõ|mäng -mängo -.mängo37
haspel langa|risť -risti -.risti37 valmis viht võeti hasplilt ära valmis välmeq võeti langaristi päält ärq;
haspeldama .välmehe .pandma , .välmehe ajama haspeldamisviga virṕ;
hass (pini tsuiatamisõs) võtś , tśui(q) , tsui(q) , tśuih , tsuih , tsõih hass, võta kinni! tsuih, purõq!; hass, varas! tsõih, varas!;
hassetama võsśa|tama -taq -da82, võťa|tama -taq -da82, tsuia|tama -taq -da82
hatt hat|t -a -ta30
hatune lõhvõl , lõhvõhtunu|q - -t1 hatuseks kuluma hiivalõ v lõhvõlõ kuluma, lõhvõhtuma;
hatutama lõhvõnda|ma -q -83, lõhvõ|tama -taq -da82 püksipõlved hatutavad püksipõlvõq lõhvõndasõq;
hauakamber matusõ.kambri - -t1
hauakiri matusõ|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43, havva|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43
hauakivi matusõkiv|i -i -vi26, havvakiv|i -i -vi26 hauakivisse oli raiutud surnu nimi kadonugõsõ nimi olľ havvakivi pääl;
hauakoht havvakotus -(s)õ -t11, võrõndi|k -gu -kku38, võrõng -u -ut13, võrõsti|k -gu -kku38 jões on sügavaid hauakohti jõ̭õ̭n om sügävit võrõndikkõ;
hauaküngas kalm kalmu .kalmu37, kääbäs .kääpä kääbäst22 hauakünkale tuuakse lilli kalmu pääle tuvvas lille;
hauatagune: hauatagune maailm tõõnõ ilm, tooni, toonimaa;;
haud matus -(s)õ -t11, haud havva .hauda33 haual kasvavad lilled matusõ pääl kasusõq lilliq; käisin ema haual käve imä matusõ pääl; puusärk lasti hauda kirst lasti hauda; hauda kaevama hauda kaibma; üks jalg juba hauas, teine haua ääre peal ütś jalg jo havvan, tõ̭nõ havva veere pääl;
hauduma .haudma .hauduq havvu64
haug hauǵ havvõ .haugõ m päälek havvilõ34 isane haug jurlak;
haugatama haugahta|ma -q -83, haugahu|tma -taq -da62, (helehehe) kilahta|ma -q -83, kilahu|tma -taq -da62 koer haugatas pini haugahť; rebasekutsikas haugatab heledalt rebäsekutsik kilahtas;
haugatus haugah(t)us -õ -t9
haugutama haugu|tama -taq -da82, op|põlõma -õldaq -põlõ85
haukama .haukama haugadaq .hauka77, tsälgähtä|mä -q -83, tsälgähü|tmä -täq -dä62, .tsälksämä tsälksädäq .tsälksä77 haukab leiva kõrvale tomatit haukas leevä manoq tumatit;
haukuma .haukma .haukuq haugu min 1. k haugi64, kilga|tama -taq -da82, kilgu|tama -taq -da82 kutsikas haugub kutsik kilgutas; poiss haugub emale vastu poiskõnõ hauk imäle vasta;
hauskar .viskli - -t1, .viskri - -t1, pilk pilga .pilka31, seto kiiľ peeľka - -t3 kühveldab hauskariga vett pilkas viskligaq v pilgagaq vett;
hautama havvu|tama -taq -da82, ki̬i̬tmä ki̬i̬täq keedä61 hautatud kapsad, porgandid keedükapstaq, -põrḱnaq; puunõusid peab kuuma veega hautama puuanomit piät kuuma viigaq havvutama;
hautis keedüs -(s)e -t11 kapsahautis kapstakeedüs;
hea hää - -d50, hü(v)ä hü(v)ä hüvvä24, kuku|nõ -dsõ -st7, .ausa - -t3 hea küll! hää (külh)!; head aega! hääd aigo  v  hüvvä aigo!; kõike head! kõ̭kkõ hääd  v  hüvvä!; auto eest maksti head hinda auto iist masti hääd rahha; ta on väga hea laps tä om väega hüä  v  kukunõ latś; hea vaistuga hää nõ̭nagaq, nõ̭nakanõ, nõ̭nakas; see on hea tööriist küll seo om ausa riist külq; ta on väga hea isuga tä om süüjä väegaq; hea tervisega kimmä  v  kõva tervüsegaq, tervüseline, tehrüline; hea väljanägemisega illos, kikstu; heaks arvama hääs arvama; heakene küll! hüäkene külq!;
headus hüvähüs -e -t9, arm armu .armu37, .hü(v)ändüs -e -t9, hüvihüs -e -t9, .häädüs -e -t9, .hü(v)ädüs -e -t9 headus ja kurjus hüvähüs ja hõelus; lapsed said tunda ema headust latsõq saiq tundaq imä armu; ta oli väga halb inimene, temas polnud headuse raasugi väega halv inemine olľ, täl es olõq hüvihüse põrmu; mulla, kauba headus mulla, kauba hüvihüs;
heakskiit hüvähüs* -e -t9, hääs.kitmi|ne -se -st5 see töö on heakskiitu väärt seo tüü piät hääs kitmä v seo tüü iist piät kitmä; andis oma heakskiidu anď uma hüvähüse;
healoomuline .hääli|ne -dse -st5, .hü(v)äli|ne -dse -st5 healoomuline kasvaja hääline kasuja; healoomuline kasvaja võib pahaloomuliseks muutuda hääline kasuja või hõelas minnäq;
heameel häämi̬i̬ľ häämeele häädmi̬i̬lt40, hü(v)ämi̬i̬ľ hü(v)ämeele hüäd- v hüvvämi̬i̬lt40, meelehää - -d50 tahtsin sulle heameelt valmistada ma tahtsõ sullõ meelehääd tetäq; teeb ise kõik heameelega ära tege esiq kõ̭iḱ hää meelegaq ärq;
heaolu hää v hü(v)ä olõminõ , hää v hü(v)äolõḱ , hää v hü(v)ä elo , hüvvüs -(s)e -t11, .hüvvüs .hüvvü .hüvvüst10 heaolutunne hää olõminõ; heaoluriik hääeloriiḱ; isiklik või üldine heaolu erä- vai ülene hüvvüs;
heaperemehelik kõrra(h)n.hoitva - -t3, kõrra(h)n.hoitja - -t3, hu̬u̬ľva - -t3, hu̬u̬ľja - -t3, kokko.hoitva - -t3, kokko.hoitli|k -gu -kku38 loodusvarade heaperemehelik hoidmine ja kasutamine luudusvarro kokkohoitva pruuḱminõ;
heaperemehelikult: suhtub riigi varasse heaperemehelikult hoit riigi varra kõrran;;
heasoovlik hää.tahtli|nõ -dsõ -st5, hü(v)ä.tahtli|nõ -dsõ -st5, armuli|nõ -dsõ -st5, kin|ä -ä -nä24 heasoovlik inimene häätahtlinõ inemine;
heasoovlikkus hüvvä.tahtmi|nõ -sõ -st5, hüvähüs -e -t9, .häädüs -e -t9, .hü(v)ädüs -e -t9 hindan väga õpetaja heasoovlikkust ma hinda väega oppaja häädüst;
heastama hääs v hü(v)äs tegemä , .hü(v)äske|(l)lemä -lläq -(l)le86 mul tuleb see sulle heastada ma piät taa sullõ ärq hüäskelemä; kuidas sa seda heastada mõtled? kui sa mõtlõt taad hääs tetäq?;
heasüdamlik .lahkõ - -t3, hää - -d50, .lõhkõ - -t3, lõ̭õ̭hkõ - -t3, hää v hü(v)ä .süämegaq heasüdamlik toon, nägu, naeratus lahkõ tuuń, nägo, naarahtus; heasüdamlik inimene hää süämegaq inemine;
heatahtlik hää.tahtli|nõ -dsõ -st5, hü(v)ä.tahtli|nõ -dsõ -st5 heatahtlik inimene häätahtlinõ inemine; ole neiu vastu pisutki heatahtlikum olõq näio vasta vähäkenegiq hüvätahtlidsõmb;
heategevus häätegemi|ne -se -st5, hü(v)ätegemi|ne -se -st5 heategevuskontsert, -müük häätegemiskontsõrť, -müüḱ;
heategu hääte|go -o -ko27, hü(v)äte|go -o -ko27 tee mulle üks heategu! tiiq mullõ ütś häätego!;
heauskne hää.uskja - -t3 heauskne ostja hään uson ostja;
heebrea: heebrea keel heebreä kiiľ;
heegeldama heegeldä|mä -q -83, seto kiiľ pilo|tama -taq -da82
heegelnõel heegeldüs|nõgõl -nõgla -.nõkla85, heegel|hank -hangu -.hanku37
heelium heeli|uḿ -umi -.ummi38
heeringas heering -ä -ät13
heide hiideq .hiite hiidet18, .hiitmi|ne -se -st5 vasaraheide vasarahiitmine;
heidik ärqpõlõ|du -du -tut1, .maahajäte|dü -dü -tüt1, ärqhiide|dü -dü -tüt1
heidis: pärast tormi leidus järve ääres rohkesti heidist päält maru olľ järve veeren hulka kõ̭õ̭'ma v lõsso;
heidutama hiidü|tämä -täq -dä82, mitmit kõrdo hiidüte|(l)lemä -lläq -(l)le86 pauk heidutas varesed laiali pauk hiidüť varõsõq lakja;
heie häieq .häide häiet19, hiieq .hiide hiiet19
heietama häiehtä|mä -q -83 heietab lõnga häiehtäs langa; vanataat heietas oma mälestusi vanatätä häiehť ummi mälehtüisi;
hein hain haina .haina30 heinakaar hainakaaŕ; heinakuhi hainakuhi; heinaküün hainaküün; väike heinahunnik kämm, kämmäk, kämmüs; heinakiht kantś, kihť; heinasaad ruga; heinavaal vaal; heinu laiali lööma v segama pala(ha)ma;
heinaaeg hainang -u -ut13, haina|k -gu -kut13, haina|aig -ao -.aigo36 läksin heinaajaks koju lätsi hainangus kodo;
heinaline hainali|nõ -sõ -st5
heinamaa hainamaa - -d50, niit niidü .niitü37, (mataľ) .uhtu - -t1 jõeäärne luhaheinamaa kund, kond;
heinamaarjapäev haina.maarja|päiv -päävä -.päivä35, haina.maaŕa|päiv -päävä -.päivä35
heinane haina|nõ -dsõ -st7, haino|nõ -dsõ -st7 kus sa käisid, et nii heinane oled? kos sa käveq, et niivõrra hainonõ olõt?; heinased peenrad hainadsõq pindreq;
heinategu hainang -u -ut13, haina|k -gu -kut13, haina|tego -teo -teko27, haina|tü̬ü̬ - -d52 heinategu hilineb sel aastal väga palju timahavva jääs hainang väega ildas;
heinputk (kikka)pütsḱ (-)püdse (-).pütske34, (kikka)pütsi|k -gu -kut13
heiskama üles .tõ̭mbama lipp heisati torni lipp tõ̭mmati torni üles;
heitlema .võitlõma võidõldaq .võitlõ78, .võitõlõma võidõldaq .võitõlõ85, .hiitlemä hiideldäq .hiitle78, .taplõma tapõldaq .taplõ78 haavatu heitles surmaga vikasaanuq võidõľ v hiideľ surmagaq;
heitlik .hiitliga|nõ -dsõ -st5, .hiitli|k -gu -kku38, hiidüski|ne -dse -st5, .hiitüjä - -t3, hiidüsklejä - -t3, rõ|ba -ba -pa28, rõbasḱ -i -it13, .käändlikä|ne -dse -st5 heitliku meelega inimene hiitliganõ inemine; heitlik hobune hiitüjä hopõń;
heitlus .võitlus -õ -t9, võidõlus -õ -t9, .hiitlemi|ne -se -st5, tapõlus -õ -t9
heitma .hiitmä .hiitäq hiidä61, hindäkotsinõ .hiitämä hiidädäq .hiitä77 kivi heitma kivvi hiitmä; lehm heidab pikali lehm hiitäs pikäle; hinge heitma hinge hiitmä;
heitmed ask asu .asku36, hrl m perä -ä -rä24, (veteľ) tsolḱ tsolgi .tsolki37 tööstuse heitmed tüüstüse ask;
heituma .hiitümä .hiitüdäq hiidü v .hiitü.hiitüdäq hiidü79 v .hiitü 80 , mitmit kõrdo hiidüske|(l)lemä -lläq -(l)le86
heitvesi tsolgi|vesi -vi̬i̬ -vett42, tsolḱ tsolgi .tsolki37
hekk hek|ḱ -i -ki82
heksel .heksli - -t1 heina-, põhuhekslid haina-, põhuheksliq;
hekseldama hekseldä|mä -q -83 vikk hekseldatakse vikḱ hekseldedäs ärq;
hekslimasin .hekslimassin -a -at4
hektar hék|tääŕ -tääri -.tääri37, .hek|täŕ -täri -.tärri38 maad on 0,2 hektarit maad om 20 saandikku;
helama hel|ämä -läq -lä88, helis|emä -täq -e87, kõl|a(ha)ma -laq v -adaq -la v -aha88
helatama helähtä|mä -q -83, helähü|tmä -täq -dä62, kõlahta|ma -q -83, hindäkotsinõ heläh(t)ü|mä -däq -84 mets helatas mõts helähtü;
helde .helde - -t3, .lahkõ - -t3, .lõhkõ - -t3, lõ̭õ̭hkõ - -t3 ta on helde käega tä om helde andma;
heldeke: oh heldeke! oh sa heldekene v oi heldekene v oi armulinõ!;
heldima helläh(t)ü|mä -däq -84, hallõs minemä lõpuks ema siiski heldis viimäte imä õ̭ks hellähtü;
heldimus helläh(t)üs -e -t9, halõhus -õ -t9, hallõmi̬i̬ľ hallõmeele hallõtmi̬i̬lt40 silmad läksid heldimusest märjaks süä lätś hallõs ja silmäq likõs;
heldus .heldüs -e -t9
hele helle - -t14, val|lus -usa -usat4, .valgõ - -t3, .valsja|nõ v .valsja|s -dsõ -st5, .valsja|s - -t15, valss valsu .valssu37, (helü kotsilõ) killõ - -t14, (vere kotsilõ) villõ - -t14 heleroheline, -sinine, -pruun, -punane helle- (helľ-, valsjas-) -rohilinõ, -sinine, -pruuń, -verrev; hele täht vallus tähť; heledat verd valgõt verd; heledahäälne killõ helügaq;
helendama hele|tämä -täq -dä82 oli juba pime, ainult silmapiir helendas veel olľ joba pümme, õ̭nnõ taivaviiŕ heleť viil; lamp helendas nõrgalt lamṕ anď nõrka valgust;
helgatama helgähtä|mä -q -82, .hälksämä hälksädäq .hälksa77, hilgahta|ma -q -82
helge il|los -osa -osat4, .valgõ - -t3 helge tulevik illos elo;
helgiheitja .valgõ.hiitjä* - -t3
heli hel|ü -ü -lü26, (äkiline vai ütekõrdnõ) heläh(t)üs -e -t9
helikopter helikoptõŕ -i -it4
helilaad helü|mu̬u̬d -moodu -mu̬u̬du37
helilindistama .linti .võtma , lindi pääle .võtma helilindistasin kaks laulu võti katś laulu linti;
heliline helüli|ne -dse -st5
helilooja viie.meistre* - -t3, viie|tekij -tegijä -tegijät4, viie.vehḱjä - -t3 maailmakuulus helilooja üleilmakuulsa viiemeistre;
helin hel|lin -inä -inät4, kõl|lin -ina -inat4, til|lin -inä -inät4 äkiline v hetkeline helin kõlah(t)us; ma ei kuulnud telefoni helinat ma es kuulõq telefoni hellü;
helinal helinälläq , kõlinallaq , tilinälläq
heliplaat helü|tsõ̭õ̭ŕ -tsõõri -tsõ̭õ̭'ri37
heliredel muus helüre|teľ -deli -delit4
helisalvestis helüülesvõt|õq -tõ -õt18
helisalvestus helü üles.võtminõ
helisema helis|emä -täq -e87, hel|ämä -läq -lä88 telefon heliseb telefon helises v kõlisõs; mets helises linnulaulust mõts heläsi tsirgulaulust;
helisev helle - -t14 tüdrukul on helisev hääl latśkõsõl om väega helle helü;
helistama kõlista|ma -q -83, helistä|mä -q -83, tiristä|mä -q -83, mitmit kõrdo tiriste|(l)lemä -lläq -(l)le86 helista parem homme! kõlistaq parõmb hummõń!; mis sa helistad mulle päev otsa? miä sa tiristelet mullõ päiv läbi?;
helitu helüldäq
heljuma he|ľoma -lľoq -ľo70, he|lümä -llüq -lü70, hõ|ľoma -lľoq -ľo70, .laugõlõma lavvõldaq .laugõlõ86, udsal|õma -daq -õ85 puulehed heljuvad tuules puuleheq heľosõq tuulõn; kotkas heljus kõrgel järve kohal kodas lavvõľ korgõn järve kotsil;
helk helgeq .helke helget18, helgäh(t)üs -e -t9
helkima .helkämä helgädäq .helkä77, .hilkama hilgadaq .hilka77, .hälḱmä .hälkiq hälgi63, here|tämä -täq -dä82, .leühkelemä leüheldäq .leühkele86, .läükämä läügädäq .läükä77, pilis|emä -täq -e87 päike helgib silmipimestavalt päiv läükäs nii, et silmist võtt pümmes;
helkiv = helkjas .helksä - -t3, .hilksa - -t3
helklema .helkelemä helgeldäq .helkele85
helkur hilga|tś* -dsi -tsit13, .helkäjä* - -t3
hell hää - -d50, hü(v)ä hü(v)ä hüvvä24, hell hellä .hellä35, helli|k -gu -kut13, hellä|ne -dse -st7 hell emake hää imäkene; lohutas last hellade sõnadega meelüť last hää sõ̭nagaq; hapu muudab hambad hellaks hapu võtt hambaq hellikus; külmahell puu külmäle hellik puu;
hellik helli|k -gu -kut13, hellä|ne -dse -st7, hrl latś hellümun|a -a -na26, kukumun|a -a -na28 ta on pisut helliku loomuga tä om vähä hellädse loomugaq; ära ole selline hellik! olgu-iq sääne hellümuna!;
hellitama hellä|tämä -täq -dä82, hellü|tämä -täq -dä82, .hellämä hellädäq .hellä77, kuťa|tama -taq -da82, kuku|tama -taq -da82, nunńo|tama -taq -da82, pupi|tama -taq -da82, tile|tämä -täq -dä82, tillerdä|mä -q -83, tilli|tämä -täq -dä82, kulľa|tama -taq -da82, õhi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90 ta hellitas oma tütart, aga nüüd ei too see emale tilka vettki tä pupiť umma tütärd, a noq tuu eiq tuu imäle tsilka vett kah; ema on lapsed väga ära hellitanud imä om latsõq väega ärq tillitänüq; see laps on liialt hellitatud taa latś om palľo ärq munatõt;
hellitlema hellüte|(l)lemä -lläq -(l)le86, laabi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90
hellitusnimi hellänim|i -e -me24
hellus hüvähüs -e -t9, arm armu .armu37, .hü(v)ändüs -e -t9, hüvihüs -e -t9, .häädüs -e -t9, .hü(v)ädüs -e -t9 emalik hellus imä arm; kellegi vastu hellust tundma kedägiq hoitma; mind valdas hellus ma hellähtü ärq;
helmekee .helme|kõrd -kõrra -.kõrda33, kaala|kõrd -kõrra -.kõrda33, .helme|ki̬i̬d -keedi -ki̬i̬di37
helmes helḿ helme .helme35, hrl m helmeq .helme helmet18, kralľ kralli .kralli37, sor|a -a -ra26 helmestega ehitud riided helmigaq ehitedüq rõivaq; paneb helmed kaela pand kralliq kaala;
helpima .hülṕmä .hülpiq hülbi63, .lürṕmä .lürpiq lürbi63, .larṕma .larpiq larbi63 helbib lusikaga suppi hülṕ luidsagaq suppi;
helves he|peḿ -beme -bend16, ki|põń -bõna -bõnat4, höüd hövvü .höüdü36, (söögikraaḿ) helves .helbe helvest22 hrl m lumehelbeid sajab lumõkibõnit v -hebemit satas; kaerahelbed kaarahelbeq;
helveskaal sport pudsu|kaal* -kaalu -.kaalu37
herilane hü̬ü̬rlä|ne -se -st5, hürülä|ne -se -st5 herilane nõelas mind hüürläne tsusaś minno;
hermeetiline õhu|kimmäs -.kimmä -kimmäst22, luhti|kimmäs -.kimmä -kimmäst22, vi̬i̬|kimmäs -.kimmä -kimmäst22
hernehirmutis .hernehirmutus -õ -t9, .herne|tonť -tondi -.tonti37, pe(l)lätüs -e -t9 ma olen nende riietega kole nagu hernehirmutis ma olõ naidõ rõividõgaq jälle niguq pellätüs;
hernes herneq .herne hernet18, herneh .herne herneht20 hernekaun hernekõdõr; hernesupp herneruug;
hertsog .hertso|ḱ -gi -kki38, her(d)so|ḱ -gi -kki38
heteroseksuaalne vastansuu.kaeja* - -t3
hetk kipõń v kõrd .aigo , kõrrakõnõ .aigo , silmä|pilk -pilgu -.pilku37, rehḱ rehi .rehki37, tolmah(t)us -õ -t9 mõtles hetke ja vastas siis mõtõľ kõrra(kõsõ) aigo ja sis üteľ; tuli ainult hetkeks tulľ õ̭nnõ kõrras (aos); selsamal hetkel, kui maha vaatasin, kukkus räästast jääpurikas pähe tuusama rehḱ, ku ma maaha kai, sattõ kaartõst ijätilk päähä; ühe hetkega oli tal kõik tehtud üte tolmahusõgaq olľ kõ̭iḱ täl tett; sobiv hetk tegutsema hakata õigõ aig pääle naadaq; ootas viimase hetkeni ja startis siis uuť tuu viimädse ao ärq ja sis lätś; oota üks hetk! oodaq kipõń!; vabal hetkel vabal aol; ei saanud hetkekski rahu saa es silmäpilguskiq rahhu; saabus hetk, mil … tulľ aig, kuq …;
hibisk kasvot tarõ|kõiv -kõ(iv)o -.kõivo37, hiina ru̬u̬ś
higi hi|gi -i -ki27 higi jookseb hiki lindas v higi juusk v lahmas;
higine higi|ne -dse -st7, .hii|ne -dse -st7 higiseks minema hikkõ(he) v hikkõlõ minemä; keha on väga higine iho om vesilikõ;
higiselt likõ ihogaq , higitsehe , .hiitsehe
higistama higonõma .hiodaq v higo(nõ)daq higonõ89, higitsemä higitsäq v .hiidäq higidse90, higovama .hiodaq v higovadaq higova89, higistä|mä -q -83, .hii|tsemä -däq v -tsäq -dsä90, .hii|tämä -täq -dä82 tegin seda tööd higistades tei taad tüüd hiotõn;
hiidlane .hiidla|nõ -sõ -st5
hiiglane mürä|k -gu -kut13, kolasḱ -i -it13, vägi|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 mõttehiiglane suuŕ mõtlõja; mõttehiiglane naľ vaimukolasḱ; mõttehiiglane mudsumüräk;
hiiglasuur ilmadu|suuŕ -suurõ -suurt40, armõdu|suuŕ -suurõ -suurt40, perädü|suuŕ -suurõ -suurt40, .väega suuŕ , kolaski|nõ -dsõ -st5, müräski|ne -dse -st5
hiilgama .helkämä helgädäq .helkä77, .hilkama hilgadaq .hilka77, .hiilama hiiladaq .hiila77, hiile|tämä -täq -dä82 kassi silmad hiilgavad pimeduses kassi silmäq helkäseq pümmen;
hiilgav .helksä - -t3, .hilksa - -t3, hiilas .hiilsa hiilast22, .hiilva - -t3
hiilgus .helkämi|ne -se -st5, .hilkami|nõ -sõ -st5, helgeq .helke helget18, .hiilami|nõ -sõ -st5, hiiletüs -e -t9 kulla hiilgus kulla helkämine;
hiilima .hiiľmä .hiiliq hiili63 mis sa hiilid siin varga kombel ringi! miä sa hiilit tan niguq varas!;
hiilimisi .hiiľvähe , .hiiľväle
hiina: hiina keel hiina kiiľ;
hiinlane .hiinla|nõ -sõ -st5
hiir (hiire) hiiŕ hiire hiirt40 koduhiir tarõhiiŕ;
hiirehernes kasvot hiire|herneq -.herne -hernet18
hiirekarva hiir hiiro .hiiro40, hiiro hiiro hiirot2, hiiŕo hiiŕo hiiŕot2 hiirekarva hobune hiir hopõń;
hiirekõrv 1. kasvot luuvalu|hain -haina -.haina37 2. (raamatul) hrl m tsia|kõrv -kõrva -.kõrva30
hiireviu eläjät (vihma)viu - -d2, vihma|haugas -.hauka -haugast22
hiis pühämõts pühämõtsa pühhä.mõtsa30, (pühä) sal|o -o -lo26, hiiś hiie hiit m päälek hiisile v hiijile49
hiivama .vinnama vinnadaq .vinna77 laev hiivas ankru laiv vinnaś ankru üles;
hilbendama tilbõnda|ma -q -83, tilba|tama -taq -da82, libis|emä -täq -e87, hibis|emä -täq -e87, vibis|emä -täq -e87, .tilbõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, ńardsõnda|ma -q -83
hiline illa|nõ -dsõ -st7, .ilda|nõ -dsõ -st7, illa|k -gu -kut13, illaha|nõ -dsõ -st5 hilised kartulid illadsõq kardohkaq; hiline õhtu ildanõ aig; see jääb liiga hilisele kellaajale tuu jääs palľo illagu ao pääle;
hilinema .ildas .jäämä , illahu|tma -taq -da62 kui ta üks kord pool tundi hilineb, pole sellest midagi, aga kui mõtleb hakatagi hilinema, siis tulevad pahandused ku tä ütś kõrd puuľ tunni illahut, tuust olõ-iq midägiq, a ku märḱ naadagiq ildas jäämä, sis tulõvaq pahandusõq;
hilissuvi .vasta süküst , suvõ lõpp v lõpuots v peräots
hilissuvine: hilissuvised tööd suvõ lõpuotsa v suvõlõpu tüüq;
hilissügis illanõ süküs hilissügisel ilda sügüse;
hilissügisene: krüsanteemid on hilissügisesed lilled krüsenteemaq häitseseq vasta talvõ;
hilisõhtu illanõ õdak , .vasta ü̬ü̬d
hilja .ilda , illakult , illaldõ õhtul hilja ilda õdagu; kevad tuli tänavu võrdlemisi hilja kevväi tulľ timahavva küländ ilda v illakult v illaldõ; on juba hilja, tuleb magama minna aig om ildanõ, tulõ ärq magama v magalõ minnäq; mine, enne kui on hilja! mineq ärq, inne ku ilda om!; hiljaks jääma ildas jäämä;
hiljaaegu .ilda.aigo
hiljem .il.dampa täna ma jõuan koju hiljem täämbä ma jovva ildampa kodo; kümme aastat hiljem kümne aastaga peräst; varem või hiljem tuleb vale ikka välja ütśkõrd tulõ võlśminõ õ̭ks vällä;
hiljemalt kõ̭gõ .il.dampa töö peab hiljemalt õhtuks valmis saama tüü piät kõ̭gõ ildampa õdagus valmis saama;
hiljukesi hillä.keiste , hillä.keisi , .hillä , .hiljüisi , tassa.kõistõ
hiljuti .ilda.aigo , illakult , illaldõ , innest(ä) , ääsäq , va(r)rõq† ma olin hiljuti tõbine ma olli illaldõ tõbinõ; ta jäi alles hiljuti koduseks illakult tä jäi viil kodo; ma käisin hiljuti linnas ma käve ääsäq liinan;
hilp hibali|k -gu -kku38, hibõli|k -gu -kku38, hi|paľ -bali -balit4, hi|põľ -bõli -bõlit4, hilba|k -gu -kut13, hilp hilbu .hilpu37, ribatus -õ -t9
hilpharakas pulsti|prants -prandsu -.prantsu37, hilphara|k -ga -kat13
himu him|o -o -mo26, himmu - -2, hõl|a -a -la26 sõi himu täis sei himo täüs; peab ikka himu olema, et jalgsi nii kaugele tulla piät iks hõla olõma jalgsi nii kavvõ tullaq;
himukalt himogaq , himokahe
himukas = himuline himoka|nõ v himoka|s -dsõ -st5, himoka|s - -t15, himoli|nõ -dsõ -t5
himur ir|a -a -ra26, ira|nõ -dsõ -st7, lihalõja - -t3, lihahõ(l)lõja - -t3 himur olema iratsõma, irasklõma; himurad huuled iradsõq huulõq;
himustama = himutsema himosta|ma -q -83, himmusta|ma -q -83, rõõgi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, neelüske|(l)lema -lläq -(l)le86, .tahtma .tahtaq taha61, lihahõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 ta himustab kalleid riideid tää himostas kallit rõivit; Juhan hakkas talu endale himustama Juhań nakaś tallo hindäle rõõgitsõma; ta himustab iga meesterahvast tä lihahõllõs ekä meesterahvast;
hind hind hinna .hinda30 hinnad alanevad, tõusevad, püsivad, kõiguvad hinnaq lääväq alla, nõsõsõq, püsüseq, kõigusõq; ei jäta grammigi hinnast alla jätä eiq sukugiq hinnast maaha; mitte mingi hinna eest ei ilmangiq; saavutas võidu tervise hinnaga massõ uma võidu tervüsegaq kinniq; igal minutil on kulla hind egä minoť om kullagaq vaihtaq v kullagaq kaaluq;
hindama .hindama hinnadaq .hinda77, tunnista|ma -q -83, .hinda .pandma hindan su ausust ma tunnista su õiglast miilt; ta hindab oma teadmisi üle tä pidä ummi tiidmiisi palľo hääs;
hindamatu: see maal on hindamatu seol maalil olõ-iq hinda olõmangiq;;
hindi: hindi keel hindi kiiľ;
hindu hindu - -t2
hinduism híndu|isḿ -ismi -.ismi37, hindu usk
hing hinǵ hinge .hinge35, henǵ henge .henge35, toss tossu .tossu37, hingeli|ne -se -st5, hengeli|ne -se -st5 ukse- ja aknahinged ussõ- ja aknõhingeq v -hengeq; tõstan värava hingedelt maha nõsta värehti hingi päält maaha; hing jäi sisse henǵ jäi manoq; olen hingetu mul om toss välän; hing kinni hinǵpuhussin, henǵpuhussin; ta teeb kõike hingega tä tege kõ̭kkõ süämegaq v kõ̭gõst hingest; siit ei leia meid ükski hing siist saa eiq ütśkiq hingeline meid kätte; see loom on vaevalt hinges taa om vaivalt tossulinõ; hinge surematus henge häömäldäq v kadomaldaq olõminõ; hinge heitma hinge hiitmä; hinge vaakuma koolõnõma; (korraks) hinge tõmbama hõ̭ngu võtma v vidämä, hingähtämä; las ma tõmban hinge! lasõq ma haara hyngu!;
hingama .hingämä hingädäq .hingä77, .hengämä hengädäq .hengä77
hingamine hõ̭ng hõ̭ngu .hõ̭ngu37, hõ̭ngu.tõ̭mbami|nõ -sõ -st5 mul jäi ehmatusest hingamine seisma mul jäi jahmahusõst hõ̭ng kinniq  v  ma hiitü hõ̭ngu kinniq; kunstlik hingamine hõ̭ngu vallalõpästmine; kunstlik hingamine (suust suuhtõ) luhti sissepuhkminõ;
hingedepäev .hingi|päiv -päävä -.päivä35, .hengi|päiv -päävä -.päivä35
hingekõri hõ̭ngu|lõ̭õ̭ŕ -lõõri -lõ̭õ̭'ri37, helü|lõ̭õ̭ŕ -lõõri -lõ̭õ̭'ri37 toit sattus hingekõrri süüḱ karaś kaala;
hingeldama hähkä|tämä -täq -dä82, hahka|tama -taq -da82, huhka|tama -taq -da82, hõhka|tama -taq -da82, hühkä|tämä -täq -dä82, tehä|tämä -täq -dä82, tehkä|tämä -täq -dä82, lõõdsu|tama -taq -da82, puhelda|ma -q -83, puhka|tama -taq -da82, puhku|tama -taq -da82, tõha|tama -taq -da82, tõhka|tama -taq -da82 võtab hingeldama pand puhkatama; koeral on soe, sellepärast ta hingeldab pinil om lämmi, selle hähkätäs;
hingeldustõbi hinge.matmishä|dä* -dä -tä24, (hobõsõl) .pausla|ḱ -gi -kki38, .puusla|ḱ -gi -kki38
hingeline hingeli|ne -(d)se -st5, hengeli|ne -(d)se -st5, (eläja kotsilõ) tossuli|nõ -(d)sõ -st5 õrnahingeline hellä hingegaq; ei olnud hingelistki olõ es hingelist es tossulist;
hingepiin hinge|vaiv -vaiva -.vaiva30, hingehä|dä -dä -tä24
hingerahu meelerah|u -u -hu26, hingerah|u -u -hu26, rahulik mi̬i̬ľ mu hingerahu on kadunud mu meelerahu om kaonuq; ta ei andnud poisile hingerahu tä anna es poiskõsõlõ rahhu v tä jätä es poiskõsõ hinge rahulõ;
hingestama: hingestatud viiulimäng hingegaq viiolimäng;
hingesugulane hinge.hõimla|nõ -sõ -st5, henge.hõimla|nõ -sõ -st5, hingesugula|nõ -sõ -st5, hengesugula|nõ -sõ -st5
hingesugulus hinge.hõimlus -õ -t9, hingesugulus -õ -t9
hingetoru hõ̭ngu|lõ̭õ̭ŕ -lõõri -lõ̭õ̭'ri37, helü|lõ̭õ̭ŕ -lõõri -lõ̭õ̭'ri37
hingetu hinǵ v henǵ v toss välä(h)n , hingpuhussil(laq) , hõ̭nguldaq , puheldunu|q - -t1, puhendunu|q - -t1 inimene leiti hingetuna põrandalt inemine lövveti põrmandu päält, hinǵ välän; laps karjus end hingetuks latś rüüḱse hindä hingpuhussilõ; tuim ja hingetu inimene süämeldäq v hingeldäq inemine; hingetuks jääma puhelduma, puhenduma;
hingetõmme hingähüs -e -t9, hengähüs -e -t9, .hingämi|ne -se -st5, hinge.tõ̭mbus -õ -t9, henge.tõ̭mbus -õ -t9 rahulikud, pikad, lühikesed, katkendlikud hingetõmbed rahuliguq, pikäq, lühküq, kakõhunuq hengähüseq;
hingeõhk .hõ̭ngu|s -(se) -(s)t10, hõ̭ng hõ̭ngu .hõ̭ngu37, toss tossu .tossu37 puhub külmunud kätele sooja hingeõhku puhk lämmind hõ̭ngu(st) külmänüide kässi pääle v hõ̭ngas külmänüide kässi pääle lämmind; poiss sulatas hingeõhuga aknaklaasilt jääd poiskõnõ sulať hõ̭ngugaq aknõklaasi päält ijjä; hingeõhk oli soe hõ̭ngus olľ lämmi; hingeõhk on külmaga näha toss om külmä käen nätäq;
hingitsema hingi|tsemä -tsäq v -däq -dse90, hengi|tsemä -tsäq v -däq -dse90, .hussu|ma -daq -80, mitmit kõrdo hingitse|(l)lemä -lläq -(l)le86, hengitse|(l)lemä -lläq -(l)le86 vanake hingitses veel mõne nädala vanakõnõ hingitsi viil mõ̭nõ nädäli; ei ela, ei sure, ainult hingitsed ei eläq, ei koolõq, hengitset õ̭nnõ; tuli hingitseb põleda tuli hussus; südames hingitseb lootus süä viil luut;
hingus .hingü|s -(se) -(s)t10, .hengü|s -(se) -(s)t10 hingusele minema hingüsele minemä;
hink eläjät kivijür|räi -äjä -äjät4, hünḱ hüngi .hünki37
hinkuma kust .viskama hobune hakkas hinkuma hopõń naaś kust viskama;
hinnaalandus hinna .allamineḱ , hinna .alla.laskminõ hinnaalandus kuni 10% hinnaq ommaq kooniq 10% alla lastuq; hinnaalandust ei tehta kellelegi kedägiq ei lastaq kerembähe läbi;
hinnaline kallis .kalli kallist22, hinna(h)n , väärt hinnalised esemed kalliq aśaq; ostis hinnalise kasuka osť kalli kaska; kullahinnaline kulla hinnan, kullagaq vaihtaq;
hinnang .arvami|nõ -sõ -st5, rehkendüs -e -t9, .hindami|nõ -sõ -st5 positiivne, negatiivne, asjatundlik, ekslik hinnang tööle hää, halv, aśatundja, võlsś arvaminõ tüü kotsilõ; hinnangute kohaselt ulatub kahju 100  ; 000 euroni rehkendüse perrä om kaḣo pia 100 000 eurot; hinnanguliselt arvamisõ perrä;
hinnapakkumine (hinna).pakmi|nõ -sõ -st5, rehnu|ť -di -tit13, hinnarehkendüs -e -t9
hinnapäring hinnaküsümi|ne -se -st5
hinne nummõŕ .numbri nummõrd23, hinnõq .hindõ hinnõt19
hipi hipi - -t2, karvapää - -d50
hirm .pelgüs -e -t9, hirm hirmu .hirmu37, pelg pelü v pelo .pelgü v .pelgo36 tal pole hirmu ega häbi täl olõ-iq pelgü ei häpü; see koer on kogu küla hirm taa pini om kõ̭gõlõ küläle hirmus; elasin kõik hirmud läbi pelgsi kõ̭iḱ pelüq ärq; mul on hirm ma pelgä;
hirmsasti .hirmsahe , .hirmsalõ , jälehehe , jälehele , jäletühe , .väega(q) , armõdulõ , armõtuhe tahan hirmsasti magada ma taha väega maadaq; pea valutab hirmsasti pää halutas hirmsahe; väljas sajab hirmsasti välän satas hirmsahe; ta karjub hirmsasti tä rüüḱ jälehehe;
hirmuma hirmah(t)u|ma -daq -84, .hirmu|ma -daq -80
hirmunult hirmugaq
hirmus .hirmsa - -t3, hirmu|du -du -tut1, jälle - -t2, jäle|dü -dü -tüt1, .väega(q) , armõdu , .kistumaldaq , perädü , .lõpmaldaq sa oled hirmus inimene sa olõt hirmsa inemine; küll ta on hirmsa välimusega külh tä om jäledü vällänägemisegaq; hirmus suur kivi armõdu suuŕ kivi; hirmus imelik lugu väega anďsak lugu;
hirmutama hirmu|tama -taq -da82, hiidü|tämä -täq -dä82, .hirmu tegemä tahtsin teda natuke hirmutada tahi tedä veidüq hirmutaq; püssipaugud hirmutasid linde püssäpauguq hiidüdiq tsirkõ;
hirmutis hirmutus -õ -t9, pe(l)lätüs -e -t9
hirmuäratav .hirmsa - -t3, jälle - -t2, jäle|dü -dü -tüt1 isa hääl oli karm ja hirmuäratav esä helü olľ kuri ja hirmsa; meile avanes hirmuäratav vaatepilt mi näi jäletüt pilti; hirmuäratav rahasumma perädü rahaunik; selline äike on hirmuäratav säänest pikset nakat pelgämä v sääne pikne pand pelgämä;
hirnatama hirnahta|ma -q -83, turnahta|ma -q -83 hobune hirnatas hopõń hirnahť;
hirnatus hirnah(t)us -õ -t9, turnah(t)us -õ -t9
hirnuma .hirnma .hirnuq hirnu64, .turnama turnadaq .turna77
hiromant kiro|manť -mandi -.manti37, hiro|manť -mandi -.manti37, käe.kaeja - -t3 ma ei uskunud hiromandi ennustusi usu es maq kiromandi ettekuulutuisi;
hirs ru̬u̬ roovi ru̬u̬vi37, orś orrõ ort49, lat|ť -i -ti37 hirtest aed roovõst aid;
hirskama .hirskama hirsadaq .hirska77, mitmit kõrdo .hirskõlõma hirsõldaq .hirskõlõ85
hirss hirsś hirsi .hirssi37 hirsist keedetakse putru hirsist keedetäs putro;
hirv hir hirve .hirve35
hispaania: hispaania keel hispaania kiiľ;
hispaanlane his.paanla|nõ -sõ -st5
historism ao.luulinõ sõ̭na
hitt hit|ť -i -ti37
hobi aoviidüs -(s)e -t11, ao|viit -viidü -.viitü37, aoviidäng -u -ut13 aiapidamine on mulle hobiks aiapidämine om mullõ aoviidüs; poisi hobiks on margikogumine poiskõnõ korjas umas lõbus markõ; tal on mitmeid hobisid tä jandas mitmõ aśagaq;
hobu ho|põń -bõsõ -bõst12
hobujõud hobo|joud -jovvu -.joudu36 mootori võimsus oli kümme hobujõudu moodori võim olľ kümme hobojoudu; masinad töötasid hobujõul massinit aeti hobõsõgaq ümbre;
hobukastan (hobo).kas|tań -tani -.tanni38
hobune ho|põń -bõsõ -bõst12, hobõ|nõ -sõ -st7 hobuseajaja hobõsõaiai v -ajjai;
hobureha suuŕriha suurõriha suurtrihha28, suuŕrihä suurõrihä suurtrihhä28, hobõsõrih|a -a -ha28, hobõsõrih|ä -ä -hä28 läksin hoburehaga riisuma lätsi suurõrihagaq riibma;
hoburästas palo|rä(ä)stäs* -.rä(ä)stä -rä(ä)s-täst22
hoiak hoiang -u -ut13, .arvami|nõ -sõ -st5, olõ|ḱ -gi -kit13 noormehe sirge hoiak noorõmehe siuhkõ olõḱ; poisi ülbe hoiak poiskõsõ kõrḱ hoiang; sõbralik, vihane, positiivne, negatiivne hoiak sõbranõ, vihalinõ, hää, halv arvaminõ;
hoiatama karista|ma -q -83, hoia|tama -taq -da82 ma hoiatasin sind, kuid sa ei kuulanud ma sinno karisti, a saq es kullõq;
hoiatus hoiatami|nõ -sõ -st5, karistami|nõ -sõ -st5, hoiatus -õ -t9, karistus -õ -t9 tänan sõbraliku hoiatuse eest aiteh lõhkõ hoiatamisõ iist; võtke kuulda minu hoiatust! kullõlgõq muq karistamist!;
hoid hoit hoiu .hoitu30
hoidis hoidus -(s)õ -t11
hoidja .hoitja - -t3, (nt kardohkavõtmisõ man) pi|täi -däjä -däjät4 koti(suu)hoidja kotipitäi v suupitäi; lapsele on hoidjat vaja latsõlõ om hoitjat vaia;
hoidla hoidus -(s)õ -t11, .hoitus -õ -t9 kartulihoidla kardohkahoitus; sõnnikuhoidla sitahoitus;
hoidma .hoitma .hoitaq hoia 3. k hoit min 1. k hoiji min 3. k hoiť kesks hoiõt66, armi|tsõma† -tsaq v -daq -dsõ90, var|ima -riq -i57, (kinniq v vallalõ) pi|dämä -täq -ä59 hoia end! hoiaq hinnäst!; hoia kotisuud! naľ piäq suu!; hoia seda, mis sul olemas on! piäq kinniq, miä sul om!; mul tuleb neid riideid ikka hoida mul tulõ õ̭ks armidaq naid rõivit; hobune hoiab oma jalga hopõń vari umma jalga; ta hoiab minust kõrvale tä vari minno; hoia koer minust eemal! kaidsaq pinni!; kokku hoidma ütte v kokko hoitma; sõbrad peavad ikka kokku hoidma sõbraq piät õ̭ks ütte hoitma; me peame joogivett kokku hoidma miiq piät joogivett jakutama;
hoiduma var|ima -riq -i57, (ärq) .hoitma .hoitaq hoia66 ta hoidub minu eest kõrvale tä vari minno; lapsed hoiduvad nurka latsõq hoitvaq nukka; hoidus suitsetamast hoiť hindä, et es tiiq suitsu; seened hoiduvad soolatult hästi seeneq saisvaq suulapantult häste;
hoiuala hoital|a* -a -la28
hoiukassa hoiukassa - -t2, hoiuan|noḿ -oma -omat4
hoiukoht hoiukotus -(s)õ -t11, hoidus -(s)õ -t11, .hoitus -õ -t9
hoiumets hoit|mõts* -mõtsa -.mõtsa30
hoiuruum hoiutar|õ -õ -rõ24, hoidus -(s)õ -t11, .hoitus -õ -t9
hoius hoius -(s)õ -t11, .panka pant raha tähtajaline hoius tärmäni v ao pääle panka pant raha;
hoki sport hokk hoki hokki37, hoki - -t2 jää-, maahoki i(j)ä-, maahokk; hokikepp, -litter, -meeskond, -mängija, -uisud, -värav hokikepṕ, -litri, -miiśkund, -mänǵjä, -visśravvaq, -värehť;
hollandi: hollandi keel hollandi kiiľ;
hollandlane hollandla|nõ -sõ -st5
hommik hummo|k -gu -gut v -kut13, hummo(n)g -u -ut13 varajane hommik varahanõ hummok;
hommikueine pruu|kosť -kosti -.kosti37, käopet|eq -te -et18, tsirgujüv|ä -ä -vä24, tsirgupet|eq -te -et18 pere istus hommikueinele pereq naaś pruukosti võtma;
hommikul hummo(n)gu
hommikumantel hummogu.mäntli - -t1
hommikune hummo(n)gu|nõ -dsõ -st5, hummo(n)gi|nõ -dsõ -st5 hommikuse unega inimene hummogidsõ unõgaq inemine; hommikune päike, udu, tuuleõhk hummogunõ päiv, undsõq, hengüs;
hommikupoolik hummogu|pu̬u̬ľ -poolõ -pu̬u̬lt40, söömä|vaih -.vaihõ v -.vahjõ -vaiht18, sü̬ü̬m|vaih -.vaihõ v -.vahjõ -vaiht18 päikesepaisteline hommikupoolik päivliganõ hummogupuuľ; mul on täna vaba hommikupoolik mul om täämbädse päävä hummogupuuľ prii;
hommikusöök hummogu|sü̬ü̬ -söögi -sü̬ü̬ki37 ma katan hommikusöögiks laua ma kata hummogusöögis lavva; enne või pärast hommikusööki inne vai pääle hummogusüüki;
hommikuti hummo(n)gidõ , hummo(n)gist magab hommikuti kaua maka hummongidõ kavva; hommikuti on juba hämar hummogidõ om joba hämmär; ma ärkan hommikuti vara ma heräne hummogist varra;
homne hummõni|nõ -dsõ -st5 homseni siis! sõ̭s hummõniniq!;
homo ho|mo -mo -mmo26
homonüüm samakujolinõ sõ̭na , kiiľ homo|nüüḿ -nüümi -.nüümi37
homoseksuaalne umasuu.kaeja* - -t3
honorar tegijä|palk -palga -.palka30, tegijä|raha -raha -rahha28, hono|raŕ -rari -.rarri38
hooaeg aig ao .aigo36, hu̬u̬|aig -ao -.aigo81 põllutööde hooaeg nurmõtöie aig; hooajatöölised päiviliseq, suvilisõq; Võru Linnateatri hooaja avaüritus Võro Liinatiatri huuao alostus;
hoob kanǵ kangõ .kangõ35
hoog hu̬u̬|g - -gu36, vunḱ vungi .vunki37, hunń hunni .hunni37, vunń vunni .vunni37, val|u -u -lu26, vuh vuhvi .vuhvi37 kelgul oli juba hea hoog sees riikesel olľ joba hää hunń seen; ühe hooga üte valugaq, üte rutugaq;
hoogne .laabsa - -t3, .laapsa - -t3, lü̬ü̬psä - -t3 läheb hoogsal sammul lätt lüüpsä sammugaq;
hoogsalt .laabsahe , .laapsahe , .laabsalõ , .laapsalõ , lü̬ü̬psähe , lü̬ü̬psäle , hu̬u̬gaq
hoogtöö talos -(s)õ -t11 heakorrastuse hoogtöö hääkõrra talos; kütet varuti hoogtöö korras küttepuid tetti talgidõgaq;
hoogustama .vunki v .vuhvi v hu̬u̬gu v .vunni v .hunni mano(q) .andma mees hoogustab sammu miiś pand sammulõ vunki manoq; elav kaubandus hoogustas tööstuse arengut kipõ kauplõminõ panď kuandusõ edenemä;
hoogustuma .vunki v .vuhvi v hu̬u̬gu v .vunni v .hunni mano(q) .võtma töö hoogustub tüütegemine võtt vunki manoq; hoogustuv kultuurielu vuhvi manoq võtva kultuurielo;
hool hu̬u̬ľ hoolõ hu̬u̬lt40, murõh .murrõ murõht20, murõq .murrõ murõt18 lapsed on vanaema hoole all latsõq ommaq vanaimä hoolõ all v vanaimä kaiaq; kelle hoolde sa loomad jätad? kink huuldõ sa eläjäq jätät?; sulgesin enda järel hoolega ukse panni ussõ hindä takan hoolõgaq kinniq; kündmine ja külvamine jäi nüüd poja hooleks kündmine ja külbmine jäi noq poja tetäq v poja kaala;
hoolas hoolõli|nõ -dsõ -st5, hoolika|nõ -dsõ -st5
hoolaud vunḱ|laud -lavva -.lauda30
hooldaja harija - -t3, hoolõli|nõ -sõ -st5, .perrä.kaeja - -t3, hu̬u̬ldaja - -t3 kriminaalhooldaja essünüide perräkaeja; vanuri hooldaja vanainemise huuldaja;
hooldama hu̬u̬lt pidämä , .perrä .kaema , hu̬u̬lda|ma -q -83, harima harriq hari57, .paśma .passiq passi63 istikuid tuleb pidevalt hooldada luumõ üle tulõ üttealasi huult pitäq; hooldab muru hari morro; voodihaiget peab iga päev hooldama sängühaigõt piät egä päiv paśma;
hooldekodu hoolõ|maja -maja -majja v -maia28, hoolõ.mõisa - -t3, sandi|maja -maja -majja v -maia28
hooldus hoolõpidämi|ne -se -st5, .perrä.kaemi|nõ -sõ -st5, hu̬u̬ldami|nõ -sõ -st5, harimi|nõ -sõ -st5 maastikuhooldus maastiguhuuľ; tehnohooldus tehnohuuľ; näohooldus näohuuldaminõ; ihuhooldus iho iist hoolitsõminõ; kriminaalhooldus essünüide perräkaeminõ; sotsiaalhooldus vaesidõ perräkaeminõ;
hoolealune hoolõalo|nõ -dsõ -st5
hooletu hoolõ|du -du -tut1, hoolõldaq , ropaku|nõ -dsõ -st51, räpäku|nõ -dsõ -st51, horss horsu .horssu37 hooletu inimene ropak; hooletu käekiri, töö ropakunõ kiri, tüü; ta oli õppimises väga hooletu tä olľ oṕmisõ man väega hoolõdu; sööd kõhu täis, on õhtuni hooletu süüt kõtu täüs, om õdaguniq hoolõdu; tuli ei taha hooletut tegijat, laps laiska hoidjat tuli ei tahaq tuhńakut tegijät, latś laiska hoitjat;
hooletult hoolõtuhe , hoolõtulõ , ropakuhe , ropakulõ , ülejala see töö on sul hooletult tehtud taa tüü om sul ülejala tett;
hooletus hoolõtus -õ -t9, hoolõldaq olõḱ , ropak(unõ) olõḱ , .horssus -õ -t9 hooletusse jätma hoolõtuhe v ropakuhe v laokilõ v hajovallõ v hajovillõ jätmä, luisku laskma; hooletusse jäetud laokillaq, hajovillaq, reebala, luisun; aed on hooletusse jäetud aid om ropakuhe v hoolõtuhe jätet;
hoolikalt hoolikahe , hoolikalõ , .kõrdapite(h)n
hoolikas hoolika|nõ -dsõ -st5 hoolikal lugemisel ilmnesid vead hoolikadsõ lugõmisegaq tulliq viaq vällä;
hoolima hu̬u̬ľma hu̬u̬liq hooli63, pi|dämä -täq -ä59 ta ei hoolinud poisist sugugi tä es hooliq poiskõsõst sukugiq; kõrgest east, halvast ilmast hoolimata korgõst iäst, halvast ilmast huuľmaldaq; ei hoolinud oma naisest es piäq umast naasõst;
hoolimatu hu̬u̬ľmaldaq , jõhi|k -gu -kut13, jõhiku|nõ -dsõ -st5, rä|bo -bo -po26, huus|pilľ -pilli -.pilli37 hoolimatu inimene huuľmaldaq inemine; hoolimatu ja jõhker mees huuľmaldaq ja jõhik(unõ) miiś;
hoolimatult hu̬u̬ľmaldaq , ette(.)kaemaldaq , .aplamiisi ta tegutses hoolimatult tä tekḱ umma tegemist ettekaemaldaq;
hoolimatus hu̬u̬ľmaldaq olõḱ hoone lagunes hoolimatuse tõttu hoonõq lagosi, selle et es hoolitaq;
hoolitsema .hellämä hellädäq .hellä77, ihatõ|(l)lõma† -llaq -(l)lõ86, hooli|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, õhi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, hu̬u̬lt pidämä , .kõrda pidämä vanaeit käib lauda juures ja hoolitseb väga selle mullika eest vanamutť käü ja õhitsõs väega lauda man tuud hõhvakõist; lapsed ja mees on tal väga hästi hoolitsetud latsõq ja miiś ommaq täl väega häste hellädüq; sinu ülesanne on hoolitseda külmutusmasinate töökorras oleku eest su tüü om külmämassinidõ kõrranolõgi iist huult pitäq; ta hoolitses hobuste eest tä pidi hobõsist kõrda; talu eest tuleb hoolitseda talost vaia kõrd pitäq;
hoolitsev .helläjä - -t3, hoolitsõja - -t3, õhitsõja - -t3
hoolitsus .hoitmi|nõ -sõ -st5, .hellämi|ne -se -st5, hoolitsõmi|nõ -sõ -st5, õhitsõmi|nõ -sõ -st5, hoolõpidämi|ne -se -st5
hoolivus hu̬u̬ľmi|nõ -sõ -st5
hoolsalt hoolõgaq , hoolõ.listõ
hoomama tähele .pandma , ärq .tundma , .arvo .saama hoomas hädaohtu tä tunď ärq, et oht om ligi;
hoone hoonõq hu̬u̬nõ hoonõt18, hoonõh hu̬u̬nõ hoonõht20
hoonestama hu̬u̬nit pääle ehitämä
hoonestus m hu̬u̬nõq hu̬u̬nidõ hu̬u̬nit18, u̬u̬nõtegemise õigus hoonestusõigus h;
hoop hu̬u̬ hoobi hu̬u̬pi37, lit|ť -i -ti37, lõ̭t|ť -i -ti37, tõh tõhvi .tõhvi37, tõhva|k -gu -kut13, kohmahus -õ -t9, kuma|k -gu -kut13, lah lahvi .lahvi37, plah plahvi .plahvi37, plõh plõhvi .plõhvi37, pusma|k -gu -kut13, puusť puusti .puusti37, hubahus -õ -t9, huba|k -gu -kut13, voolahus -õ -t9, tolmah(t)us -õ -t9, parts pardsu .partsu37, läüḱ läügi .läüki37, läügäh(t)üs -e -t9, hunń hunni .hunni37, kärdsäh(t)üs -e -t9, kärbäh(t)üs -e -t9, kärgäh(t)üs -e -t9 sai hoobi vastu pead sai hoobi v kohmahusõ vasta pääd; kui ma ühe hoobi andsin … ku ma üte plahvi panni …;
hoopis hoobis , peris , .suutumas selgus, et nad on hoopis õde ja vend tulľ vällä, et nääq ommaq hoobis sõ̭saŕ ja veli; naine tuli mehe juurest hoopis ära naanõ tulľ mehe mant peris v suutumas ärq;
hoopiski: hoopiski mitte ammu(q)kiq (mitte), (mitte) sukugiq, mitte sinnäqpoolõgiq;
hoopleja .kekśjä - -t3, .kekstu - -t1, .õu(h)kõlõja - -t3, keku - -t2, õu(h)ka - -t2
hooplema .kekśmä .keksiq keksi63, suurusta|ma -q -83, .õu(h)kõlõma õu(h)kõldaq .õu(h)-kõlõ85, platsi|tama -taq -da82, mitmit kõrdo keksiske|(l)lemä -lläq -(l)le86 ära hoople! ärq kekśkuq!; hakkas hirmsasti ennast kiitma – muutus hooplevaks naaś hirmsahe hinnäst kitmä – kekś tulľ pääle;
hooplemine kekś keksi .keksi37, .õu(h)kõlõmi|nõ -sõ -st5
hoor hu̬u̬r hoora hu̬u̬ra31, litś litsi .litsi37, lirva - -t2
hoorama hu̬u̬rama hooradaq hu̬u̬ra77, .litsi lü̬ü̬ , lirbõnda|ma -q -83
hooratas vungi|tsõ̭õ̭ŕ -tsõõri -tsõ̭õ̭'ri37, vunḱ|tsõ̭õ̭ŕ -tsõõri -tsõ̭õ̭'ri37
hooti hu̬u̬guisi , saarildõ , saaris.päilde , tśopsahuisi hooti sadas vihma vihma tulľ saarildõ v saarispäilde tulľ vihma;
hoov hu̬u̬ hoovi hu̬u̬vi37, mor|o -o -ro26 lapsed mängisid hoovis latsõq mängeq moro pääl; majja pääseb üksnes hoovi kaudu majja päses õ̭nnõ läbi hoovi;
hoovama tul|õma -laq -õ58 uksest hoovab külma õhku ussõst tulõ külmä (luhti);
hoovihm vihma|saaŕ -saarõ -saart40, saarildõ vihm , saarõ|vihm -vihma -.vihma30, sakaŕ sagara sagarat4, tśopś tśopsi .tśopsi30, tśopsah(t)us -õ -t9 paiguti võib sadada hoovihma kotussidõ või mõ̭ni tśopsahus tullaq; sajab hoovihma vihmasaarõq kääväq üle;
hoovus vu̬u̬lu|s* -(se) -(s)t10, vu̬u̬l voolu vu̬u̬lu37, (jõˆõˆn, järven) vu̬u̬ - -d52 soe merehoovus lämmi merevuul; Golfi hoovus Golfi vuulus;
hoovõtt hu̬u̬.võtmi|nõ -sõ -st5
hopp hopa , õpa hopp! ja kass oli minu süles hopa! ja kasś olľ mul üsän;
hops(ti) vunts(t) , õpa(di) koer hüppas hopsti! üle aia pini karaś üle aia nigu vuntst!;
hord horď hordi .hordi31, vä|gi -e -ke25, hulk hulga .hulka31
horisont .taiva|vi̬i̬ŕ -veere -vi̬i̬rt40, .taiva|rand -ranna -.randa36
horisontaalne tasa , vesiloodi(h)n , vi̬i̬loodi(h)n , pikäle , pikkä , pikku
hormoon .hormoń -i -it4
horoskoop horo|sku̬u̬ -skoobi -sku̬u̬pi37
horvaadi: horvaadi keel horv(a)adi kiiľ;
horvaat horva|ť -di -tit4
hotell võõrastõ|maja -maja -majja v -maia28, hotelľ hotelli ho.telli37 hotellituba hotellitarõ;
hubane ko|kos -gosa -gosat4, mu|kav -gava -gavat4, kodo|nõ -dsõ -st7 väga hubased majad, soojad ja head väega kogosaq tarõq, lämmäq ja hääq; hubane ja kaunis kodu mukav ja illos kodo; õhtu möödus hubases meeleolus terveq õdak olľ kodonõ tunnõq;
hubasus kodonõ olõminõ , kodonõ olõḱ eluruumide hubasus sõltub mööblist ja valgustusest tarri kodonõ olõḱ tulõ müüblist ja valgusõst;
hubin hu|pin -bina -binat4, hü|pin -binä -binät4 küünlatule hubin kündletulõ hupin; hubinal hubinallaq, hübinälläq;
hubisema hubis|õma -taq -õ87, hübis|emä -täq -e87, hu|ba(ha)ma -paq v -badaq -pa v -baha88 tuli hubiseb tuli hupa;
hui piiri|ts -dsä -tsät13
huigatama uigahta|ma -q -83
huigatus = huige uigah(t)us -õ -t9 karjase, öökulli huigatused kaŕusõ, kaku uigahtusõq; rõõmuhuigatus rõõmuuigahtus;
huikama .uikama uigadaq .uika77 tütarlaps huikas heleda häälega tütrik uigaś helle helügaq; loomad huigati koju eläjäq uigadiq kodo; vili on nii hõre, et üks kõrs huikab teist taga vili om nii hõrrõ, et ütś kõrś uikas tõist takan;
huikuma .uikma .uikuq uigu64 huikumine uikna;
huilgama .hüürgämä hüürädäq .hüürgä30
hukas huka(h)n , summa(h)n , ńaraku|nõ -dsõ -st5 elu on hukas elo om summan; noorus on hukas nuurus om hukan; hein on hukas hain om hukan; riie oli koitanud ja hukas rõivas olľ koitanuq ja ńarakunõ;
hukatus .häötüs -õ -t9, hukahus -õ -t9, .kaotus -õ -t9
hukatuslik .häötüse- , .häötäjä - -t3 hukatuslik õhtu häötüse õdak;
hukk ka|do -o -to27, hukka.saami|nõ -sõ -st5 laevahukk laivakado; traagiline hukk õ̭nnõdu hukkasaaminõ;
hukka .summa , hukka õnnetuses sai mitu inimest hukka õ̭nnõtusõn sa mitu inemist hukka; üritus läks hukka asi lätś summa; mõistan tema teo täielikult hukka ma panõ timä teko väega halvas; liha läheb soolata hukka liha lätt soolaldaq hukka;
hukkama (ärq) hukkama hukadaq hukka77, .otsama otsadaq .otsa77 mahajooksnud nafta hukkas palju elavat loodust maahajoosnuq nahvta hukaś palľo elävät ärq;
hukkamõist halvas.pandmi|nõ -sõ -st5 tema hukkamõist tuli mulle ootamatult timä halvaspandmist ma es oodaq;
hukkuma hukka .saama õnnetuses hukkus üks ja sai vigastada kaks inimest õ̭nnõtusõn sai ütś inemine hukka ja katś saiq vika;
hukutama hukka .saatma , (ärq) hukkama hukadaq hukka77, huku|tama -taq -da82 udu on hukutanud palju laevu undsõq om hulga laivo hukka saatnuq; külm hukutas rohkesti metsloomi külm ilm hukaś hulga mõtseläjit ärq;
hulga hulga , .hulka hulga rahvast hulga v hulka rahvast; võta kohe hulgem! võtaq õkva hulgõmb!; tee oli hulga lühem, kui arvasime tii olľ palľo v hulga lühemb, ku mi arvssi;
hulgakesi hulgani , hulga(h)na , hulga.kõisi hulgakesi on julgem minna hulgahna om julgõmb minnäq;
hulgaline hulga.kaupa , hulga poolõst hulgaline vallandamine hulgakaupa vallategemine; hulgaline osavõtt palľo osaliisi; ainete hulgaline vahekord ainidõ vahekõrd hulga poolõst;
hulgaliselt hulga , palľo
hulganisti hulgani , hulga.nistõ , hulga linde hukkus hulganisti hulga tsirkõ sai hukka;
hulgas hulga(h)n , summa(h)n , siä(h)n sul hakkab nende hulgas igav sul nakkas näidegaq ikä; piimal on vett hulgas piimäl om vett hulgan; muuhulgas muusiän;
hulgi hulgahna , hulga.viisi pilvikuid kasvas seal hulgi makõsiini kasvi sääl summan v hulgaviisi; ostad hulgi, saad odavamalt ostat hulgaviisi, saat odavampa;
hulgihind summa(h)nmüügi hind
hulgimüük summa(h)n|müüḱ* -müügi -.müüki37, pardin|müüḱ* -müügi -.müüki37
hulgus hulgus -(s)õ -t11, hulgõrus -õ -t9, hurľo - -t2, hurlõ|ť -di -tit13, vurľo - -t2, hööderüs -e -t9, hööberüs -e -t9, hööde - -t2, koida|k -gu -kut13, vandõŕ -i -it4 see pole meie küla inimene, see on mingi hulgus taa olõ-iq miiq külä inemine, taa om määnegiq koidak;
huligaan pät|ť -i -ti37
huligaanitsema pätti tegemä , päti|tämä -täq -dä82
huligaansus pättüs -e -t9
hulk hulk hulga .hulka31, summ summa .summa31, parḱ pargi .parki37, parť pardi .parti37
hulka .hulka , .seltsi , .summa , sekkä läksin rahva hulka ma lätsi rahva sisse; tule meie hulka! tulõq miiq seltsi v hulka!;
hulkuja roidus -(s)õ -t11, .hulḱja - -t3, ho|ďo -ďo -ťo26, ho|jo -jo -jjo v -io26, ha|jo -jo -jjo v -io26
hulkuma .hulḱma .hulkiq hulgi63, .roitma .roitaq roida61, .ael|õma -daq -õ85, .pluudśma .pluudsiq pluudsi63, .ronḱma .ronkiq rongi63, hoďo|tama -taq -da82, hojo|tama -taq -da82, huďo|tama -taq -da82, hurlõ|tama -taq -da82, koidõrda|ma -q -83, luibõrda|ma -q -83, vandõrda|ma -q -83, võssõlda|ma -q -83, .jaamama jaamadaq .jaama77, hööderdä|mä -q -83, koobõrda|ma -q -83, mitmit kõrdo hajol|õma -daq -õ85, hojotõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, hööderde|(l)lemä -lläq -(l)le86, koobõrdõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 ringi hulkuma ümbre hulḱma, roitma, hoŕotama, jõõsõldama, jõlkma; kus sa hulkusid öö läbi? koh sa pluudsõq üü läbi?; hulkuv koer hojopini, hajopini; käib õhtuti hulkumas käü õdagist hojotõlõman; poisike hulgub aina ringi, midagi teha ei taha poiskõnõ jõõsõldas ilma piten, midägiq tetäq ei tahaq;
hulkur roidus -(s)õ -t11, hulgus -(s)õ -t11, koida|k -gu -kut13 see on üks hulkuja kass, ei ole nädalapäevad kodus olnud taa om ütś roidus kasś, olõ-iq nädälipääväq koton olnuq;
hulkvel .hulḱvallaq , roidussillaq , joosu(h)n , hoďotamisõ pääl
hull ulľ ulli .ulli37, hull hullu .hullu37 ta on hulluks läinud tä om ullis v segi lännüq; see asi ajab mu hulluks taa asi nakas mullõ mudsu manoq;
hullama .hullama hulladaq .hulla77, hullõrda|ma -q -83, .hõrtsama hõrdsadaq .hõrtsa77, .mähkelemä mäheldäq .mähkele85, mähähe|(l)lemä -lläq -(l)le86, mähäl|emä -däq -e85, .mühkelemä müheldäq .mühkele85, .märrämä märrädäq .märrä30, mär|ähämä -räq v -ädäq -rä v -ähä88, .mässelemä mässeldäq .mässele85, .tuuti lü̬ü̬ , jaamõrda|ma -q -83, jäsel|emä -däq -e85, nä(d)sel|emä -däq -e85, lu̬u̬ndõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, müdsel|emä -däq -e85, .mütskelemä müdseldäq .mütskele85, krassa|tama -taq -da82, .ael|õma -daq -õ85, .müllämä müllädäq .müllä77, huľa|tama -taq -da82, .nahkõlõma naheldaq .nahkõlõ85, .haugõlõma† havvõldaq .haugõlõ85, mitmit kõrdo huľahõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 lapsed hullavad latsõq krassatasõq v luundõlõsõq; lapsed hullavad kogu aeg, ei püsi üldse paigal latsõq märähäseq kõ̭iḱ aig, püsü-iq paigan sukugiq; kassipojad hullavad kassipojaq lööväq tuuti; koerad hullavad piniq nädseleseq; tüdrukul juba vaja poisiga hullata vaja havvõldaq tütrikul jo poiskõsõgaq;
hulljulge ulľ.julgõ - -t3, palľo.julgõ - -t3
hulluma ullis minemä , meeletüs minemä , mi̬i̬lt ärq .kaotama naine hullus murest naanõ lätś murrõ kätte ullis; vihast hullunud mees vihast meeletüs lännüq miiś; ta hullus täl lätś miiľ pääst ärq;
hullumaja ulli|maja -maja -majja v -maia28
hullumeelne ulľ ulli .ulli37, hull hullu .hullu37 hullumeelne põgenes haiglast ulľ pagõsi haigõmajast ärq; hullumeelne plaan hull plaań;
hullumeelsus .hullus -õ -t9, pääst segi olõminõ
hullupööra (.)ullimu̬u̬du
hullus = hullustus .hullus -õ -t9, .ulľus -õ -t9, ulľ olõḱ , hull olõḱ
hullutama pääst v pääd segi ajama hullutab poisse aja poisõl päid segi v poissõ pääst segi;
hulpima upuskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 jäätükid hulbivad jões iätüküq upuskõlõsõq jõ̭õ̭n;
humaanne inemli|ne* -dse -st5, inemise mu̬u̬du humaanne inimene, eesmärk inemline inemine, tsihť;
humaanselt: sõjavange koheldi humaanselt sõ̭avangõgaq käüti inemise muudu ümbre;
humaansus inemises olõminõ , inemiisist hu̬u̬ľminõ , inemises pidämine
humal hum|maľ -ala -alat4, tap|p -u -pu37
humanism huma|nisḿ -nismi -.nismi37
humanist huma|nisť -nisti -.nisti37
humanistlik huma.nistli|nõ -dsõ -st5
humanitaar- humanitaaŕ-
humanoid inemise.näoli|ne -(d)se -st5, huma|noid -noidi -.noidi37
humoorikas naľa- humoorikas lugu naľalugu;
humorist humo|risť -risti -.risti37, naľakirotaja - -t3, naľate|kij -gijä -gijät4
hundikoer hunť hundi .hunti37, hundipin|i -i -ni26
hundilaut hundi|laut -lauda -.lauta30 külm nagu hundilaut külm nigu hundilaut;
hundinui soe|tõlv -tõlva -.tõlva30
hundiratas: poisid viskavad murul hundiratast poiskõsõq laskvaq muro pääl ratast;
hunnik uni|k -gu -kut13, mütsä|k -gu -kut13, mutsa|k -gu -kut13
hunt susi soe sutt m umak ja osak sussõ v sutõ42, latsik su|śo -śo -sśo26, (mõtsa)tśu|dśu -dśu -tśu26 hunt ulub susi undas; hunti hurjutama sutt hagõma; hundiauk soehaud; huntide jooksuaeg veebruaris radoaig; hunt kodu ligidalt ei murra susi pesä lähkesest ei süüq;
hurjutama hürmistä|mä -q -83, ha|gõma -kõq -e59, hutśu|tama -taq -da82, tõhu|tama -taq -da82 hurjutasin teda hutśudi v hürmisti tedä; hurjuta teda ometi, et ta enam rumalusi ei teeks! tõhudaq no tedä, et tä inämb rumaluisi ei tiissiq!;
hurm lumḿ lummi .lummi37, il|o -o -lo26, ilovä|gi -e -ke25
hurmaa hurmaa - -d50 hurmaapuu on täis ilusaid oranže hurmaasid hurmaapuu om täüs ilosit pihlõtsit hurmaid;
hurmama .luḿma .lummiq lummi63, mano(q) .tõ̭mbama , ärq tegemä , .nõidma .nõiduq nõiu64 laulja hurmas meid oma häälega laulja lummõ meid uma helügaq; olin (temast) hurmatud ma olli (timäst) sisse võet;
hurmav .luḿja - -t3, mano(q).tõ̭mbaja - -t3, hirmil|los -osa -osat4, .umbõ(lõ) hää hurmav naine, naeratus luḿja naanõ, naarahtus; hurmav muusika, öö hirmillos muusiga, üü;
hurraa hu(r)raa
hurt hurt hurda .hurta31
hurtsik hurdsi|k -gu -kut13, löövi|ts -dsä -tsät13, tśubari|k -gu -kku38, pugõri|k -gu -kku38
huugama .undama unnadaq .unda77 kusagil huugas viljapeksumasin kongiq unnaś rehepessümassin; tuli huugab koldes tuli undas koldõn; pea huugab otsas pää undas otsan;
huul huuľ huulõ huult40, mok|k -a -ka31
huulepulk huulõ|pulk -pulga -.pulka31, moka|võ̭õ̭p -võõba -võ̭õ̭'pa30 hele, tume, hügieeniline huulepulk helle, tummõ, kaitsja mokavõ̭õ̭p;
huulhein huulõ|hain -haina -.haina37
huulik huuli|k -gu -kut13, munstük|k -ü -kü37, nut|t -u -tu37, lut|t -u -tu37 pasuna huulik pasuna munstükk;
huumor nali na(l)ľa .nalľa v .nalja43, naľategemi|ne -se -st5 must huumor võllanali; humoristlik naľalik; huumori mõttes ütlema naľa peräst ütlemä; huumoriga võtma naľagaq võtma; humoristlik stseen naľakotus;
huumus (maa)põrm (-)põrmu (-).põrmu37, mullavä|gi -e -ke25
huvi huv|i -i -vi26, him|o -o -mo26, is|o -o -so26, (teedäq).tahtmi|nõ -sõ -st5, põ̭nõvus -õ -t9 huvi tekib, ärkab, kasvab, kaob huvi tegünes, tulõ, kasus, kaos ärq; ettekanne pakub talle huvi ettekannõq pakk tälle huvvi; mul polnud mingit huvi sinna minna es olõq mul määnest himmo v isso sinnäq minnäq; jälgis mängu huviga kai mängo himogaq; tal pole huvi õppida täl olõ-iq oṕmisõ isso; see asi pakub mulle huvi taa asi om mullõ põ̭nnõv v tõ̭mbas minno; oma huvide eest võitlema uma kasu iist saisma v kasu pääl välän olõma; siin on minu huvid ka mängus tan ommaq muq kasuq ka mängon;
huviala huvial|a -a -la28 noorte huvialad on erinevad nuuri huvialaq ommaq mitmõsugumadsõq;
huvijuht huvi|juhť -juhi -.juhti36
huvikool huvi|ku̬u̬ľ -kooli -ku̬u̬li37
huviline .tahtja - -t3 kui palju huvilisi oleks? palľo tahtjit olõssiq?; kõik huvilised on oodatud kõ̭iḱ, kiä tahtvaq, ommaq oodõduq;
huviring huvi|tsõ̭õ̭ŕ -tsõõri -tsõ̭õ̭'ri37
huvitama huvvi .pakma , huvi|tama -taq -da82, .putma puttuq putu73, .tõ̭mbama tõ̭mmadaq .tõ̭mba77 see töö ei huvitanud teda seo tüü es pakuq tälle huvvi v es tõ̭mbaq timmä; mind ei huvita! mullõ ei putuq!; mind huvitab, mida ta seal tegi ma tahtnuq teedäq, midä tä sääl tekḱ; neid poisse huvitavad igasugused masinad näid poissõ tõ̭mbasõq kõ̭gõsugumadsõq massinaq;
huvitav huvitav -a -at4, põ̭n|nõv -nõva -nõvat4, huvvi.pakva - -t1, .köütvä - -t3, tähele .pandaq huvitav uudis, lugu, päev, reis huvitav sõ̭nnoḿ, põ̭nnõv lugu, põ̭nnõv päiv, huvvipakva reiś; räägiti palju huvitavat kõ̭nõldi palľo huvvipakvat v põ̭nõvat; tema jutt oli huvitav timä jutt panď kullõma;
huvituma huvvi .tundma nakkama , teedäq .tahtma õpilased huvitusid filateeliast koolilatsõq naksiq markõkorjamise vasta huvvi tundma; Tiiu huvitus, kas Mati ka peol oli Tiiu tahť teedäq, et kas Mati ka olľ pido pääl; ta huvitus vanadest fotodest timmä köüdiq vanaq pääväpildiq;
hõbe hõ|põ - -t14 vanuri juustes oli tublisti hõbedat vanainemise hiussin olľ hulga hõpõt; hõbesõlg hõpõsõlǵ;
hõbedane hõbõhõ|nõ -dsõ -st5, hõpõ|nõ -dsõ -st5, hõpõ- hõbedased nõud hõpõanomaq; hõbedane hääl hõpõnõ helü;
hõbepaju hõpõ|pai -paiu -.paiu37, hõpõhalapuu - -d50
hõbepulmad hõpõ|pulm -pulma -.pulma31, m hõpõ|sa(a)jaq -.saajo -.saajo30, hõpõ|hähäq -.hähki -.hähki34
hõberaha hõpõrah|a -a -ha28, rah|a -a -ha28, hõpõ - -t14
hõige .hõikami|nõ -sõ -st5, hõigah(t)us -õ -t9, hõigahtami|nõ -sõ -st5
hõikama rü̬ü̬ḱmä rü̬ü̬kiq röögi63, hõhu|tama -taq -da82, kõrras hõigahta|ma -q -83, .hõikama hõigadaq .hõika77 hõikasin töölistele jõudu hõiksi tüüliisile joudu; hõika loomad koju! hõikaq eläjäq kodo!; kui kast täis saab, siis hõika! ku kasť täüs saa, sõ̭s röögiq!;
hõikuma .hõikma .hõikuq hõigu64
hõim hõim hõimo .hõimo37, suguhar|o -o -ro26
hõimlane .hõimla|nõ -sõ -st5, hõimoli|nõ -sõ -st5
hõise .hõiskami|nõ -sõ -st5 pulmarahva hõisked saajarahva hõiskaminõ;
hõiskama .hõiskama hõisadaq .hõiska77
hõissa .hõissa
hõivama ärq .võtma , .hindä ala(q) .võtma , ärq perimä , kinniq .pandma hõivatud olema pidehin v pidessin v kinniq v ammõtin v paklin v televälläq olõma; me hõivasime aknaalused kohad miiq võti aknõalodsõq kotusõq ärq; vaenlane hõivas linna vainlanõ võtť liina ärq; veoauto oli hõivanud ainsa parkimiskoha viomassin olľ ainukõsõ saisokotusõ hindä ala võtnuq; kõik lauad olid hõivatud kõ̭iḱ lavvaq olliq kinniq; ta oli pereasjadega hõivatud tä olľ perreasjogaq kinniq; ära sega teda, ta on väga hõivatud! ärq taad segäguq, tä om väega ammõtin!; selle tööga jääd nii hõivatuks, et ei jää enam sugugi aega taa tüügaq jäät nii pidehihe v pidejihe v pidessihe, et jää ei inämb sukugiq aigo; olen nende töödega väga hõivatud ma olõ naidõ tegemiisigaq hinnäst nii ärq mähḱnüq;
hõive tü̬ü̬(h)n.käümi|ne -se -st5
hõljuk hõľo|ḱ* -gi -kit13
hõljuma he|ľoma -lľoq -ľo70, he|lümä -llüq -lü70, hõ|ľoma -lľoq -ľo70, .laugõlõma lavvõldaq .laugõlõ86, .lainõlõma lainõldaq .lainõlõ85, udsal|õma -daq -õ85 jõe kohal hõljub kerge udu jõ̭õ̭ kotsil hõľos kerge undsõq; pilliroog, rukis hõljub tuules mereruuds, rügä lainõlõs tuulõ käen; kull hõljub taeva all kulľ laugõlõs taiva all;
hõljutama heľo|tama -taq -da82, helü|tämä -täq -dä82, hõľo|tama -taq -da82 tuul hõljutab oksi tuuľ hõľotas ossõ;
hõlm hõlm hõlma .hõlma31, siil siilo .siilo37, lehť lehe .lehte34 adrahõlm adralehť; õige hõlma ei hakka keegi õigõt ei putuq kiäkiq v õigõt kiä trahvi eiq;
hõlmader lehť|adõr -adra -.atra45
hõlmama .hindä ala(q) .võtma , .hindä all .hoitma , üle .küündümä looduskaitseala hõlmab suure pindala luuduskaitsõala võtt hulga maad hindä alaq;
hõlp hõlp hõlbu .hõlpu37 hobune on hõlpu täis hopõń om hõlpu täüs; elab hõlpu elu eläs hõlpu ello; ta ei anna ka endale hõlpu tä sunď ka hinnäst takast;
hõlpsalt = hõlpsasti .hõlpsahe , .hõlpsalõ , .laabsahe , .laapsahe , .laabsalõ , .laapsalõ , .lihtsähe , .lihtsäle , .kergehe , .kergele kuiv puu võttab hõlpsasti tuld kuiv puu võtt hõlpsahe tuld; kuiv puu võttab hõlpsasti tuld kuiv puu võtt hõlpsahe tuld;
hõlpus .hõlpsa - -t3, .laabsa - -t3, .laapsa - -t3, .lihtsä - -t3, .kerge - -t3, hõlp hõlbu .hõlpu37 seda on hõlpus ise valmistada seod om hõlpsa esiq tetäq; ta sai hõlpsama elu peale tä sai kergembä elo pääle v täl om hõlp persen;
hõlst hõlsť hõlsti .hõlsti37
hõlvama tarvi.tustõ .võtma hakati kosmost hõlvama naati ilmaruumi tarvitustõ võtma;
hõng hõ̭ng hõ̭ngu .hõ̭ngu37, nuheq .nuhkõ nuhet19, hais haisu .haisu37, vaim vaimo .vaimo37 oli tunda mustsõstralehtede hõngu olľ tundaq sitigalehti hõ̭ngu; mere hõng mere nuheq; kopituse hõng kopitõt hais; vana aja hõng on toas vanaao vaim om tarõn;
hõre harv harva .harva30, hõrrõ - -t14, villõ - -t14 hõre hein, vili hõrrõ hain, vili; hõredad hambad harvaq hambaq; hõre püksitagumik villõ püksiperseq; hõredavõitu habe, juuksed hõrrõliguq habõnaq, hiussõq; hõredavõitu riie villõ rõivas;
hõredalt hõrrõlt , .harvuisi , hõrõhuisi , hõrõhõhe , hõrõhõlõ vili on liiga hõredalt külvatud vili om palľo hõrõhuisi v hõrrõlt külbet; liiga hõredalt istutatud kapsad palľo harvuisi kükädüq kapstaq;
hõrendama hõrrõmbas v hõrõhõmbas v harvõmbas tegemä , harvõnda|ma -q -83 õunapuu võra hõrendatakse uibu kruuni tetäs hõrrõmbas;
hõrendik harvistu - -t1, hõlõsti|k -gu -kku38, halga|nist -nisti -.nisti37, hõlõstu - -t1
hõrenema hõrrõmbas v hõrõhõmbas v harvõmbas minemä udu hõreneb undsõq lätt hõrrõmbas; mets hõreneb mõts lätt harvõmbas;
hõrgutis pi̬i̬nü sü̬ü̬v ru̬u̬g , keelehää* - -d50 idamaised hõrgutised piinüq hummogumaa söögiq;
hõrk pi̬i̬ - -t1, ni̬i̬ldmä.pandva - -t3 hõrgud road piinüq söögiq;
hõrnas eläjät eherüs -e -t9, iherüs -e -t9, hõrn hõrna .hõrna30, hõrnas .hõrna hõrnast22
hõõgama hõ̭õ̭gama hõõadaq hõ̭õ̭'ga77, hõ̭õ̭hkama hõõhadaq hõ̭õ̭'hka77, .õhkama õhadaq .õhka77, kuumõ|tama -taq -da82 keris hõõgab kuumust keres õhkas v hõ̭õ̭hkas kuuma; kuum raud hõõgab kuum raud hõ̭õ̭gas;
hõõguma hõ̭õ̭gama hõõadaq hõ̭õ̭'ga77, .leilämä leilädäq .leilä77, kumõ|tama -taq -da82, kuumõ|tama -taq -da82, helge|tämä -täq -dä82, .hiilama hiiladaq .hiila77, hiile|tämä -täq -dä82, (hillä-tassa) lägü|nemä -(ne)däq -ne89, .läügü|mä -däq -35 söed hõõguvad ahjus hüdseq kumõtasõq v hiiletäseq ahon; süsi hõõgus niikaua, kuni panigi puu põlema hüdsekene nika lägüsi, ku panďkiq puu palama;
hõõrduma hõ̭õ̭rdu|ma -daq -80, .nühkü|mä -däq -84, hõõratu|ma -daq -84, .nüüstü|mä -däq -84 krae hõõrdub vastu kaela mustaks kraaǵ nüüstüs vasta kaala mustas; kand on verele hõõrdunud kunds om veritses hõ̭õ̭rdunuq;
hõõrdumine hõ̭õ̭rdumi|nõ -sõ -st5, .nühkümi|ne -se -st5, hõõratumi|nõ -sõ -st5, .nüüstümi|ne -se -st5
hõõruma hõ̭õ̭r(d)ma hõ̭õ̭'r(d)uq hõõru64, hõõra|tama -taq -da82, .nüüstmä .nüüstäq nüüstä61, .nühksämä nühksädäq .nühksä77, jõhka|tama -taq -da82, jür|ämä -räq -ä56, .võrḱma .võrkiq võrgi64, kõrra hõõrahta|ma -q -83, hõõrahu|tma -taq -da62 kingad hõõruvad kängäq hõ̭õ̭rdvaq; võll hakkas vastu korpust hõõruma võlľ naaś vasta korpust jürämä v jõhkatama;
hõõtsik (tsirgul) hõ|dśo -dśo -tśo26, hõtsk hõdso .hõtsko37, pu|go -go -ko26, ku|bo -bo -po26
häbe hä|bü -ü -pü27, häbehüs -e -t9 häbemeluu uuriluu;
häbedus hä|bü -ü -pü27, häbehüs -e -t9
häbelik häbendelejä - -t3, häbendäjä - -t3, häbelä|ne v häbelä|s -dse -st5, häbelä|s - -t15, häüläs .häülä häüläst22, .häüliga|nõ -dsõ -st5 häbelik inimene hämäläne; häbelik poiss ei näidanud end külalistele häbendelejä poisś es näütäq hinnäst küläliisile; häbelikuvõitu häbelik, häülik;
häbelikult häbendämiisi tuli häbelikult nurga tagant välja tulľ häbendämiisi nulga takast vällä;
häbematu häbemäldäq , .häüldäq , tiha|du -du -tut1, pini|ne -dse -st7, seto kiiľ .rohkõ - -t3 ta on häbematu mees, ei häbene midagi: kuidas arvab, nii ütleb tä om rohkõ miiś, häbendä-iq midägiq: kui arvas, nii ütles; häbematuks muutunud poiss pinitünüq poiskõnõ; ärge muutuge häbematuks! naaku eiq mul haukma v kuis ti tihkat!;
häbematult häbemäldäq , .häütühe , .häütüle , tihatuhe , tihatulõ , pinitühe , pinitüle , .rohkõhe , .rohkõlõ seda raha on häbematult vähe seod rahha om häbemäldäq veidüq; käitus häbematult pidi hindä pinitühe üllen;
häbematus häbemäldäq lugu v olõḱ v tego , tihatus -õ -t9 no see on küll häbematus! no seo om külh häbemäldäq lugu!; sellist häbematust ma temast ei oodanud säänest tihatust ma timäst es oodaq;
häbenema häbendä|mä -q -83, häbende|(l)lemä -lläq -(l)le86, .tihnõlõma tihnõldaq .tihnõlõ86, tihkõnda|ma -q -83 mis sa vannud, häbene ometi! miä sa vannut, häbendäq no ummõhtõ!; suur laps, aga häbeneb võõraid suuŕ latś, aq häbendeles võ̭õ̭rit; mis sa häbened, tule sööma! miä sa tan tihnõlõt, tulõq süümä!; ta oleks silmad peast häbenenud tä olõssiq häbü peräst silmäq pääst kaknuq;
häbi hä|bü -ü -pü27, häpe - -t14, ti|go -o -ko27 mul on häbi mul om häbü v häpe; lapsel olid silmad häbi täis latsõl olľ häbü silmän v olliq katś silmä häpü täüs; tal oli nii häbi, et ta ei teadnud, kuhu silmi peita täl olľ nii häpe, et tä es tiiäq, kohe ummi silmi pandaq; vaju või häbi pärast maa alla häü peräst vaoq vai maa ala v sisse; see on häbi meie talule taa om tigo mi talolõ;
häbipost lülli|tulp -tulba -.tulpa31, kerigu|tulp -tulba -.tulpa31
häbistama .häüstä|mä -q -81, häbüstä|mä -q -83, tiko v häpü .andma , .tio|tama -taq -da81, ärq .pilkama mind häbistati avalikult, kuigi ma polnud süüdi minno häüstedi kõ̭igi näten, olkuq et mul olõ-õs süüd; üleannetu mees, teda peaks küll kogu küla häbistama koir miiś, tälle piäsiq külh kõ̭iḱ külä tiko andma; häbistatud naine ärq pilgat naanõ;
häbistus hä|bü -ü -pü27, ti|go -o -ko27
häbitu .häüldäq - -t1, .häütü häbitu inimene tigo;
häbitult .häütühe , .häütüle
häbitus .häüldäq olõḱ
häda hä|dä -dä -tä24, ohk oho .ohko36, oht oho .ohto37, .plindri - -t1 on hädas om hädän v päivin; haige kaebab oma hädasid haigõ kaibas ummi häti; tal on üks häda teise otsa täl om oht oho pääle; suures hädas pistüpäivin; olin selle koeraga küll püsti hädas olli taa pinigaq külh pistü hädän; lehmadki lüpsab ta hädaga ära lehmäkiq nüss tä ärq hätäpiten; hädas
hädaabi hädä|abi -abi -api26 hädaabinumber hädäabinummõŕ;
hädakisa appirü̬ü̬ḱmi|ne -se -st5, tänitämi|ne -se -st5
hädaldaja hädäldäjä - -t3, tänitäjä - -t3, .vaugja - -t3, vauga|tś -dsi -tsit13, vaugaŕ -i -t4, ńauga|tś -dsi -tsit13, .ńaugja - -t3, vinga|tś -dsi -tsit13, uiataja - -t3
hädaldama hädäldä|mä -q -83, täni|tämä -täq -dä82, .vaugma .vauguq vaugu64, .näugma .näuguq näugu64, .vingma .vinguq vingu64, võia|tama -taq -da82, uia|tama -taq -da82, mitmit kõrdo hädände|(l)lemä -lläq -(l)le86, .uialõma uialdaq .uialõ85 mis sa hädaldad kogu aeg? miä sa hädäldät kõ̭iḱ aig?; hakkas hädaldama panď tänni;
hädaldamine hädäldämi|ne -se -st5, tänń tänni .tänni37 su hädaldamine on asjatu su tänń om aśaldaq;
hädaline 1. hädäli|ne -se -st5 aitab hädalisi avitas hädäliisi; 2. hädäli|ne -se -st5, hädä|ne -dse -st7 kõige hädalisem töö kõ̭õ̭ hädälidsemb tüü;
hädamaandumine hädä.maandumi|nõ -sõ -st5, hädä v oho peräst .maahatulõḱ lennuk tegi hädamaandumise linnuḱ tulľ hädä peräst maaha;
hädapidur hädäpi|tuŕ -duri -durit4, hädätormas -(s)õ -t11 ta tõmbas rongi hädapiduri peale tä tõ̭mmaś rongi hädätormassõ pääle;
hädas hädä(h)n , pulga(h)n , pulgõ(h)n , põtali(h)n , tila(h)n , .pakli(h)n , päivi(h)n , kimbu(h)n ta on oma ämmaga päris hädas tä om uma ämmägaq peris hädän; küll me olime temaga hädas! võiq mi olli timägaq tilan v hädän!; küll ma olen nüüd hädas! võiq ma olõ noq päivin!; sa oled oma töödega ju päris hädas sa olõt ummi töiegaq jo peris puntran;
hädasolija hädäli|ne -se -st5, hädä(h)nolõja - -t3, oholi|nõ -sõ -st5, oho(h)nolõja - -t3
hädasti hädäste , .väega(q) , .ainu(i)si , ainustõ , hädä peräst talle on hädasti raha vaja tälle om väega v hädäste rahha vaia; vaene ei saa osta sedagi, mida hädasti vaja vaenõ saa-iq ostaq tuudkiq, midä ainuisi v hädä peräst vaia; mul on hädasti vaja linna minna mul om ainustõ vaia liina minnäq;
hädavaevalt = hädavaevu (suurõ) hädägaq , läbi hädä , hädäperäst pääsesin hädavaevu hädägaq pässi;
hädavajalik hädäli|ne -dse -st5, hädätarvili|nõ -dsõ -st5, .ainuisi tarvilinõ , ainoli|nõ -dsõ -st7, hädäperäli|ne -dse -st5 hädavajalik asi sai korda aetud hädäline asi sai kõrda aetus; tänane linnaminek oli hädavajalik täämbäne liinamineḱ olľ ainuisi tarviline; hädavajalikud asjad hädäperälidseq aśaq;
hädavares huńa|puss -pussu -.pussu37, huskaŕ -i -it4, (junń)jurasḱ -i -it13, hädäkarasḱ -i -it13 sa oled üks hädavares sa olõt ütś(junń)jurasḱ;
hädine hädä|ne -dse -st7, hädi|ne -dse -st7, kehvä|ne -dse -st7, kehväke|ne -se -ist8, hädäli|ne -dse -st5 hädise olemisega inimene hädädse olõkigaq inemine; leek oli hädine tuli olľ kehväkene; hädisevõitu hädälik, kehvälik;
hädiselt hädätsehe , hädägaq , kehväste , .hõelahe tunnen end veel hädiselt viil om küländ hõel ollaq;
hägu häm|o -o -mo26, häm|ü -ü -mü26, hä|go -go -ko26, sa|go -o -ko27 silmapiir mattus hägusse taivaviiŕ kattõ hämo sisse;
hägune hämo|nõ -dsõ -st7, hämü|ne -dse -st7, hägo|nõ -dsõ -st7, .sao|nõ -dsõ -st7 vihmast hägune aken vihmast hämonõ  v  hägonõ akõń; hägune vesi saonõ vesi; hägune pilk m segädseq silmäq;
häh häh , õ̭(õ̭)q , õ̭h häh, looda sa! õ̭q, loodaq saq!;
häil mõts laak* laagõ .laakõ30
häire 1. muting -u -t13, viga via vika29, hä|dä -dä -tä24 kõne-, seede-, une-, tervise-, kuulmis-, liikumishäire kõ̭nõlõmis-, siiťmis-, unõ-, tervüse-, kuuldmis-, liikmisviga; tal on psüühikahäire täl om muting meele man; 2. hädä|kell -kellä -.kellä35, hädäpas|sun -una -unat4, (hädä)larḿ (-)larmi (-).larmi37 kõlas häire anti hädäkellä v lüüdi larmi;
häirima muťu|tama -taq -da82, putu|tama -taq -da82, segämä sekäq v .siädäq sekä88, muti|tama -taq -da82 ära häiri mind! segägu eiq minno!; ole tasa, muidu häirid lapse und! olõq tassa, ärq mutitat latsõ unõ!; mind see ei häiri minno tuu ei muťudaq; las röögib, ma ei lase ennast sellest häirida las rüüḱ, heri ei maq tuud; sa häirid mu tööd sa ei lasõq mul tüüd tetäq;
häirimatu segämäldäq häirimatu rahu segämäldäq rahu;
häkker .häkri - -t1
hälbima .essümä .essüdäq essü79, harah(t)u|ma -daq -84, .harku|ma -daq -80, .harpu|ma -daq -80, mutťu|ma -daq -80 teelt hälbinud turistid tii päält harahtunuq roitõlõjaq; karjast hälbinud lambad kaŕa mant (ärq) harkunuq lambaq;
häll häll hällü .hällü37 laps magab hällis latś maka hällün; ema istub hälli ääres imä istus hällü man; hällist hauani hällüst havvaniq;
hällilaul unõ|laul -laulu -.laulu37
hällipäev .sündümis(e)|päiv -päävä -.päivä35, sünnü|päiv -päävä -.päivä35, hällü|päiv -päävä -.päivä35
hällitama hällü|tämä -täq -dä82, teega|tama -taq -da82, kuugu|tama -taq -da82, võõgu|tama -taq -da82, .uitsama uidsadaq .uitsa77 hällitasin lapse magama hällüdi latsõ magama; lained hällitasid väikest paati lainõq kuugudiq tsilľokõist loodsikut;
hälve muting -u -t13, essähüs -õ -t9, vi|ga -a -ka29, hä|dä -dä -tä24, .puudus -õ -t9 kehalise ja vaimse arengu hälbed kihälidseq ja vaimlidsõq mutinguq; pendli hälve tasakaaluasendist tiksli küündümine tasakaalust; hälve normist essähüs normist; lubatav hälve lubat essähüs v viga;
hälvik (.)puuduli|nõ -sõ -st5
hämama .vaśma .vassiq vassi63, .ulli ajama
hämar häm|mär -ärä -ärät4, tinnõ - -t14 sügisel on palju hämaraid päevi sügüse om palľo hämärit v tinõhit päivi;
hämarduma hämäräs minemä , hämäräs .kiskma ilm hämardub lätt hämäräs; hakkas juba hämarduma naaś jo hämäräs kiskma;
hämarik häm|mär -ärä -ärät4, hämäri|k -gu -kku38
hämarus häm|mär -ärä -ärät4, hämärüs -e -t9 hämarus laskub hämmär hällüs;
hämmastama imehtämä .pandma hämmastav jõud, kiirus, täpsus imehtämäpandva v imehtämä pandaq v immes pandaq joud, kibõhus, täpsüs; mind hämmastas ta rahu ma imehti tä rahhu; hämmastas õpetajaid oma tarkusega oppajaq imehtiq timä tarkust; hämmastav! kaeq imeht!;
hämmastuma imehtä|mä -q -83, .immes .pandma hämmastunud ilme imehtänüq nägo; olin hämmastunud olli imehtänüq;
hämmastus imeh(t)üs -e -t9, .immes.pandmi|nõ -sõ -st5 jälgib tulijat hämmastusega kaes tulõjat imehtüsegaq;
hämmelduma .immes .pandma hämmeldusin ta häbematusest panni tä tihatust immes;
hämmeldus .immes .pandminõ , segähüs -e -t9 olin suures hämmelduses panni väega immes;
härdalt = härdasti hallõlt , hallõst(õ) , halõhõhe , halõhõlõ , halõhõlt , hallõ.listõ härdalt paluma hallõlistõ pallõma;
härdus helläh(t)üs -e -t9, halõhus -õ -t9, hallõmi̬i̬ľ hallõmeele hallõtmi̬i̬lt40 hakkasin härdusest nutma naksi hellähüsest ikma;
härghein kasvot härg|hain -haina -.haina30
härjasilm 1. kasvot kari|kakaŕ -.kakra -kakard22, kaŕa|kakaŕ -.kakra -kakard22 2. praadimun|a -a -na26, härä|silm -silmä -.silmä35 prae mulle kaks härjasilma! praadiq mullõ katś munna!;
härjavõitlus härä.võitlus -õ -t9
härjavärss (pulli)prokś (-)proksi (-).proksi37, puľokõ|nõ -sõ -ist8, pu|ľo -ľo -lľo26 aastane härjavärss aastaganõ pulliprokś; härjavärsid pusklesid puľoq puskliq;
härm (lumõ)härm (-)härmä (-).härmä35 mets on härmas mõts om härmän;
härmane härmä(h)n , härmä|ne -dse -st7 härmane habe, härmased oksad härmän v härmädseq habõnaq, ossaq;
härmatama (ärq) härmä|tämä -täq -dä82, .härmä minemä ripsmed härmatavad silmäkarvaq lääväq härmä v härmätäseq ärq;
härmatis (lumõ)härm (-)härmä (-).härmä35, härmätüs -e -t9 hommikul oli mets härmatisest valge hummogu olľ mõts härmän valgõ;
härra herrä - -t2, herr herrä .herrä35, esänd -ä -ät13
härras ha(l)lõli|nõ -dsõ -st5, hallõ - -t14 härras palve, laul hallõlinõ pallõminõ, laul; toast kostis härrast nuttu tarõst kuuldu hallõlist ikku; härdavõitu ha(l)lõlik;
härrasmees herräs|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 käitub nagu härrasmees pidä hindä üllen niguq herräsmiiś;
härrastemaja .härbäń -i -it4, .här|bänń -bänni -.bänni37 kool asub endisaegses härrastemajas kuuľ om inneskidsen härbänin;
hästi .höste , .häste , hüväste , .hüäste , hästeq mul läks töö hästi mul lätś tüü häste; ta on õlgadest hästi lai tä om olõst häste laǵa;
hätta hättä , .pulka , .pulkõ , põtalihe , põtalilõ , .paklihe , .puntrahe , .päivihe , .kimpu
hävima (ärq) .häö|mä -däq - min 1. ja 3. k .hävvü68, (ärq) .häädü|mä -däq -80, ärq .kaoma , hukka minemä hävinud ja hävimisohus keeled, kultuurid, rahvad häönüq ja häömisohon keeleq, kultuuriq, rahvaq; tules hävis maja ja hulk metsa tulõn häädü maja ja hulga mõtsa ärq; suur osa viljasaagist hävis vihma tõttu suuŕ jago viläsaagist lätś vihma peräst hukka;
häving .häötüs -e -t9, häönǵ .häöngi .häöngit13, ka|do -o -to27, hukahus -õ -t9 sõda tõi hävingut sõda tõi häötüst; rotid tähendavad hävingut, kui neid majapidamisse palju sugeneb võhluq tähendäseq kato, ku näid elotustõ palľo sugõnõs;
hävitaja 1. (linnuḱ) jahťlinnu|ḱ -gi -kit13 2. (laiv) .häötäjä - -t3
hävitama (ärq) .häö|tämä -täq -dä81, .häöte|(l)lemä -lläq -(l)le86 kurjategija tahtis asitõendid hävitada kuŕatekij tahť tunnisaśaq ärq häötäq; ta hävitas oma kirjad tä häöť umaq kiräq ärq;
hävitus .häötüs -e -t9, .häötämi|ne -se -st5, häönǵ .häöngi .häöngit13, ka|do -o -to27
hävituslennuk jahťlinnu|ḱ -gi -kit13
hääbuma .häädü|mä -däq -80, (ärq) .kistu|ma -daq -80, vakka .jäämä , ärq .kaoma tuli, tuul hääbub tuli kistus ärq, tuuľ jääs vakka; haige hääbus vaikselt haigõ kistu aigopiten ärq; tunded hääbuvad tundõq kaosõq ärq; hääbuv rahvas, keel häädüv rahvas, kiiľ; puna ei olnud ta põskedelt veel hääbunud veretüs es olõq tä põski päält viil ärq kaonuq;
hääl hel|ü -ü -lü26, (latsõl) rõ̭õ̭m rõõmu rõ̭õ̭'mu37 rääkis poolel häälel kõ̭nõľ poolõ helügaq; keegi tegi imelikku häält kiäkiq tekḱ andśakut hellü; laps teeb häält latś tege rõ̭õ̭mu; esimest, teist, kolmandat häält laulma edimäst, tõist, kolmandat hellü laulma; pill on hääles pilľ om timmin; kellele sa oma hääle andsid? kinkalõ sa uma helü anniq?; häälepael helülahi; häälteenamus suurõmba hulga tahtminõ;
hääldama .vällä .ütlemä häälda sõnu selgelt ütleq sõ̭naq selgehe vällä; kuidas sa seda nime hääldad? kuis sa taad nimme vällä ütlet?;
hääldamine = hääldus .vällä.ütlemi|ne -se -st5
häälekalt kõva helügaq , .kõvva
häälekandja teedüs|lehť -lehe -.lehte34, kuulutaja - -t3 erakonna häälekandja eräkunna teedüsleht;
häälekas kõva helügaq häälekas seltskond, naer kõva helügaq seltśkund, naar;
häälemurre helü.murdumi|nõ -sõ -st5, mehehelü tulõminõ
häälestama .tiḿmä .timmiq timmi63 klaver on häälestamata klavvõŕ om tiḿmäldäq; häälesta raadio täpselt jaama peale! timmiq raadio täpsehe jaama pääle!; treipinki häälestama treipinki tiḿmä; heatahtlikult, tõrjuvalt, kriitiliselt, optimistlikult häälestatud inimesed häätahtlitsõhe meelestedüq, vastalidsõ meelegaq, vikomärḱjäq, perimeelidseq inemiseq;
häälestus timḿ timmi .timmi37
hääletama hellü .andma , kätt .nõstma , hääle|tämä -täq -dä82 kelle poolt sa hääletasid? kinkalõ sa uma helü anniq?; kui muidu kokkuleppele ei jõutud, tuli hääletada kuq muido kokko leppüq es saaq, pidi kätt nõstma v hääletämä; jäin bussist maha ja pidin hääletama minema ma jäi bussist maaha ni pidi kätt nõstma minemä;
hääletu helüldäq , vaga|nõ -dsõ -st7, vakka , .vaiki hääletu vaikus helüldäq vaikus; maailm muutus hääletuks kõ̭iḱ ilm jäi vakka;
hääletus II .vaikus -õ -t9, .tassa v .vaiki v vakka olõminõ , helüldäq olõminõ me ümber valitses öine hääletus mi ümbre olľ üüvaikus;
hääletus I I helü.andmi|nõ -sõ -st5, käe.nõstmi|nõ -sõ -st5, hääletämi|ne -se -st5 salajane, avalik, suuline, kirjalik hääletus salahanõ, avalik, suulinõ, kiŕäline helüandminõ; rahvahääletus rahvahääletämine; hääletuskast, -sedel helüandmiskasť, -seteľ; hääletusvoor käenõstmisvuuŕ; hääletuskast nal helüvõtja;
hääleulatus helü.küündümi|ne -se -st5
hääleõigus helü.õigu|s -(sõ) -(s)t10, valimis.õigu|s -(sõ) -(s)t10 hääleõiguslik valimisõigusõgaq; selles majas ei olnud mehel mingit hääleõigust mehel olõ es seon majan midägiq üldäq;
häälik kiiľ hel|ü -ü -lü26 kaashäälik peethelü; täishäälik vabahelü; heliline kaashäälik puuľpeethelü; helitu kaashäälik tuhmhelü; sulghäälik täüspeethelü; sisehäälikud sisehelüq;
häälikuõpetus helüoppu|s -(sõ) -(s)t10
häälitsema hellü tegemä , (latsõ kotsilõ) rõ̭õ̭mu tegemä laps häälitseb latś tege hellü v rõ̭õ̭mu;
häälitsus hel|ü -ü -lü26, heläh(t)üs -e -t9 loomade häälitsused eläjide helüq;
häälteenamus helü-üle|kaal -kaalu -.kaalu37, helüinämbüs -e -t9
häärber .härbäń -i -it4, .här|bänń -bänni -.bänni37
hööritama höörü|tämä -täq -dä82, höörä|tämä -täq -dä82, vöörü|tämä -täq -dä82, hööriske|(l)lemä -lläq -(l)le86 tüdruk hööritab puusi tütrik höörütäs puusõ; hööritab end iga mehe ees hööriskeles õga mehe iin;
höövel hü̬ü̬(v)li - -t1, hööl(m)äs hü̬ü̬l(m)ä hööl(m)äst22
hööveldama hööli|tsemä -tsäq v -däq -dse90, hööveldä|mä -q -83
hüatsint hüä|tsinť -tsindi -.tsinti37
hüdroelektrijaam vi̬i̬jovvu|jaam -jaama -.jaama30
hüdrosfäär (Maa) vi̬i̬|kihť -kihi -.kihti36
hügieen .puhtusõpidämi|ne -se -st5 hügieeninõuded puhtusõnõudmisõq;
hügieeniline hügieenili|ne -dse -st5
hülgama ärq .põlgma , .maaha .jätmä kana hülgas pojad kana põlǵ pojaq ärq; hülgas naise ja lapsed jätť naasõ ja latsõq maaha;
hüljes .hülge - -t3
hümn hümń hümni .hümni37, avvu|laul* -laulu -.laulu37 vabariigi hümn vabariigi hümń; hümn tööle avvulaul tüüle;
hüpe .kargami|nõ -sõ -st5, hüppämi|ne -se -st5, hüp|eq -pe -et18 kaugus-, kõrgus-, teivashüpe kavvus-, korgus-, saivashüppämine; oli ühe hüppega toast väljas olľ üte kargamisõgaq v hüppegaq tarõst välän; hüppeliiges hüppejakk, hüppeńoogus; hüppenöör kargamisnüüŕ;
hüpertoonia .korgõ vererõhk , .korgõvererõhutõ|bi -võ -põ25
hüpiknukk tõ̭mmadaq pupṕ ta on teiste hüpiknukk tä om tõisi tõ̭mmadaq pupṕ;
hüpitama hüpü|tämä -täq -dä81, hüpä|tämä -täq -dä81, tsõ̭õ̭|tama -taq -da81, hupa|tama -taq -da82, .tsõe|tama -taq -da81, tsõidsõ|tama -taq -da82, kukutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, tilľu|tama -taq -da82, hürsü|tämä -täq -dä82 hüpitas palli peos hüpüť palli peon; hüpitas last põlvel tsõ̭õ̭ť last põlvõ pääl;
hüplema .hüp(pe)lemä hüpeldäq .hüp(pe)le86, .karg(õ)lõma karõldaq .karg(õ)lõ86, hüpüske|(l)lemä -lläq -(l)le86, .tirkõlõma tirgõldaq .tirkõlõ85, tirga|tama -taq -da82, .pillõlõma pillõldaq .pillõlõ85, .harkõlõma hargõldaq .harkõlõ85, trallõrda|ma -q -83, kergo|tama -taq -da82, tirgu|tama -taq -da82 lapsed hüplesid ja karglesid latsõq hüppeliq ja kargõliq; koer hüpleb keti otsas pini pillõlõs keti otsan; hüpeldes liikuma kukkõlõma; hüpleb ühelt jalalt teisele tirkõlõs üte jala päält tõsõ pääle; mõtted hüplesid sinna-tänna mõttõq hüpüskeliq siiäq-sinnäq;
hüplik .hüp(pe)lejä - -t3 hüplik käekiri hüplejä käekiri;
hüpnoos ärqtegemi|ne -se -st5, hüp|nu̬u̬ś -noosi -nu̬u̬si37 oli hüpnoosi all olľ ärq tett; hüpnoosravi unõraviminõ;
hüpnotiseerima hüpnoti|si̬i̬ŕmä -si̬i̬riq -seeri63, ärq tegemä
hüpotees .arvami|nõ -sõ -st5, hüpo|ti̬i̬ś -teesi -ti̬i̬si37 teaduslik hüpotees tiidüseline arvaminõ;
hüpoteetiline hüpoteetili|ne -dse -st5, ette kujotaq , arvadaq
hüppaja hüppäjä - -t3, .kargaja - -t3, .karglõja - -t3 kaugus-, kõrgus-, teivashüppaja kavvus-, korgus-, saivashüppäjä;
hüppama hüppämä hüpädäq hüppä77, .kargama karadaq .karga77, .hülpämä hülbädäq .hülpä77, rõpah(t)u|ma -daq -84 hüppab üle poriloikude kargas v hüppäs üle mualumpõ; süda hüppas rõõmust süä rõpahtu rõõmu peräst;
hüppamine hüppämi|ne -se -st5, .kargami|nõ -sõ -st5
hüppetorn hüppe|torń -torni -.torni37, .kargamis|torń -torni -.torni37, .kargus|torń -torni -.torni37
hüsteeria maru(h)nolõmi|nõ -sõ -st5 sõjahüsteeria sõ̭aulľus; läks hüsteeriasse lätś marru;
hüsteeriline .hindäst .välläminejä , .lihtsäle .marru.aetav , närvili|ne -dse -st5 hüsteeriline naer närviline naar;
hütt hurdsi|k -gu -kut13, löövi|ts -dsä -tsät13, tśubari|k -gu -kku38, pugõri|k -gu -kku38, sannakõ|nõ -sõ -ist8 polnud meil õiget maja, ainult hütt olõ-õs meil õigõt majja, õ̭nnõ ütś hurdsik; sauna-, majahütt sanna-, majapugõrik; elas metsaäärses hütis elli sannakõsõn mõtsa veeren;
hüva hü(v)ä hü(v)ä hüvvä24 hüva märjuke hüä serbätüs;
hüvang hü(v)ä hü(v)ä hüvvä24, hää - -d50, hüvvüs -(s)e -t11, hää olõminõ rahva hüvanguks rahva hüäs;
hüvasti hü(v)äste(le) , hüvvä , hääd .aigo hüvasti jätma .hü(v)äste  v  terves jätmä;
hüve hü(v)ä hü(v)ä hüvvä24, hää - -d50, kas|u -u -su26, .häädüs -e -t9, hüvvüs -(s)e -t11 linnaelu hüved liinahüäq; teda ei huvita maised hüved tedä ei tõ̭mbaq maapäälidseq hüäq v hüvvüseq;
hüvitama .hü(v)ästä|mä -q -83, hääs v hü(v)äs tegemä tahab oma tegu rahaga hüvitada taht umma teko rahagaq hüästäq v hääs tetäq;
hüvitis kaḣotas|o -o -so26, tasa|mass -massu -.massu37 rahaline, moraalne hüvitis rahalinõ, moraalnõ kaḣotaso; nõudis hüvitist nõuď kaḣotasso; vanemahüvitis imäpalk;
hüvitus hääs- v hü(v)ästegemi|ne -se -st5, kaḣo tasominõ , .hüästämi|ne* -se -st5
hüään hü|jääń -jääni -.jääni30, hüiäń -i -it4
hüüatama hõigahta|ma -q -83, uigahta|ma -q -83, kirsahta|ma -q -83 hüüatas valjusti hõigahť kõvva;
hüüatus hõigah(t)us -õ -t9, uigah(t)us -õ -t9
hüübima .hüübü|mä -däq -80, .hülpü|mä -däq -80, .saistu|ma -daq -80, hülbäh(t)ü|mä -däq -84 hüübinud veri, rasv hülpünüq veri, hüübünüq rasõv;
hüüdma .hõikama hõigadaq .hõika77, .hõikma .hõikuq hõigu64, rü̬ü̬ḱmä rü̬ü̬kiq röögi63, hõhu|tama -taq -da82 laps hüüab ema latś rüüḱ immä; hüüa mind, kui valmis saad! hõikaq minno, kuq valmis saat!; kuula, keegi hüüab metsas! kullõq, kiäkiq hõik mõtsan!;
hüüdnimi hellänim|i -e -me24, sõimunim|i -e -me24, kutsunim|i* -e -me24
hüüdsõna kiiľ .hõikussõ̭n|a* -a -na28
hüüe hõigah(t)us -õ -t9, hõigahtami|nõ -sõ -st5, .hõikami|nõ -sõ -st5, rü̬ü̬ḱmine -se -st5 järelehüüe perrähõigahus v perrämärgütüs; ergutushüüe härgütüshõikaminõ; appihüüe appirüüḱmine;
hüüp eläjät .hüüpli - -t1