ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon
Löüt 2904 sõnaartiklit ja 7655 sõnna
kaabakas kaaḱ kaagi .kaaki37
kaaberdama kaabõrda|ma -q -83, laabõrda|ma -q -83, loobõrda|ma -q -83 poisid kaaberdavad küla vahel ringi poiskõsõq laabõrdasõq külä pääl;
kaabits kõõbi|tś -dsa -tsat13
kaabitsema kõõbi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, k(r)aabi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, k(r)aaba|tama -taq -da82
kaabu kaap kaabu .kaapu37, kaapkü|päŕ -bärä -bärät4, kü|päŕ -bärä -bärät4
kaader 1. pilť pildi .pilti37 filmil oli ruumi veel kolmele kaadrile filmi pääl olľ viil kolmõ pildi jago ruumi; 2. kq ka personal
kaak II lüll lülli .lülli37, lülli|tulp -tulba -.tulpa31 vanasti pandi süüdlasi kaaki seisma vanast panti süüdläisi lüllitulpa;
kaak I I kaaḱ kaagi .kaaki37 meie naabripoiss on küll päris kaak mi naabripoiskõnõ om külh peris kaaḱ;
kaal (kaali) kaaľ kaali .kaali37
kaal (kaalu) 1. kaal kaalu .kaalu37, rasõhus -õ -t9 ta on kaalus juurde tä om paksõmbas lännüq; maha võtnud kõhnõmbas jäänüq; kaaluta olek kaaluldaq olõḱ; 2. .tähtsüs -e -t9, mõjo mõo mõjjo v mõio27 tema arvamusel pole kaalu timä arvamist peetä-iq minkaskiq; sellel juhtumil on suur kaal seo juhtuminõ om väega tähtsä; tema sõnal pole kaalu timä jutt ei mõoq;
kaalium keem kaali - -t2, kaali|su̬u̬ľ -soola -su̬u̬la31 kaaliumpermanganaat naľ pinititililla;
kaalukas 1. rassõ - -t14 kandam sai üsna kaalukas nõstak sai peris rassõ; 2. .tähtsä - -t3, kõv|a -a -va28, hää - -d50, .kangõ - -t1 see on kaalukas arvamus seo om kõva v hää arvaminõ;
kaaluma 1. .kaal(d)ma .kaal(d)uq kaalu64 kui palju sa kaalud? ku rassõ sa olõt?; 2. tähendä|mä -q -83, .masma .massaq massa9 tema sõna ei kaalu siin kuigi palju timä sõ̭na massa-iq v tähendä-iq siin midägiq; 3. .märḱmä .märkiq märgi63, märgü|tämä -täq -dä82, (.perrä) .mõtlõma , .arvo pidämä seda ettepanekut peab kohe kaaluma seod ettepandmist piät õkva märḱmä v mõtlõma;
kaalupomm kaalu|pomḿ -pommi -.pommi37
kaalutlema .märḱmä .märkiq märgi63, märgü|tämä -täq -dä82, (läbi) märḱmä v rehkendämä , .arvo pidämä , .kaal(d)ma .kaal(d)uq kaalu64 kaalutleb kõiki võimalusi rehkendäs kõ̭iḱ võimalusõq läbi; kaalutletud otsus läbimärgütet otsus; kaalutlev inimene märgütäjä v märḱjä inemine;
kaalutlus märgütüs -e -t9, märgütämi|ne -se -st5, .märḱmi|ne -se -st5, .arvami|nõ -sõ -st5, rehkendüs -e -t9 pikemaks kaalutluseks ei olnud aega pikembäs märgütüses olõ-õs aigo; millistel kaalutlustel seda tehti? määntse arvamisõ v rehkendüse perrä taad tetti?;
kaalutu 1. .kerge - -t3, kaaluldaq kaalutu nagu udusulg kerge niguq putsai; 2. .tähtsüseldäq , .mõoldaq sinu vastuväited on kaalutud su vastavaidlõminõ ei massaq midägiq v om tähtsüseldäq;
kaaluviht kaalu|pomḿ -pommi -.pommi37
kaame näost .valgõ , valõh(t)unu|q - -t1, kahvah(t)unu|q - -t1 läks hirmust kaameks lätś hirmu peräst näost valgõs;
kaamel .kaamli - -t1, kaamõľ -i -it4
kaamera kaamõra - -t3, pildimassin -a -at4
kaan pü|täľ -dälä -dälät4 arst pani haige seljale kaane tohtri panď haigõlõ püdälit sälä pääle;
kaanetama 1. kinniq külmätämä kaaneta need purgid kinni! panõq naaq purgiq ärq kinniq!; kaanetaja kaasõtaja; 2. kaast pääle .pandma , kinniq .pandma pakane kaanetas järve kidsukülm külmäť järve ärq kinniq; talv kaanetab kõik sood ja rabad tal külmätäs kõ̭iḱ suuq kinniq;
kaanima .kihmama kihmadaq .kihma77, klõ̭n|ima -niq -i57 õhtul sõin soolast liha, öösel muudkui kaanisin vett peale õdagu sei soolast lihha, üüse muguq kihmsi vett pääle; kui viina ligi pääseb, kaanib ennast kohe täis ku viina manoq saa, kihmas hindä õkva täüs;
kaapekakk .kaapõ|kukõľ -.kukli -kukõld23, mõhõriibatus -õ -t9
kaaperdama (ärq) rüü rü̬ü̬viq röövi13 kaks tundmatut kurjategijat kaaperdasid laeva katś tundmaldaq kuŕategijät rööveq laiva ärq;
kaapima .kaaṕma .kaapiq kaabi63, kõrras kaabahta|ma -q -83, kaabahu|tma -taq -da62, mitmit kõrdo .kaapõlõma kaabõldaq .kaapõlõ85
kaar kaaŕ kaari .kaari37
kaardimast masť masti .masti37, maa - -d50 kaardimastid on risti, poti, ärtu, ruutu mastiq ommaq risti, poti, hargi, kruudi;
kaardimoor = kaardipanija kaardi|mu̬u̬ŕ -moori -mu̬u̬ri37, .kaartõ.pandja - -t3
kaardistama .kaarti .pandma , kaardi pääle märḱmä v tsehkendämä v .pandma , (maa-).kaarti kokko .pandma v tegemä kõik põllud on kaardistatud nurmõq ommaq kõ̭iḱ kaarti pantuq; kaardistab rannajoont tsehkendäs rannajuunt kaardi pääle; kaardistab lindude levikut märḱ tsirkõ elokotussit kaardi pääle;
kaardiväelane .kaarťla|nõ -sõ -st5, kaardi.väelä|ne -se -st5
kaardivägi kaarť kaardi .kaarti37, kaardivä|gi -e -ke25
kaardu .kaari , kõvõrahe , kõvõralõ , kumõrahe , kumõralõ paadi küljelauad on kaardu painutatud loodsigu külelavvaq ommaq kaari v kumõrahe painutõduq; õhukesed lauad kisuvad kaardu, kui neid virna ei lao ohkõsõq lavvaq kiskvaq kõvõras v ruppi, ku näid ärq taabõlda-iq;
kaardus kaari(h)n , kõvõra(h)n , kummi(h)n , kumõra(h)n
kaaren .kaarna - -t3, kaarnas .kaarna kaarnast22
kaares kaari(h)n
kaaries .hamba.süüjä - -t3
kaarjalt .kaari kaarjalt paigutatud read kaari säedüq riaq;
kaarjas kaari(h)n kaarjas lillepeenar kaarin lillipinnäŕ;
kaart kaarť kaardi .kaarti37
kaarutama .haina .ümbre .käändmä v lü̬ü̬ , pal|a(ha)ma -laq v -adaq -la v -aha88 heinad on kaarutamiseks laiali laotatud hainaq ommaq palahuisilõ v rugavillõ;
kaas kaaś kaasõ kaast39 keeratava kaanega purk käänetävä kaasõgaq purḱ; lööb kaane maha lüü kaasõ päält ärq;
kaasa mi̬i̬ś mehe mi̬i̬st m umak mi̬i̬hi m päälek mehile39, naanõ naasõ naist8, abikaas -a -at4 sai endale kaasaks tubli naise sai hindäle tubli naasõ;
kaasa üte(h)n võta mind kaasa! võtaq minno üten!; annan sulle paar asjakest kaasa anna sullõ mõ̭nõ aśakõsõ üten; tunnen kaasa leinamiq üten, ma olõ suqkaq üten, ma olõ suq murrõgaq üten, ma tunnõ su tundit, ma võta ossa; kaasa tundma halahõ(l)lõma, halõstama; tule kaasa! tulõq üten!; kaasa arvatud ütte v üten arvadaq, noidõ siän, säälhulgan, üten; kaasa arvatud naised ja lapsed noidõ siän naasõq ja latsõq v üten naisi ja latsigaq; kas ka mind kaasa võetakse? kas minno kah ligi võedas?;
kaasabi ütteavitami|nõ -sõ -st5, .perräavitami|nõ -sõ -st5
kaasaeg seo ilma aig luuletaja polnud oma kaasajal populaarne luulõtajat tunnõ-õs umal eloaol kiäkiq; kaasajal enam nii ei tehta seo ilma aigo inämb nii ei tetäq;
kaasaegne üte.aoli|nõ -(d)sõ -st5 C. R. Jakobson oli Koidula kaasaegne C. R. Jakobson ja Koidula olliq üte ao inemiseq v elliq ütel aol v olliq üteaolidsõq;
kaasajooksik üte(h)nju̬u̬skja - -t3, .perrä.kitjä - -t3
kaasakiskuv .köütvä - -t3, üte(h)nvidäjä - -t3 võistlus oli algusest peale kaasakiskuv võistlus vidi algusõst pääle üten;
kaasas üte(h)n , ligi kas sul raha on kaasas? kas sul raha om üten?; metsas peab nuga kaasas olema mõtsan piät väitś ligi olõma;
kaasasündinud .külge.sündünü|q - -t1, .sündünüstpääst sellel lapsel on kaasasündinud kunstianne seol latsõl om sündünüstpääst hää kunstimiiľ; kaasasündinud ajukahjustused külgesündünüq päähädäq;
kaasautor ku̬u̬(h)nkirotaja - -t3 ta on üks sõnaraamatu kaasautoreid timä om ütś sõ̭naraamadu tegijit; vennad olid kaasautorid veleq olliq kuunkirotajaq;
kaasavara .mõrsja.var|a -a -ra28, tulõmisvar|a -a -ra28, ängitüs† -e -t9, seto kiiľ pridana - -t3, pri|tan -dana -danat49
kaasaütlev kiiľ üte(h)nkäänüs* -(s)e -t11, üte(h)n.ütlejä* - -t3
kaashäälik kiiľ peethel|ü* -ü -lü26 täis- ja kaashäälikud vaba- ja peethelüq; heliline kaashäälik ja sulghäälik puuľpeet- ja täüspeethelü;
kaasik kõivisti|k -gu -kku38, kõivistu - -t1, kõ̭õ̭visti|k -gu -kku38, .kõosti|k -gu -kku38
kaaskannataja: oleme temaga kaaskannatajad olnud miiq olõ timägaq üten häti nännüq;
kaaskiri mano(q)|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43
kaaskond üte(h)n|olõjaq -olõjidõ -olõjit3 president ja tema kaaskond saabusid Tartusse presidenť ni timägaq ütenolõjaq joudsõq Tartohe peräle;
kaaslane seldsili|ne -se -st5, sõbõŕ sõbra .sõpra45, üte(h)nolõja - -t3 ta on hea kaaslane tä om hää seldsiline; ära mine üksi, otsi endale paar kaaslast! minku-iq ütsindä, otsiq hindäle seldsiliseq!; kurjategija kaaslastel õnnestus põgeneda kuŕategijägaq ütenolõjil õ̭nnistu ärq paedaq; ruttasin kaaslasele appi lätsi sõbralõ appi; sõjaväekaaslane sõ̭aveli;
kaasmaalane umamaa inemine
kaasnema üte(h)n .käümä v tulõma näljahädaga kaasnes katk nälähädägaq käve katsk üten;
kaasnähtus: huligaansus on tavaliselt joomise kaasnähtus pätitämine käü hariligult juumisõgaq üten;
kaasosaline aśali|nõ -(d)sõ -st5, osali|nõ -sõ -st5, osali|k -gu -kku38 sa olid ka kakluse kaasosaline sa olliq ka tapõlusõn aśalinõ;
kaasreisija reisiseldsili|ne -se -st5
kaassõna kiiľ ede-tagasõ̭n|a* -a -na28, edesõ̭n|a* -a -na28, tagasõ̭n|a* -a -na28, man(o)sõ̭n|a* -a -na28
kaassüüdlane aśali|nõ -sõ -st5 minust taheti ka kaassüüdlane teha minno taheti ka aśalisõs tetäq;
kaastegev osali|nõ -sõ -st5, aśali|nõ -sõ -st5 selles filmis on kaastegevad ka mitmed tuntud näitlejad mitu teedäq näütelejät ommaq ka seon filmin osalisõq v aśalisõq;
kaastundeavaldus üte(h)n.leinami|nõ -sõ -st5, üte(h)n.leinamisõ sõ̭naq , kaḣo.tundõavaldus -õ -t9
kaastundlik ha(l)lõli|nõ -dsõ -st5, halõstaja - -t3
kaastunne halõstus -õ -t9, kaḣo|tunnõq .-tundõ -tunnõt19, arm armu .armu37 ta tegi seda üksnes kaastundest tä tekḱ tuud õ̭nnõ halõstusõ peräst; avaldan kaastunnet! olõ suq murrõgaq üten, mu ütentundminõ, ma võta ossa, kaḣo külh, et nii lätś, väega kaḣo!;
kaastöö: tegi ajalehele kaastööd kiroť aolehele;
kaastööline: ta oli mitmete ajalehtede kaastööline tä kiroť mitmõlõ aolehele;;
kaastöötaja: kaastöötajad peavad temast lugu tõõsõq tüü man pidäväq timäst luku;;
kaasõpilane klassi|veli -ve(l)le -.veljä v -.velle43, klassisõ̭sa|ŕ -ra v -rõ -rd12, kooli|veli -ve(l)le -.veljä v -.velle43, koolisõ̭sa|ŕ -ra v -rõ -rd12
kaasüüriline tarõ.naabri - -t1
kaater 1. sae.kaadri - -t3 kaatris tehti tööd nii ööl kui päeval saekaadri pääl tetti üüq ku pääväq tüüd; 2. .kaatri - -t3 kaater sõitis sadamasse kaatri sõiť sadamahe;
kaba per|ä -ä -rä24
kabe tam(p)ka - -t3
kabel ka|põľ -bõli -bõlit4, kellä|maja -maja -maia v -majja28, seto kiiľ tśasson -a -at4, tsässon -a -at4
kabetama tam(p)kat .mänǵmä
kabi kabi kabja v kaḃa .kapja43
kabiin .putka - -t3, erä|ruuḿ -ruumi -.ruumi37, .kambrikõ|nõ v .kambrigõ|nõ -sõ -ist8 telefonikabiin telehvonipuťka; riietuskabiin rõivapuťka;
kabin ka|pin -bina -binat4
kabinet 1. tü̬ü̬tar|õ -õ -rõ24 arstikabinet tohtri tüütarõ; direktori kabinet direktri tüütarõ; 2. kabine|ť -ti -tti37, tar|õ -õ -rõ24 hambaravikabinet hambaravitarõ; 3. valitsus -õ -t9 peaminister nimetas kabineti pääministri panď kokko valitsusõ;
kabistama .sõkma sõkkuq sõku64, .tallama talladaq .talla77, sakista|ma -q -83, (naistõrahvast) kabista|ma -q -83 kukk kabistab kana kikas sõkk v tallas v sakistas kanna;
kabuhirm perädü v suuŕ .pelgüs v hirm lapsi haaras kabuhirm latsilõ tulľ perädü pelgüs pääle; jooksid kabuhirmus metsa joosiq suurõ hirmugaq mõtsa;
kadakane kadaja|nõ -dsõ -st5, kadaji|nõ -dsõ -st5 tal oli käes kõver kadakane kepp täl olľ käen kõvvõŕ kadajanõ kepṕ; kadakane karjamaa kadajinõ kaŕamaa;
kadakas ka|tai -daja -dajat4
kadarik = kadastik kadasti|k -gu -kku38, kadastu - -t1, kadajus -õ -t9
kade kadõ -(hõ) -(hõ)t14, .tihkõ - -t14, võhl võhlu .võhlu37, võhń võhni .võhni37, sikkõ - -t3 ta on minu peale kade tä om mullõ kadõ; ta on kade, ei taha mulle raha anda tä om kadõ, taha-aiq mullõ rahha andaq; kadedavõitu kadõlik, võhlik;
kadedalt kadõhõhe , kadõhõlõ , kadõhuisi , .tihkõhe , .tihkõlõ , võhlikuhe , võhlikulõ
kadedus kadõhus -õ -t9, .võhlus -õ -t9 naaber teeb kadeduse pärast sulle kahju naabri tege kadõhuisi sullõ kaiho; eks ta kadedusest seda rääkis tä iks võhlusõst tuud kõ̭nõľ;
kadekops kadõ|kops -kopsu -.kopsu37
kaderohi sõmmõŕ|hain -haina -.haina30
kadestama kadõ olõma , võhli|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, .võhlama võhladaq .võhla77 Mart kadestas Antsu tema jõukuse pärast Mart olľ Andsu pääle timä joukusõ peräst kadõ; siin pole küll midagi sellist, mida kadestama peaks siin olõ-iq joht midägiq säänest, mink peräst võhlitsõma piäsiq;
kadestusväärne: tema elu on kadestusväärne timä elo tege kadõhõs;
kadetsema kadõ olõma , võhli|tsõma -tsaq -daq -dsõ90, .võhlama võhladaq .võhla77
kadripäev kadõrna|päiv -päävä -.päivä35, .katrõ|päiv -päävä -.päivä35, .katri|päiv -päävä -.päivä35
kadrisant kadõrna|sanť -sandi -.santi37, .katrõ|sanť -sandi -.santi37, .katri|sanť -sandi -.santi37
kadu häönǵ .häöngi .häöngit13, ka|do -o -to27, .häötüs -e -t9
kaduma .kaoma .kaodaq v katoq kao68, .häö|mä -däq - min 1. ja 3. k .hävvü68, .kõ̭nďma minemä kaduma jääma kaoma v häössihe jäämä; kaduma minema kaoma v häössihe minemä; kadumaläinud kaoma- v häössihelännüq;
kadunud 1. .kaotsi(h)n , käki(h)n , .häössi(h)n (olõma) võtmed on kadunud võťmõq ommaq kaotsin; 2. kadonu|q - -t1 kadunud isa ütles alati … kadonuq esä üteľ kõ̭gõ …; kadunud ema rääkis, et … imä-kadonuq kõ̭nõľ, et …;
kadunuke kadonu|q - -t1, .kaonukõ|nõ v .kaonugõ|nõ -sõ -ist8, minnä|k -gu -kut13 ma nutan oma kadunukest taga ma ikõ umma minnäkut;
kae kelmeq .kelme kelmet18, vesi|kelmeq -.kelme -kelmet18 silmale tekkis kae silmäle tõ̭mmaś vesikelme pääle;
kaebaja .kaibaja - -t3, kaiva|tś -dsi -tsit13, kaiba|tś -dsi -tsit13
kaebama .kaibama kaivadaq .kaiba77, .kaibama kaibadaq .kaiba61 ei kaeba kunagi oma tervise üle kaiba-iq ilmangiq umma tervüst; kaebas, et süda on paha kaivaś, et süä om kuri; ma kaeban emale ära ma kaiba imäle ärq; kaebas Antsu kohtusse kaivaś Andsu kohtuhe; kaebamas käima kaibuisil käümä; oli kaebama läinud olľ kaibuisilõ lännüq;
kaebekiri .kaibamisõ|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43, .kaibusõ|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43
kaeblema .kaiblõma kaivõldaq .kaiblõ85, hädände|(l)lemä -lläq -(l)le86 mis sa tühja kaebled! midäs sa tühjä hädändellet!;
kaeblik .kaibli|k -gu -kku38, .kaibsa - -t1, .kaipsa - -t1 kaeblikult kaibsalõ;
kaebupunn kaiva|tś -dsi -tsit13, kaibatś -dsi -tsit13
kaebus .kaibami|nõ -sõ -st5, .kaibus -õ -t9 arst kuulas haige kaebusi tohtri kullõľ haigõ kaibamist; esitan teie peale kaebuse! ma kaiba tiiq pääle!; kaebus oli alusetu kaibaminõ v kaibus olľ põḣaldaq; kirjutas kaebuse kiroť kaibusõ;
kael kaal kaala .kaala30 kaelarihm kaalarihm; kaelarätt kaalarätť;
kaelaehe kaala|eheq -.ehťme -ehend v -.ehte -ehet-.ehťme -ehend16 v -.ehte -ehet 19 , kaalaket|ť -i -ti37
kaelakee kaala|kõrd -kõrra -.kõrda33, hrl m ki̬i̬ď keedi ki̬i̬di37, m kaala|dsiq -tsidõ -tsit7, trimuliq trimulidõ trimulit19, seto kiiľ tśapo(t)ska - -t2, tsäpo(t)ska - -t2 setu naistel on Vene hõberahadest kaelakeed kaelas seto naisil ommaq Vinne hõpõrahhost keediq kaalan; kaelakeed olid kaelas trimuliq olliq kaalan;
kaelamurdev elo.ohtli|k -gu -kku38, pääväärili|ne -dse -st5, .tapja - -t3, .väega rassõ tegi kaelamurdvaid trikke tekḱ eloohtlikkõ tempõ; see ülesanne polnudki kaelamurdev seo ülesannõq olõki es väega rassõ;
kaelaraha m raha|dsõq -tsidõ -tsit7
kaelaside lipś lipsi .lipsi37, krava|ť† -di -tit13
kaelasoon kaala|su̬u̬ń -soonõ -su̬u̬nt39 kaelasooned on valusad kaalasoonõq ommaq halusaq;
kaelkirjak kaalkirä|k -gu -kut13, kaalkiräs -(s)e -t11
kaelkoogud hrl m kannipuu - -d50, m loogus|(s)õq -sidõ -sit11, paariq .paarõ .paarõ37 võttis vee kaelkookudega selga võtť vii paarõgaq sälgä;
kaelus .kaalda|nõ -dsõ -st7, kaaltago|nõ -dsõ -st7, kaal kaala .kaala30 kõrge kaelusega kampsun korgõ kaalagaq kampś; tal oli kitsa kaelusega kleit seljas täl olľ ahtagõsõ kaaldadsõgaq kleiť sälän;
kaelustama .ümbre kaala (kinniq) .võtma v .haardma , kallista|ma -q -83 ema kaelustas poega imä võtť pojal ümbre kaala kinniq;
kaelustuvi hüt|t -ü -tü37, hut|ť -i -ti37
kaenal .kangli - -t2, .ka(i)ndli - -t2 pane kraadiklaas kaenla alla! panõq kraadiklaaś kangli alaq!; haaras raamatud kaenlasse haarď raamaduq kaindli alaq; kaenlaauk kaindlitśomp;
kaenlaalune .kanglialo|nõ -dsõ -st7, .ka(i)ndlialo|nõ -dsõ -st7
kaer kaar kaara .kaara30
kaerahelbed m kaara|.helbeq -.helbide -.helbit19, surbuduq kaaraq
kaerajaan kaara|tsimḿ -tsimmi -.tsimmi37
kaerakiisel = kaerakile .kiisla - -t3
kaerapööris kaarapü̬ü̬rüs -e -t9, lak|k -a -ka30 loob juba kaerapöörist kaar käänd joq püürüst;
kaeratera kaarater|ä -ä -rä24, kaarajüv|ä -ä -vä24
kaetama ärq .kaema , kahi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, kahe|tama -taq -da82, .kaehta|ma -q -81, kah|ima -hiq -i57, osa|tama -taq -da82 kardeti, et võõras võib lapse ära kaetada peläti, et võõras või latsõ ärq kaehtaq; kaetava silmaga kahi v kuŕa silmägaq;
kaetus kahi kaḣa .kahja43, kahetus -õ -t9, .kaeh(t)us -õ -t9
kaev kaiv ka(iv)o .kaivo37 kaevusammas kaalutulp -harḱ; vinnaga kaev kaalugaq kaiv, kaalukaiv, orrõkaiv; kaevu puhastama kaivo (ümbre) luuma;
kaevama .kaibma .kaibaq kaiba v kaiva61 lasi kaevu kaevata lasḱ kao kaibaq; kaevas augu sügavamaks kaiḃ havva süvembäs; kaevatud tiik kaibõt lumṕ;
kaevandama (.vällä) .kaibma .kaibaq kaiba v kaiva61 siin lähedal kaevandatakse kivisütt siin lähkün kaivõtas merehüst (vällä);
kaevandus kaivanď -i -it13, kaivandus -õ -t9, kaivandi|k -gu -kku38, haud havva .hauda33, (.vällä).kaibmiskotus -(s)õ -t11 allmaakaevandus m oosõq;
kaevik .kaitsõ|kraa -kraavi -.kraavi37
kaevur mäe.kaibja - -t3, (.vällä).kaibja - -t3
kaevurake hrl m sal salvõ .salvõ35
kaevuvinn ka(iv)o|ku̬u̬k -koogu -ku̬u̬ku37, kaal kaalu .kaalu37
kagu .lõunõhummo|k -gu -gut v -kut13, sü̬ü̬m|aig -ao -.aigo36 Kagu-Eesti Lõunõhummogu-Eesti; kagutuul süümaotuuľ;
kah kah
kahandama .maaha v vähämbäs .võtma , kahanda|ma -q -83 mõned ravimid kahandavad söögiisu mõnõq rohoq võtvaq söögiisso maaha v vähämbäs;
kahanema .maaha v vähämbäs .jäämä , kaha|nõma -(nõ)daq -nõ89, ala|nõma -(nõ)daq -nõ89 külaelanike arv on tublisti kahanenud külän om inemiisi hulga vähämbäs jäänüq; ta jõud kahanes järk-järgult tä jäi kõrrast nõrgõmbas; kuu kahaneb kuu kahanõs v alanõs;
kahar kah|haŕ -ara -arat4, tsäbrä(h)n , tsäbroli|nõ -dsõ -st7 kaharad juuksed tsäbrolidsõq hiusõq; kahar seelik tsäbrän pruntś;
kahekaupa paaristikku , katõ.viisi , paarihna , katõ.kaupa
kahekeelne võlsś võlsi .võlssi37, petüs -(s)e -t11, .võlśja - -t3, .petjä - -t3 kahekeelne inimene katõkeeleline v katõ keelegaq inemine; ta on kahekeelne – suu ees räägib üht, tagaselja hoopis teist tä om petjä inemine – suu iin kõ̭nõlõs ütte, sälä takan tõist;
kahekeelsus .võlśmi|nõ -sõ -st5, .petmi|ne -se -st5 ma ei salli tema kahekeelsust ma ei kannahtaq timä võlśmist;
kahekesi katõ.kõisi , katõ.gõisi , katõ.kõistõ , katõ.gõistõ , katõgese , katõ.keske , katsi kas sa tulid üksi või kahekesi? kas sa tullit ütsi vai katsi?;
kahekohaline katõ kotusõgaq kahekohaline tuba katõinemise tarõ; kahekohaline arv katõ numbrigaq nummõŕ;
kahekordistama tõõsõvõrra mano(q) .pandma valvurite arvu kahekordistati vahimiihi panti tõõsõvõrra manoq;
kahekordistuma tõõsõvõrra mano(q) tulõma
kahekordne katõkõrra , topõld , katõkõrrali|nõ -dsõ -st5 kahekordsed narid katõkõrralidsõq poolkaq; kahekordsed aknad katõkõrra  v  topõld aknõq; kahekordne lõng katõkõrra lang; kahekordne õmblus topõld ummõlus; vaenlasel oli kahekordne ülekaal vainlaisi olľ tõõsõvõrra inämb; kahekordne (olümpia)võitja katś kõrda (olümpiät) võitnuq;
kahekorra katõkõrra
kahekorruseline katõ.kõrd|nõ -dsõ -sõt6, katõkõrrali|nõ -dsõ -st5
kaheksa katõ(s)sa .katsa .katsat3
kaheksakand .katsahar|o -o -ro26 muster kaheksakandadega katsaharolinõ kiri; võrukeste lipul on valge kaheksakand rohelisel taustal võrokõisi lipu pääl om valgõ katsaharo rohilidsõ põḣa pääl;
kaheksakesi .katsa.kõisi , .katsa.gõisi , .katsa.kõistõ , .katsa.gõistõ , .katsakõsõ , .katsagõsõ , .katsa.keske , .katsa.geske
kaheksakümmend katõ(s)sakümmend .katsa.kümne .katsatkümmend17
kaheksakümnes .katsa(s).kümnes .katsa-.kümnendä .katsa.kümnendät3
kaheksandik .katsandi|k -gu -kku38, .katsa|sjago -ndajao -ndatjako27
kaheksane katsa|nõ -dsõ -st7, .katsali|nõ -dsõ -st5 sai kaheksaseks sai katsatsõs;
kaheksas .katsa|s -nda -ndat13
kaheksasada katõ(s)sasada .katsasaa .katsatsata29
kaheksateist katõ(s)satõist(kümme(nd)) .katsatõist(.kümne) .katsattõist(kümmend)17, kõnnõk katõ(s)sa.tõisku .katsa.tõisku .katsat-.tõiskut1
kaheksateistkümnes katsa(s)tõist.kümnes .katsatõist.kümnendä .katsatõist.kümnendät3
kahekõne katõgese jutt , .hindä.vaihõl jutt , katõ.vaihõl jutt ta kuulis ema ja poja kahekõnet pealt tä kuulď, ku imä ja poig hindävaihõl kõ̭nõliq;
kahekümnes katõ(s).kümnes katõ.kümnendä katõ.kümnendät3
kaheldamatult .kimmähe , .kimmäle , .kahtlõmaldaq Mihkel on kaheldamatult süüdi Mihkli om kimmähe süüdü;
kahemõtteline katõ mõttõgaq kahemõtteline seletus, lause, seisukoht katõ mõttõgaq seletüs, lausõq, arvaminõ; ta rääkis sõpradele kahemõttelisi anekdoote tä kõ̭nõľ sõbrolõ katõ mõttõgaq naljo;
kahendik pu̬u̬ľ poolõ pu̬u̬lt40, tõõnõjago tõõsõjao tõistjako27 kolm kahendikku puuľtõist;
kahene katõ|nõ -dsõ -st7, katõli|nõ -dsõ -st5 poeg on juba kahene poig om joba katõnõ v katõaastaganõ; kahene paat katõnõ loodsik;
kahepaikne katõpaiga- , katõ(h)n paiga(h)neläjä konn kuulub kahepaiksete hulka kunn om katõpaigaelläi;
kahepalgeline sal|a -a -la28, salali|k -gu -kku38, katõ .näogaq ta on väga kahepalgeline inimene tä om väega sala inemine;
kahepoolne katõpooli|nõ -dsõ -st5, katś(i)pooli|nõ -dsõ -st5, katõ poolõgaq kahepoolsed läbirääkimised katõpoolidsõq arotusõq; kahepoolne peegel, mutrivõti katõ poolõgaq vaŕokaehus, mutrivõti; kahepoolne värav m värteq, vähräq, värräq;
kaherindeline katõ(h)n rinna(h)n kaherindeline mets katõn rinnan mõts;
kahesugune katõsuguma|nõ -dsõ -st5
kaheteistkümnes katõ(s)tõist.kümnes katõtõist.kümnendä katõtõist.kümnendät3
kahetoaline katõtarõli|nõ -dsõ -st5, katõ tarõgaq kahetoaline korter katõ tarõgaq elämine;
kahetsema kahi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, .kaihkõlõma kaihõldaq .kaihkõlõ86, .kaiho v kahḣo .tundma , kahitsõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 kas ta oma tegu kahetseb ka? kas tä umma teko kahitsõs kah?;
kahetsus kahitsus -õ -t9, kahitsõmi|nõ -sõ -st5, .kaihkõlõmi|nõ -sõ -st5
kahetsusväärne kahitsust v kahitsõmist väärt , kahitsaq kahetsusväärne lugu kahitsõmist väärt lugu;
kahevahel katõ.vaihõl , katõ kaalu pääl kahevahel olija .hai(h)kõlõja; ta on alati kahevahel, ei suuda otsustada tä kõ̭gõ haikõlõs ja saa-iq ärq otsustaq; on kahevahel, ei ütle midagi hinḱ-hänḱ, ei ütleq midägiq; ma olen kogu aeg kahevahel kõ̭gõ mul süä kauplõs sisen; olin kahevahel, kas räägin emale või mitte ma es mõistaq ärq mõtõldaq, kas kõ̭nõlõ imäle vai jätä kõ̭nõlõmaldaq;
kahevõitlus katõ.võitlus -õ -t9, katõtapõlus -õ -t9
kahevõrra tõõsõvõrra , katõvõrra
kahin ha|pin -bina -binat4, kõs|sin -ina -inat4, kis|sin -inä -inät4, kõrras kõhahus -õ -t9 ei kuule kahinat ega sahinat kuulõ-iq kisinät ei kõsinat;
kahisema habis|õma -taq -õ87, kõsis|õma -taq -õ87, kisis|emä -täq -e87, kõhis|õma -taq -õ87 kui heinad kahisevad, võib hakata kokku panema ku hainaq kõsisõsõq, võit naadaq kokko pandma;
kahistama habista|ma -q -83, kõsista|ma -q -83, kisistä|mä -q -83 haab kahistab lehti haav habistas lehti;
kahju ka|ḣo -ḣo -hḣo26, kaih kaiho .kaiho37, hallõ - -t14 vargusega tekitati ettevõttele palju kahju varastamisegaq tetti ettevõttõlõ hulga kahḣo; ta peab tekitatud kahju hüvitama tä piät kaḣo hääs tegemä; külm tegi õunapuudele kahju külm tekḱ uibilõ liiga v kurja; emal oli kahju noort lehma ära müüa imäl olľ hallõ nuurt lehmä ärq müvväq; mul on temast kahju mul om tedä hallõ; tulekahju palaminõ, palang;
kahjuks kaḣos kahjuks ei saanud ta tulla kaḣos tä es saaq tullaq; kahjuks pidime sünnipäeva ära jätma hallõ külq, a sünnüpäiv tulľ ärq jättäq;
kahjulik halv halva .halva30, kaḣoli|nõ -dsõ -st5 kahjulikud harjumused halvaq kombõq v halv muud; tervisele kahjulik tervüsele halv; rukkiluste on kahjulik taim kahrukaar om kaḣolinõ hain; kahjulikuvõitu kaḣolik;
kahjum ka|ḣo -ḣo -hḣo26, kaih kaiho .kaiho37 töötasin kahjumiga tei kaḣogaq kaupa v tei kaḣo pääle kaupa; poeaasta lõppes kahjumiga poodiaastak lõppi kaḣogaq;
kahjur kaḣotegijä - -t3, kaḣo|tekij -tegijä -tegijät4
kahjurõõm kaḣo|rõ̭õ̭m -rõõmu -rõ̭õ̭'mu37, parastus -õ -t9 ta tunneb teise äparduse üle kahjurõõmu täl om tõõsõ õ̭nnõtusõst hää miiľ; vanamehe näol oli varjamatu kahjurõõm vanamehe näost olľ nätäq puhas kaḣorõ̭õ̭m;
kahjustama .kurja v .halva v hätä tegemä maavärin kahjustas linna maavärrin tekḱ liinan kurja; tal on tervist kahjustav töö timä tüü tege tervüsele halva;
kahjustus ka|ḣo -ḣo -hḣo26, kaih kaiho .kaiho37, kuri kuŕa .kurja43, halv halva .halva30 pommitamine tekitas linnas suuri kahjustusi pommitaminõ tekḱ liinan väega palľo kurja; õunapuudel on külmakahjustused külm om uibilõ palľo kurja tennüq; kahjustuskolle mõts kaḣopesä;
kahjutasu kaḣotas|o -o -so26, kaḣo kinniq.masminõ ta peab mulle nüüd kahjutasu maksma tä piät mullõ noq kaḣoq kinniq masma;
kahjutu (ilm).süüldäq nastik on kahjutu loom nastik om ilmsüüldäq elläi; see on täiesti kahjutu aine seo ollus tii-iq määnestkiq hätä;
kahjutuli palami|nõ -sõ -st5, palang -u -ut13, tulõka|ḣo -ḣo -hḣo26, tulõ|kaih -kaiho -.kaiho37, tulõ|kuri -kuŕa -.kurja43
kahlama .haaľma .haaliq haali63, .sampśma .sampsiq sampsi63, sambõrda|ma -q -83, sumbõrda|ma -q -83 nad kahlavad läbi vee, kõrge rohu, lumehangede nääq haaľvaq viist, pikäst hainast, lumõhangist läbi;
kahmama .haardma haardaq haara66, .k(r)ahmama k(r)ahmadaq .k(r)ahma77 ema kahmas lapse sülle imä haarď latsõ üskä; kahmas mütsi peast k(r)ahmaś mütsü pääst;
kahmima ha|bima -piq -bi57, .kahḿma .kahmiq kahmi63
kahtlane .kahtla|nõ -sõ -st5, .kahtlika|nõ -dsõ -st5, .kahtliga|nõ -dsõ -st5
kahtleja katõkolmõmeeli|ne -dse -st7, katsildõ.mõtlõja - -t3, .kahtõlõja - -t3
kahtlema katsildõ .mõtlõma , .haihkõlõma haihõldaq .haihkõlõ85, .haikõlõma haigõldaq .haiklõ85, .kahtlõma kaheldaq .kahtlõ78 ta kahtleb alati tä kõ̭gõ haihkõlõs; kahtlesin esialgu, kas minna või jääda ma edimält haikli, kas minnäq vai jäiäq; kaheldes hai(h)klõmiisi;
kahtlemata .kimmähe , .kimmäle see asi on kahtlemata nii seo asi om kimmähe nii;
kahtlus katsildõ.mõtlõmi|nõ -sõ -st5, .kahtlus -õ -t9 siin pole mingit kahtlust! tan olõ-õiq määnestkiq katsildõmõtlõmist!; mul on kuri kahtlus, et siin on midagi korrast ära mullõ paistus, et tan midägiq ei klapiq; mul on kahtlus, et … mul om sääne arvaminõ, et …;
kahtlustama (.kinkas v .minkas) pidämä v .arvama , kahtlusta|ma -q -83 teda kahtlustati varguses timmä arvati v peeti vargas;
kahtlustatav .kahtlusõalo|nõ -(d)sõ -st7
kahtlustus .arvami|nõ -sõ -st5, kahtlustami|nõ -sõ -st5 alusetu kahtlustus aśandaq kahtlustaminõ;
kahu 1. tsäbro(h)n kahupea tsäbron hiusõq; 2. kahutanu|q - -t1, kahrõq .kahrõ kahrõt18, kah|u -u -hu26 maa on külmast kahu maa om kahutanuq v kahrõq;
kahur suuŕtükk suurõtükü suurttükkü37
kahutama kahu|tama -taq -da82
kahv kahv kahva .kahva30, kauh kauha .kauha35
kahvatama näost .valgõs minemä , kahva(h)ta|ma -q -83
kahvatu näost .valgõ v plasś , .valgõkõ|nõ v .valgõgõ|nõ -sõ -ist8, kahvah(t)unu|q - -t1
kahvatukollane paať paadi .paati37, .paatja|nõ v .paatja|s -dsõ -st5, .paatja|s - -t15
kahvatuma näost .valgõs v plassis minemä v .tõ̭mbama , näost ärq sadama , kahvah(t)u|ma -daq -84 inimene kahvatub, kui ta millegi pärast ehmub inemine kahvahtus, kuq tä midägiq hiidüs;
kahvel .kahvli - -t1
kai kai - -d53, sadama|sild -silla -.silda33 kai ääres seisis mitu laeva kai veeren saisõ mitu laiva;
kaigas saibas .saiba saibast22, saivas .saiba saivast22, tüssä|k -gu -kut13, malk malga .malka30, tõlv tõlva .tõlva30, tüpä|k -gu -kut13, kaigas .kaika kaigast22 kaigast andma saivast andma;
kaikuma .vasta kõlisõma v kumisõma , kõl|a(ha)ma -laq v -adaq -la v -aha88 sammud kaiguvad trepikojas sammuq kõlahasõq trepikuan; trepikoda kaigub sammudest trepikoda kõlas sammõst; mets kaigub vastu mõts kõlisõs v kumisõs vasta;
kaim sõbõr v sõpr sõbra .sõpra45, .hõimla|nõ -sõ -st5, hõimoli|nõ -(d)sõ -st5, külä|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39
kaine tark targa .tarka30 millal sa kaineks oled saanud? kuna sa targas olõt saanuq?; kaineks saama ärq klaaruma;
kainelt targa v .selge päägaq , targalt , .tarkuisi
kainenema .klaaru|ma -daq -80, targõmbas v .selgembäs .saama , targastu|ma -daq -84, .tarku|ma -daq -80 veidi kainenedes hakkas mees aru saama, kus ta on ku miiś veidükese targõmbas sai, naaś tä taipama, kon om;
kainestuma ärq .klaaruma , targas v .selges .saama , ärq .lahtuma
kainus .tarku|s -(sõ) -(s)t10, .selgüs -e -t9
kaisel kasvot lu|ga -a -ka27
kaisus: laps on ema kaisus latś om imä hõlman;
kaisutama .hõlma .võtma v .haardma , hõlma(h)n .hoitma , üsä|tämä -täq -dä82, üsäte|(l)lemä -lläq -(l)le86, .hõlmama hõlmadaq .hõlma77
kaitse (kaitse) .kaitsmi|nõ -sõ -st5, .hoitmi|nõ -sõ -st5, kaidsõq .kaitsõ kaidsõt18 oma õiguste kaitse ummi õiguisi kaitsminõ; astus nõrgema kaitseks välja naaś nõrgõmbat kaitsma; murrame vaenlase kaitsest läbi murramiq vainlasõ kaitsõst läbi; lagedal väljal olid nad täiesti kaitseta lakõ pääl olliq nä tävveste kaitsmaldaq;
kaitse (kaitsme) kaidsõq .kaitsõ kaidsõt18 piksekaitse piksekaidsõq; kaitsmed põlesid läbi kaitsõq palliq läbi;
kaitseala .kaitsõal|a -a -la28
kaitsealune armualo|nõ -(d)sõ -st7, hoolõalo|nõ -(d)sõ -st7, .kaitsmisalo|nõ -(d)sõ -st7, .kaitsõalo|nõ -(d)sõ -st7 tähtsa mehe kaitsealune tähtsä mehe armualonõ; kaitsealune taimeliik kaitsmisalonõ kasvosorť;
kaitseingel .kaitsõ.engli - -t1, .kaitsõ.ingli - -t1
kaitseliit .kaitsõ|liit -liido -.liito37
kaitsemets mõts .kaitsõ|mõts -mõtsa -.mõtsa30 pinnasekaitsemets mullakaitsõmõts; veekaitsemets viikaitsõmõts;
kaitseministeerium .kaitsõministeeri|üḿ -ümi -.ümmi38
kaitseminister .kaitsõmínistri - -t1
kaitsepookimine = kaitsesüstimine .kaitsõ.pritśmi|ne -se -st5, pokkõ .pandminõ
kaitsetu .kaitsmaldaq
kaitsevaim .hoitja - -t3, .kaitsõ.engli - -t1
kaitsja .kaitsja - -t3
kaitsma .kaitsma .kaitsaq kaidsa61, .hoitma .hoitaq hoia 3. k hoit min 1. k hoiji min 3. k hoiť kesks hoiõt66 sõdurid kaitsesid linna, küla, oma isamaad sõ̭ameheq kaidsiq liina, küllä, umma esämaad; raamatuid tuleb tolmu ja niiskuse eest kaitsta raamatit piät tolmu ja niiskusõ iist hoitma v kaitsma; kaitseb oma seisukohti kaits ummi arvamiisi;
kaja kaja kaja kajja v kaia28, kum|o -o -mo26 laulukaja laulukumo;
kajakas kaja|k -ga v -gu -kat v -kut13, kala|kauŕ -kauri -.kauri37
kajama hel|ämä -läq -lä88, helis|emä -täq -e87, kum|a(ha)ma -maq v -adaq -ma v -aha88, kumis|õma -taq -õ87 kaugel kajavad kirikukellad kavvõndan kumasõq kerigukelläq; kisasin nii, et küla kajas ma rööge nii, et külä helisi; lapsed naeravad nii, et kogu õu kajab latsõq naariskõlõsõq nii, et kõ̭iḱ moro heläs; vastu kajama vasta kõlisõma v kumisõma v kostma, kõla(ha)ma; naabrinaine röögib, nii et küla kajab vastu naabrinainõ rüüḱ, nii et külä helises;
kajastama edesi .andma , kujo|tama -taq -da82, .vällä .näütämä see raamat kajastab tänapäeva linnaelu seo raamat and täämbädse päävä liinaello edesi;
kajastuma .vällä tulõma , nätäq olõma , hinnäst ilmutama v .näütämä kirjaniku lapsepõlvemälestused kajastuvad tema loomingus kirämehe loomingun tulõvaq timä latsõpõlvõ mälehtüseq vällä; poliitiline olukord kajastub ka kultuurielus poliitilinõ sais om kultuurielost kah nätäq;
kajut kaiu|ť -di -tit13, kajo|ť -di -tit13
kaka kaka - -t2, kaki - -t2, ä(q)q äqi .ä(q)qi37
kakao kakao - -d2
kakk II eläjät kak|k -u -ku37, ü̬ü̬kak|k -u -ku37
kakk I I kak|k -u -ku37, pätsike|ne -se -ist8, kukõľ .kukli kukõlď17, .kukli - -t1, vatsk vadsa .vatska33 pehme rukkijahust kakk pehmeq rüäjahust pätsikene;
kaklema .taplõma tapõldaq .taplõ78, .kaklõma kakõldaq .kaklõ78, .kisklõma kisõldaq .kisklõ78, kak|kõlõma -õldaq -kõlõ85, .nahkõlõma naheldaq .nahkõlõ85, .virmama virmadaq .virma77, .murdõlõma murrõldaq .murdõlõ85 mehed läksid kõrtsis kaklema meheq lätsiq kõrdsin kaklõma; varblased läksid leivaraasu pärast kaklema varblasõq lätsiq leeväraasa pääle kisklõma; sul on ka silm sinine peas, kas lehm kakleb? sul om ka silm sinine, lehm taplõs vai?;
kaklus tapõlus -õ -t9, kakõlus -õ -t9, .kaklõmi|nõ -sõ -st5, nahkõlus -õ -t9
kaks kat|ś -õ -tõ35 ta luges kella kaheni raamatut tä lugi kellä(niq) katõniq raamatut; tal tuli nüüd kahe eest töötada tä pidi noq katõ iist tüüd tegemä; ma sain eile koolis kahe ma sai eeläq koolin katõ;
kaksik hrl m katsi|k -gu -kut13, katsikõ|nõ -sõ -ist8, paarik -gu -kut13 kaksikõed katsikõsõq v paariguq sõ̭saraq; lambal olid kaksikud talled lambal olliq katsiguq v paariguq tsileq;
kaksipidi katsildõ , katsiperi , katsipite(h)n , katsipooli , katsipäidi , kattõ mu̬u̬du selles asjas ei saa olla kaksipidi mõtlemist seon aśan saa-iq katsildõ mõtlõmist ollaq;
kaksiratsi harikallaq , katsiratsakallaq , katsiratsakillaq , katsiratsakullaq , katsiratsi , katsiratsikallaq , katsi(.)ratśa
kakskeelne katśkeeli|ne -dse -st5 kakskeelne pere katśkeeline pereq;
kakskeelsus katśki̬i̬lsüs -e -t9, katõkeeline olõḱ
kakskümmend katśkümmend katõ.kümne kattõkümmend17
kakssada katśsada katõsaa kattõsata29
kaksteist katśtõist(kümme(nd)) katõ-tõist(.kümne) kattõtõist(kümmend)17, kõnnõk katś.tõisku katõ.tõisku kattõ.tõiskut1
kakuke pätsi|k -gu -kut13, kakukõ|nõ -sõ -ist8, pätsike|ne -se -ist8, .kuklikõ|nõ v .kukligõ|nõ -sõ -ist8
kala kal|a -a -la28 kalu püüdma kallo püü(n)dmä; kuivatatud kala keldokala, kelt; kala ujupõis t(r)ilľ; kalamari kalamunaq, kalamari;
kalakotkas kala|kodas -.kotka -kodast23, kalakodasḱ -i -it13, kala|haugas* -.hauka -.haugast22
kalamaim maim maimu .maimu37, mokś moksi .moksi37, muk|k -u -ku37
kalamees kala|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39
kalarikas kala|nõ -dsõ -st7
kalasaak loomus -(s)õ -t11
kalastama kalal .käümä , .kallo .püü(n)dmä õngemehed käisid järvel kalastamas õ̭ngõmeheq käveq järve pääl kallo püü(n)dmän  v  kalal;
kalastus .kallo.püü(n)dmi|ne -se -st5, kalal.käümi|ne -se -st5 rannarahva peamiseks elatusalaks oli kalastus viiveere inemiseq elliq päämidselt kallo püüdmisest; kalastusriist kala(püüdmis)riist;
kaldal veere(h)n , perve pääl jõe kaldal jõ̭õ̭ veeren; saun oli tiigi kaldal sann olľ lumbi perve pääl v lumbi veeren;
kaldale vi̬i̬rde , perve pääle ehitas sauna tiigi kaldale ehiť sanna lumbi viirde;
kaldalt veerest , perve päält
kaldapääsuke u̬u̬ś.pääs(t)lä|ne -(d)se -st5, oosõ.pääs(t)lä|ne -(d)se -st5, perve.pääs(t)lä|ne -(d)se -st5
kaldkriips (nõsõja) kald|kriipś -kriipsi -.kriipsi37, liuhk|ju̬u̬ń -joonõ -ju̬u̬nt40
kaldpind .liuhkus -õ -t9, .laugu|s -(sõ) -(s)t10 kiviktaimla peab olema kaldpinnal kivestüaid piät olõma liuhka maa pääl; kaldpinnaga lagi liuhka lagi; pall hakkab kaldpinnal veerema palľ nakkas liuhkusõ pääl viirdümä;
kaldu .nõlvi , .liuhka , .liuhkahe , .liuhkalõ , libahuisi , lihvaldõ , .kaldu ära pane pudelit kaldu, läheb ümber! pangu-iq pudõlit nõlvi, lätt ümbre!;
kalduma .kalduma .kaldudaq kallu79, .kaaldu|ma -daq -80, .kalluma .kalludaq kallu79, vaagatu|ma -daq -84, .vaaluma .vaaludaq vaalu79, .kungu|ma -daq -80 paat kaldus ühele küljele loodsik kaldu üte küle pääle; auto kaldub külili massin kallus üte küle pääle; päev kaldub õhtusse päiv nakkas õdaguhe joudma v otsa lõpma; tüsedusele kalduv mees tüsselik miiś;
kalduvus: kuritegelike kalduvustega kuŕa pääle tükjä;;
kale kalǵ kalõ .kalgõ37, kallõ - -t14, kõllõ - -t14, kõv|a -a -va28 kaledad juuksed kalõq hiusõq; kaleda südamega kalõ süämegaq; tuul oli külm ja kale tuuľ olľ külm ni kõllõ;
kalender kállõndri - -t1, tähťraama|t -du -tut13
kalestuma kalõh(t)u|ma -daq -84, kõlõh(t)u|ma -daq -84 kalestunud süda, hing, nägu kalõhtunuq süä, hinǵ, nägo;
kalev (rõivasorť) kal|lõv -õvi v -õva -õvit v -õvat4
kalgilt kalõhõhe , kalõhõlõ , kõlõhõhe , kõlõhõlõ
kaliiber káli(i)bri - -t1, kállibri - -t1
kalju müür müürü .müürü37, müürümä|gi -e -ke25, sain saina .saina30, kivi -i -vi26 jõe ääres on kõrged kaljud jõ̭õ̭ veeren ommaq korgõq müürüq; kaljumonoliit ütentükün kivi;
kaljukotkas maa|kodas -.kotka -kodast23, maakodasḱ -i -it13
kalk kalǵ kalõ .kalgõ37, hu̬u̬ľmaldaq kuŕa .kurja43, kuri , .süämeldäq , kallõ - -t14, kõllõ - -t14 kalgi südamega inimene kalõ süämegaq inemine; külm ja kalk mees külm ni huuľmaldaq miiś; talvine meri on külm ja kalk meri om talvõl külm ni kõllõ;
kalkulaator rehkendüsmassin -a -at4, rehkenď* -i -it13
kalkulatsioon rehkendüs -e -t9, rehkendämi|ne -se -st5
kalkuleerima rehkendä|mä -q -83
kalkun ku|ľu -ľu -lľu26, .kalkuń -i -it4
kalkus .kalǵus -õ -t9, kalõhus -õ -t9, kõlõhus -õ -t9
kallak kallõq .kaldõ kallõt19, kallõh .kaldõ kallõht21, nõlv nõlva .nõlva30, nõlvang -u -ut13, per perve .perve35, kallõs .kaldõ kallõst23, kald .kaldõ kallõt19, lihva|k -gu -kut13 järsu kallakuga tee äkilidse kaldõgaq tii; kallakul kasvas tihe kuusik perve v nõlvangu pääl kasvi paks kuusistik; kus oli kallak, sealt ei saanud niita kon kald olľ, säält saa-as niitäq; humanitaarkallakuga kool humanitaaŕkaldõgaq kuuľ;
kallakil .nõlvi , .liuhka , nõlvikallaq pilt seinal oli pisut kallakil pilť saina pääl olľ pisukõnõ nõlvi;
kallakile .nõlvi , nõlvil(d)õ
kallakune .kaldli(ga)|nõ -dsõ -st5, .kaldõ|nõ -dsõ -st7
kallal kü(l)le(h)n , man , haŕa(h)n , sä(l)lä(h)n , kukil mis sa norid minu kallal kogu aeg! midäs sa olõt mul kõ̭gõ haŕan!; parmud on loomade kallal parmuq ommaq eläjil sälän; olen selle töö kallal palju vaeva näinud olõ seo tüü man palľo vaiva nännüq; haigus on kallal tõbi om külen;
kallale .külge , mano(q) , .harja , .sälgä , kukilõ läks kallale lätś külge; nad tulid mulle kallale nääq tulliq mullõ külge;
kallaletung .külgemine|ḱ -gi -kit13, .külgetulõ|ḱ -gi -kit13, .sälgämine|ḱ -gi -kit13, .sälgätulõ|ḱ -gi -kit13 relvastatud kallaletung sõ̭ariistogaq v sõ̭ariiston sälgämineḱ v -tulõḱ;
kallalt kü(l)lest , mant , haŕast , sä(l)läst , kukilt aja kärbsed leiva kallalt ära! ajaq kärbläseq leevä mant ärq!;
kallama val|ama -laq -a56, .kaldama kalladaq .kalda77, kõrras kallahta|ma -q -83, kallahu|tma -taq -da62 kallas vee ämbrisse vali vii pangi; kalla endale teed! kaldaq hindäle tsäid!; kalla mulle ka natuke! kallahtaq no mullõ ka veidükene!; vihma kallab nagu oavarrest vala niguq uavarrõst v vala ku pangigaq;
kallas per perve .perve35, (vi̬i̬)vi̬i̬ŕ (-)veere (-)vi̬i̬rt40, maa|vi̬i̬ŕ -veere -vi̬i̬rt40 maja asus kõrgel kaldal maja olľ korgõ perve pääl; paekallas müürmägi; laps kukkus järsust kaldast alla latś sattõ pistväst v pistülidsest pervest alla; jõgi on üle kallaste tõusnud jõgi om välän;
kalle kallõh .kaldõ kallõht21, kallõq .kaldõ kallõt19
kallerdis hülbätüs -e -t9, .hülp* hülbä .hülpä35, kallõŕ -i -it4, kallõrdus -õ -t9
kallerduma .hülpü|mä -däq -80, hülbäh(t)ü|mä -däq -84, kallõrdu|ma -daq -84 kallerdunud nagu süldileem hülpünüq niguq süldiliiḿ;
kallidus hind hinna .hinda30, kul|u -u -lu26 elukallidus on tõusnud elätüskulu om nõsõnuq v elo om kallis lännüq;
kallim .kallikõ|nõ v .kalligõ|nõ -sõ -ist8, kullakõ|nõ  v  kulľakõ|nõ -sõ -ist8, kallis .kalli kallist22, (naissuust) .mõrsja - -t3, pruuť pruudi .pruuti37, (miiśsuust) peig|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 tal on juba oma kindel kallim täl om joba kimmäs pruuť v peigmiiś olõman; kas see tüdruk oli mõni su vana kallim? kas taa tütrik olľ mõ̭ni su vana pruuť?; läks kallima juurde lätś uma kulľakõsõ manoq;
kallinema .kallimbas minemä
kallis 1. (hinnalinõ) kallis .kalli kallist22, hinna(h)n , väärt see on küll väga kallis mööbel seo om külh väega kallis  v  hinnan müübli; 2. (ololinõ, tähtsä) kallis .kalli kallist22, .tähtsä - -t3 praegu on iga minut kallis parhillaq om egä minoť tähtsä; 3. (armsa, süämelähkene) kallis .kalli kallist22, .armsa - -t3, armas .arma armast22, kullakõ|nõ  v  kulľakõ|nõ -sõ -ist8 sa oled mulle väga kallis sa olõt mullõ väega kallis; kallis emake, naine, emakeel, kodumaa armsa imäkene, naanõ, imäkiiľ, kodomaa;
kalliskivi kalliskivi .kallikivi kallistkivvi26, kalliskiv|i -i -vi26
kallistama .hõlma .võtma , kallista|ma -q -83, üsä|tämä -täq -dä82, .ümbrelt kinniq .võtma v .haardma v .hoitma , .hõlmama hõlmadaq .hõlma77, .ümbre kaala kinniq .võtma nad kallistasid ja suudlesid nä võtiq ümbrekaala ütśtõist ja anniq suud;
kallistus kallistami|nõ -sõ -st5, üsätämi|ne -se -st5, .hõlmami|nõ -sõ -st5
kallur .kallaja - -t3
kallutama hinnäst kallutama v kungutama , kuk|kama -adaq -ka77, kõrras kallahta|ma -q -83, kallahu|tma -taq -da62, maaha v allapoolõ .vaaľma .vaaliq vaali63, mitmit kõrdo kallutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 kallutab ennast üle rõdu ääre kungutas hinnäst üle rõdu veere;
kalm matus -(s)õ -t11, kalm kalmu .kalmu37, haud havva .hauda33 käisin ema kalmul käve imä kalmu pääl;
kalmistu matus|aid -aia -.aida33, m matussõq matussidõ matussit18, kalm(u)|aid -aia -.aida33, kalmõ(h)tu - -t3, .kalmõq .kalmidõ .kalmit18, kalmõ(h)t|aid -aia -.aida33, kalm kalmu .kalmu37, kabõli|aid -aia -.aida33 Rõuge kiriku ümbruses on mitu kalmistut ümbre Rõugõ kerigu om mitu matusaida;
kalmuküngas kääbäs .kääpä kääbäst22
kalmus kalmus -(s)õ -t11
kalor kaloŕ -i -it4 šokolaad sisaldab palju kaloreid sokolaadin om hulga kalorit;
kalorsus: suure kalorsusega kivisüsi vallus hüdsi;;
kalpsama .hölpämä hölbädäq .hölpä77, .hülpämä hülbädäq .hülpä77, .tölpämä tölbädäq .tölpä77
kalts närts närdso .närtso37, ńarts ńardso .ńartso37, luparď -i -it13, rä|päľ -bäli -bälit4, när|o -o -ro26, pulsť pulsti .pulsti37, nuusta|k -gu -kut13
kaltsakas kakõrus -õ -t9, narmõndus -õ -t9, nirmõndus -õ -t9, haksikõ|nõ -sõ -ist8 ta on nagu vana kaltsakas, riided seljas katki nagu kaltsud tä om niguq vana haksikõnõ, rõivaq sälän katśki niguq ńardsoq;
kaltsium .kaltsiuḿ -i -it4, kalḱ|ainõq -.ainõ -ainõt18
kaltsukas kõnnõk pulsti|pu̬u̬ť -poodi -pu̬u̬ti37
kaltsuvaip ńardso|vaip -vaiba -.vaipa35
kalur kala|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39
kama kam|a -a -ma28 kama on vedel söök, seda tehakse hapu või rõõsa piimaga kama om veteľ süüḱ, tetäs hapnõ vai rõõsa piimä sisse;
kamakas kama|k -gu v -ga -kut v -kat13, klama|k -gu -kut13, paak paaga .paaka30, plaaḱ plaagi .plaaki37, paagas .paaka paagast23 kruusa sees on suured savikamakad ruusa seen ommaq suurõq saviklamaguq;
kamal ruhmi|k -gu -kut13, ruhimi|k -gu -kku38, ruhi|k -gu -kut13, ruhing -u -ut13 võtsin kamaluga vett võti ruhmigugaq vett; kamalutäis ruhmigutäüs;
kamandama ka(m)manda|ma -q -83, käsü|tämä -täq -dä82 lapsed kamandati õuest tuppa latsõq käsütediq väläst sisse; kamandab sind nagu sulast kamandas suqkaq niguq sulatsõgaq;
kamar kam|maŕ -ara -arat4 leiliviskamine teeb kamara pehmeks lõunõhiitmine võtt kamara pehmes;
kamarduma kamarahe kasuma
kamassi: kamassi keel kamassi kiiľ;
kamber .kambri - -t1, .kambrõ - -t3, kammõŕ .kambrõ kammõrd23
kamin kam|min -mina -minat4, pu̬u̬ľ|ahi -aho v -aḣo -.ahjo44 tee sina seni kaminasse tuli! panõq saq niikavva puuľahi palama!;
kamm kamḿ kammi .kammi37, su|ga -a -ka27
kammerlik kammõrli|k -gu -kku38
kammermuusika kammõŕmuusi|ga -ga -kat3, kammõŕ.muuśka - -t3
kammerteener tarõ|poisś -poisi -.poissi37
kammima su|gõma -kõq -i min 1. k soi min 3. k -gi kesks -it59, su|gima -kiq -i59, .kaḿma .kammiq kammi63 kammi pea ära! soeq pää ärq!; mets kammiti lapse leidmiseks põhjalikult läbi mõts otsiti latsõ löüdmises põḣaligult läbi;
kammits kammi|ts -dsa -tsat13, polmus -(s)õ -t11 kukk on kammitsas kikas om kammitsan v põllussin; hobune on kammitsasse pandud hopõń om kammitsahe v põllussihe v põllussilõ pant;
kamp parḱ pargi .parki37, parť pardi .parti37, kamp kamba .kampa31, punť pundi .punti37, vata|k -ga v -gu -kat v -kut13 kambas hulgahna, kamban, tilan;
kampa .kampa , .parki , .parti , kokko , .tilla lõin temaga kampa lei timägaq tilla; kogunesid kampa leiq kokko;
kampaania talos -(s)õ -t11, (üles)kihotus -õ -t9 linn sai heakorrakampaania käigus uue ilme liin sai hääkõrratalossõl vahtsõ näo; laimukampaania tõrvamistalos; reklaamikampaania üleskitmiskihotus; valimiskampaania valimiskihotus;
kampsun kamsś kamsi .kamssi37, kampś kampsi .kampsi37
kana kan|a -a -na28 noorkana kananõ, kanas;
kanakull kana|haugas -.hauka -haugast22, tedre|haugas -.hauka -haugast22
kanal kan|naľ -ali -alit4, ka|naaľ -naali -.naali37 jõed on kanaliga ühendatud jõ̭õ̭q omma kanaligaq kokko kaivõduq; auto on töökojas remondiks kanalile aetud auto om tüükuan parandamisõ jaos kanali pääle aet; sai vajalikku infot mitmete kanalite kaudu sai tarvilist teedüst mitmõst kandist; lastesaade tuleb teiselt (tele)kanalilt latsisaadõq tulõ tõõsõ kanali päält;
kanala kana|laut -lauda -.lauta30
kanalisatsioon tsolgivi̬i̬torosti|k -gu -kku38
kananahk kana|nahk -naha -.nahka33, kanaih|o -o -ho26, .ki(i)stre - -t3 kananahk tuli ihule kistreq tulliq üles;
kanapime kanapümme - -t14, kana.näogaq kanapimedale ei saa juhilube anda kanapümmele saa-iq juhilupa andaq; ametnik on kanapime ammõťnik om pümme niguq kana;
kanarbik kanari|k -gu -kku38, kana|arv -arva -.arva30, kanarv -a -at4
kand kunds kundsa .kundsa31 ära astu mulle kannale! astku-iq mullõ kundsa!; ma ei oska sokile kanda kududa ma mõista-iq sukalõ kundsa kutaq;
kandam nõsta|ḱ -gi -kit13, nõstang -u -ut13, üsä|täüs -tävve -täüt49, sä(l)lä|täüs -tävve -täüt49, korm kormu .kormu37 kratt lendab oma kandamiga puuḱ lindas uma nõstagigaq v kormugaq; pane oma puukandam ahju ette! panõq uma puunõstaḱ aho ette!; aitab ühest kandamist küll! ütest üsätävvest om jo küländ!;
kandejõud .kandmis|võim -võimu -.võimu37 suure kandejõuga veoauto suurõ kandmisvõimugaq viomassin;
kandepind alos -(s)õ -st11, põhi põḣa .põhja43, tugõmis|pind -pinna -.pinda32 narkomaania sotsiaalne kandepind hoimatõvõ ütiskundlinõ põhi; looduskaitse omandab meil üha laiemat kandepinda luudusõ kaitsmist toetas meil kõrrast inämb; laiade kummidega traktori kandepind on suurem laiu kummõgaq traktori tugõmispind om suurõmb;
kandepuud hrl m puu - -d50, kanni|orś -orrõ -ort49, kannipuu - -d50
kanderaam kanni|raaḿ -raami -.raami37, nossõlga|s - -t15
kandidaat kandi|daať -daadi -.daati37
kandidatuur kandidaadis olõminõ , kandida|tuuŕ -tuuri -.tuuri37
kandideerija (kotu(s)sõ).tahtja - -t3
kandideerima kandi|di̬i̬ŕmä -di̬i̬riq -deeri63
kandik tiibret|ť -i -ti37, kanni|liud -livva -.liuda33
kandiline .kanťliga|nõ -dsõ -st5, kandili|nõ -dsõ -st5
kandma .kandma (.)kandaq kanna66, vi|dämä -täq -ä59, .nõstma .nõstaq nõsta61, (midägiq rassõt) nü̬ü̬rämä nöörädäq nü̬ü̬77 kannab jõest saunavett vidä v kand jõ̭õ̭st sannavett; mis sa kannad neid asju kogu aeg kaasas? miä sa viät kõ̭gõ taad kraami üten?; lähen, kuhu jalad kannavad lää, kohe jalaq veeväq; noor jää ei kanna veel nuuŕ ijä kanna-iq viil pääl; kannab naabri peale viha om naabri pääle vihanõ; kannab tervise eest hoolt pidä tervüse iist huult; ta kannab prille täl ommaq prilliq iin; noored õunapuud kandsid tänavu juba õunu noorõq uibuq timavaastaga kanniq joq; kantud mantel puuľpidonõ v kannõt mäntli; kandev hääl kuuldsa helü;
kanduma edesi minemä , .oidma .oiduq oiu64, .oiduma .oidudaq oiu79 paat kandus allavoolu loodsik oidu alla vii; traditsioonid kanduvad põlvest põlve kombõq lääväq põlvõst põlvõ edesi; karjalaste huiked kandusid kaugele kaŕalatsi uikna olľ kavvõndahe kuuldaq; väljast kandus tuppa sirelilõhna väläst tulľ tarrõ tsirelinuhet;
kaneel kanõľ -i -it4, kani̬i̬ľ kaneeli kani̬i̬li37
kanep kańõ|ṕ -bi -pit13, kane|ṕ -bi -pit13
kanepitamp = kanepitemp .(k)ruus(t)li - -t1, .pintska - -t3, timṕ timbi .timpi37 kanepiseemned tambiti ära, tehti kanepitampi kańõbisiimneq tambidiq ärq, tetti kruuslit;
kang kanǵ kangõ .kangõ35 raudkang kangõraud;
kangalõim vi̬i̬ - -d50
kangapool hoi - -d53
kangapoom .rõiva|võllas -.võlla -võllast22, võlľ võlli .võlli37
kangareha rih|a -a -ha28, rih|ä -ä -hä28
kangarull palǵnas .palḱna palǵnast22, .palḱna - -t3, palḱnas .palḱna palḱnast22 müüja lõikas kangarullist meetri kangast müüjä lõigaś palḱnast miitre rõivast;
kangas kangas .kanga kangast22, rõivas .rõiva rõivast22, rõõvas .rõiva rõõvast22 ostsin seelikukanga osti prundsi jao rõivast; kangast kuduma kangast kudama;
kangasteljed m peeleq pi̬i̬li pi̬i̬li35, tellipuuq -puiõ -puid50, te(l)leq .telgi .telgi34, telleq .telge tellet m .telleq .telgide v tellete .telgit19
kangasõlg = kangatempel .templi - -t1, panń|haaḱ -haagi -.haaki37, panń|harḱ -hargi -.harki37, peeni|ts -dsä -tsät13, peenüs -se -t11
kange kõv|a -a -va28, kimmäs .kimmä kimmäst22, kalǵ kalõ .kalgõ37, .kangõ - -t1, kibras .kipra kibrast22, te|küs -güsä -güsät4, tu|kõv -gõva -gõvat4, (alkoholi kotsilõ) äkili|ne -dse -st5 jalad on käimisest kanged jalaq omma käümisest kangõq; kange mees kõva miiś; kange viin teküs v äkiline viin; kange tahtmine kõva v kangõ tahtminõ; kange õlu teküs oluq; see jook on liiga kange, pane vett juurde! taa juuḱ om palľo tukõv, panõq vett manoq!; kange iseloomuga kimmäs;
kangekaelne vastali|nõ -dsõ -st5, kammõli|k -gu -kku38, ütsi|puinõ -.puidsõ -puist7, .väs(t)li - -t1, .tihkõ - -t14, .kangõkaala|nõ -dsõ -st7 ta on nii kangekaelne, ega ta ei jäta – tema peab oma tahtmise saama tä om nii västli, egaq tä ei jätäq – timä tahtminõ piät saama; kangekaelne inimene kangõkaal; miks sa nii kangekaelne oled? mille sa nii vastalinõ olõt?;
kangekaelselt ütsipuiõ , .perrä.jätmäldäq , .väs(t)lihe , .väs(t)lile , .tihkõhe , .tihkõlõ
kangelane 1. (.)kangõla|nõ -sõ -st5, vägi|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 muinas-, sõjakangelane innemuistinõ vägimiiś, väkev sõ̭amiiś; Peko on setu rahvuskangelane Peko om seto rahva vägimiiś; 2. (pää)tegelä|ne -se -st5 kus on päevakangelane ise? kon päätegeläne esiq om?; jutustuse, näidendi kangelased jutu, näütemängo päätegeläseq;
kangelaslik mehe|ne -dse -st7
kangelastegu vägitü̬ü̬ - -d52, mehete|go -o -ko27, mehene tego
kangelt .kangõhe , .kangõlõ , kalõlt , .kimmäle , .puidsõhe , .puidsõlõ
kangesti .kistumaldaq , armõdu(lõ) , .väega(q) kangesti head õunad kistumaldaq hääq ubinaq; kõht oli kangesti tühi kõtt olľ armõdu v väega tühi;
kangestuma .kangõs v kõvas .tõ̭mbama v minemä , .kangõs .jäämä , kangõh(t)u|ma -daq -84, kalõh(t)u|ma -daq -84, kahmõh(t)u|ma -daq -84 jalad kangestusid külmas vees jalaq jäiq külmän viin kangõs;
kangestus .kangõs.jäämi|ne -se -st5, kangõh(t)us -õ -t9
kangur .kangru - -t1, .kangakudaja - -t3
kangus .kõvvus -õ -t9, .kangus -õ -t9, kõvvutus -õ -t9 viinal peab ikka kangust olema viinal piät iks kõvvust olõma; ta näitas oma kangust tä näüdäś umma kangust;
kangutama .kaal(d)ma .kaal(d)uq kaalu64, kangu|tama -taq -da82
kann (kanni) (latsõ)asi (-)aśa (-).asja43, mässätüs -e -t9 lapsel oli palju kanne latsõl olľ hulga asjo; kassile tehti mängukann niidi otsa kassilõ tetti mässätüs niidi otsa;
kann (kannu) kanń kanni .kanni37, seto kiiľ .kuksin -a -at4 vala endale sealt kannust vett! valaq hindäle säält kannist vett!;
kannatama hätä nägemä , hädä(h)n olõma , kannahta|ma -q -83, .vaivlõma vaivõldaq .vaivlõ78, .kärśmä .kärsiq kärsi63, kannahtõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 see inimene on oma elus palju kannatanud seo inemine om uman elon õ̭ks palľo hätä nännüq; nälga kannatama nälähädän olõma; küla kannatab veepuuduse all külän olõ-iq vett; saun sai tulekahjus kannatada sann palli ärq; see vana toolilogu ei kannata enam istumist seo vana toolilokś kannahta-iq inämb istuq; ma ei kannata ootamist silmaotsaski ma kärsi-iq sukugiq uutaq; kannata ometi, kuhu sa tormad! kannahtaq no ummõhtõ, kohe sa joosõt!; mu süda ei kannata talle seda öelda mu süä ei kannuq tälle tuud üldäq;
kannatamatu läbemäldäq , .kärśmäldäq , kannahtamaldaq
kannatlik pikä meelegaq , pikämeeli|ne -dse -st5 ole temaga kannatlik! hoiaq timägaq pikkä miilt!;
kannatlikkus pikḱ mi̬i̬ľ see töö nõuab kannatlikkust seo tüü taht pikkä miilt;
kannatus vaiv vaiva .vaiva30, hä|dä -dä -tä24, kannah(t)us -õ -t9, kannahtami|nõ -sõ -st5 sõda toob ainult kannatusi sõda tuu õ̭nnõ häti; ära pane minu kannatust proovile! kas sa tahat mu meele pikkust pruumiq?; tema kannatus katkes täl sai viländ;
kannel kannõľ .kandlõ kannõld23
kannikas 1. kands kandso .kandso31, kandsokõ|nõ -sõ -ist8, pöörändüs -e -t9 leivast on järel ainult viimane kannikas leeväst om õ̭nnõ kandsokõnõ alalõ v perrä jäänüq; saiakannikas saiakands; lõikas leivast tubli kannika lõigaś leeväst kimmä pöörändüse; 2. hrl m tuh|haŕ -ara -arat4, .perse|pu̬u̬ľ -poolõ -pu̬u̬lt40 lõin end ära, nüüd on kannikas valus lei hindä ärq, noq om persepuuľ hallus;
kannike kasvot kannikõ|nõ -sõ -ist8
kannul perä(h)n , kundsa pääl , .kundsõ pääl , hanna(h)n , kundsa(h)n , taka(h)n , perähnä mis sa käid mul kannul? miä sa käüt mul takan?; nad püsivad meil kannul nä püsüseq meil perähnä;
kannule .perrä , kundsa pääle , .kundsõ , .kundsa , .handa , .taadõ jälitajad asusid tema kannule takanajajaq võtiq tälle handa;
kannult peräst , kundsa päält , .kundsõ päält , kundsast , hannast , takast kao mu kannult! kaoq mu hannast!;
kannupoiss jala|poisś -poisi -.poissi37
kannus kõ̭nnus -(s)õ -t11, kannus -(s)õ -t11
kannustama kõ̭nnust .andma , (takast) .sunďma .sundiq sunni63 ratsanik kannustab hobust ratsamiiś and hobõsõlõ kõ̭nnust; rahahäda kannustab kiiremini töötama rahahädä sunď rutõmbahe tüüd tegemä; tal on kannustatud saapad jalas täl ommaq kannussidõgaq saapaq jalan v seeren;
kant 1. nuk|k -a -ka31, nulk nulga .nulka31, kotus -(s)õ -t11, kolk kolga .kolka31, paik paiga .paika30, kanť kandi .kanti37 ta on ka meie kandi mees timä om ka miiq nuka miiś; asja tuleb õige kandi pealt vaadata asja tulõ õigõ kotusõ päält v nuka alt kaiaq; 2. kanť kandi .kanti37 kuue kandiga mutter kuvvõ kandigaq mutri;
kantima .kanťma .kantiq kandi63, .servämä servädäq .servä77 kanditud lauad servädüq lavvaq;
kants kantś kandsi .kantsi37, krõpastu - -t1
kantsel .kantsli - -t1
kantselei kandsalei - -d53 kantseleiametnik kandsaleiammõťnik;
kantsler .kantslaŕ -i -it4
kanuu kanuu - -d50
kaootiline ilmkõrraldaq Kairo linna liiklus on kaootiline Kairo liina liikminõ om ilmkõrraldaq;
kaos kõrralagõhus -õ -t9, .häötüs -e -t9 mu mõtetes valitses kaos mu pää olľ tävveste segi; otsmikul oli kaose märk otsa iin olľ häötüse märḱ;
kaotaja .kaotaja - -t3, (lavvamängon) tura|k -gu -kut13
kaotama (ärq) .kao|tama -taq -da81, sooru|tama -taq -da82, (ärq) .häö|tämä -täq -dä81 laps kaotas kindad latś kaoť kindaq ärq; ära ta kaotas mu uue räti ärq tä sooruť mu vahtsõ räti; ta kaotas nägemise, kuulmise tä jäi pümmes, kurdis; nad püüdsid kuriteo jäljed kaotada nääq proomõq kuŕatüü jäleq ärq häötäq;
kaotsi .kaotsihe , .kaotsi(l)lõ , .kaotsehe , .kaonus raamat läks kaotsi raamat jäi kaotsihe; minutitki ei tohi kaotsi minna minotit ka tohe-iq kaotsilõ minnäq; palju inimesi jäi sõjas kaotsi palľo inemiisi jäi sõtta (kaotsihe) v sõ̭an kaonus; poeg jäi selles sõjas kaotsi poig jäi seohe sõtta kaotsehe; lehm on karja juurest kaotsi läinud lehm om kaŕa mant kaotsehe jäänüq;
kaotsis .kaotsi(h)n , .kaonu|q - -t1, .kaotsil koer on teist päeva kaotsis pini om tõist päivä kaonuq;
kaotus .kaotus -õ -t9, (kaardimängon) tura|k -gu -kut13 ma sain kaardimängus jälle kaotuse ma sai jälq turagu;
kapitaalne .päämi|ne -dse -st5, põḣali|k -gu -kku38, tävveli|ne -dse -st5 kapitaalne lollus tävveline ulľus;
kapitaalremont tävveline üleskobistaminõ , põḣalik praavitaminõ
kapital kapi|taľ -tali -.talli38, var|a -a -ra28, hüvvüs -(s)e -t11, .hüvvüs .hüvvü .hüvvüt10, pääum|a -a -ma24 pole kapitali, ei saa äri alustada hüvvüt olõ-iq, saa-iq ärri alostaq; vaimne kapital vaimlinõ hüvvüs; omakapital umahää;
kapitalism kapita|lisḿ -lismi -.lismi37, rahami̬i̬hi võim
kapitalistlik kapita.listli|nõ -dsõ -st5
kapituleeruma .alla .andma
kaplan .kaplań -i -it4
kapott kapot|ť -i -ti37
kapp (kapa) kip|ṕ -i -pi37, kop|p -a -pa37, käsi|k -gu -kut13, käśk .käśko .käśkot15 õlu on kapas oluq om käśko seen;
kapp (kapi) kap|ṕ -i -pi37 voodi oli kapi taga säng olľ kapi takan; seinakapp sainakapṕ;
kappama .kapjama kabjadaq .kapja77, ju̬u̬skma ju̬u̬skõq v joostaq joosõ65 hobune kappab hopõń kapjas; kappasin läbi linna joosi läbi liina v lasi läbi liina õkvalt kunds ja varbas;
kapral .kapraľ -i -it4
kapriis tujah(t)us -õ -t11, kius kiusu .kiusu37 saad sa nüüd lapse iga kapriisi tähele panna ekä latsõ tujahust saat sa no tähele pandaq;
kapriisitsema .kiusama kiusadaq .kiusa77
kapriisne .kiusaja - -t3, tujoka|nõ -dsõ -st5
kapsaraud tsagi|raud -ravva -.rauda33, tsae|raud -ravva -.rauda33, tsaga|raud -ravva -.rauda33
kapsas kapst(as) .kapsta kapstast22 kapsal on juba suur pea otsas kapstal om joba suuŕ pöörüs otsan; kapsapea kapstapää; pehme kapsapea tśausť, tśaustik; kapsasupp kapstaliiḿ, kapstaruug; kapsariiv kapstarii, kapstahüüvli;
kapsel .kapsli - -t1
kapten kaptõń -i -it4
kapukas kapu|t -da -tat13 panin kapukad jalga panni kapudaq jalga;
kapuuts pääkot|ť -i -ti37, pasla|k -gu -kut13, torolot|ť -i -ti37 tõmba kapuuts pähe! tõ̭mbaq pääkotť v torolotť päähä!; kapuutsiga jopp paslagugaq kuhť;
karahvin karah|viń -vini -.vinni38
karakter 1. lu̬u̬m loomu lu̬u̬mu31, olõmi|nõ -sõ -st5, olõ|ḱ -gi -kit13 karakteerne loomuperäline, (esiq)umanõ; keerulise karakteriga inimene rassõ loomugaq inemine; 2. tegelä|ne -se -st5 selles näidendis puuduvad meeldejäävad karakterid seost näütemängost jää-äi üttegiq tegeläst miilde; kirjanik oskab karaktereid luua kirämiiś mõist tegeläisi luvvaq;
karakull kara|kulľ -kulli -.kulli37, kalmu|k† -ga -kat13, kalmuga|nahk -naha -.nahka33
karamell kara|melľ -melli -.melli37, krammõľ -i -it4
karantiin karan|tiiń -tiini -.tiini37, eräle|olõḱ -olõgi -olõkit13, erälelü̬ü̬mi|ne -se -st5 karantiiniaeg eräleolõgi aig; kaup pandi karantiini kaup panti v lüüdi tõisist eräle;
karask karasḱ -i -it13, (kesvä)vatsk (-)vadsa (-).vatska33 lapsed sõid karaskit latsõq seiq vatska;
karastama karasta|ma -q -83, .võrksambas v .kimmämbäs v tugõvambas v kõvõmbas v .kõhtsambas tegemä , kalõsta|ma -q -83 karastab terast, vikatit kalõstas mürkü, vikahtit; karastab end külma veega karastas hinnäst külmä viigaq; eluraskused karastavad inimesi elo tege inemiseq kõhtsambas;
karastuma karastu|ma -daq -84, .võrksambas v .kimmämbäs v tugõvambas v kõvõmbas v .kõhtsambas saama , kalõstu|ma -daq -84 külma veega pesemisel keha karastub külmä viigaq mõskõn kihä karastus;
karastusjook vurdsu|vesi -vi̬i̬ -vett42, vurdsu|ju̬u̬ -joogi -ju̬u̬ki37
karavan ronǵ rongi .rongi37, vu̬u̬ŕ voori vu̬u̬ri37
karbonaad sä(l)lä- v kaala|liha -liha -lihha28
karburaator kõnnõk kar|busś -bussi -.bussi37, karbu.raatri - -t1, karburaatoŕ -i -it4
kard 1. kard karra .karda33 uks lüüakse karraga üle usś lüvväs karragaq päält; 2. kard karra .karda33 läksin metsa puid lõikama, võtsin mahla karraga kaasa lätsi mõtsa puid lõikama, võti mahla karragaq üten;
kardemon kardõ|moń -moni -.monni38, kardõ|mu̬u̬ń -mooni -mu̬u̬ni37
kardetav .hirmsa - -t3, pelä|t -dü -tüt1, hiidütäjä - -t3 ta on kardetav vaenlane tä om hirmsa vainlanõ; hunt on kardetav kiskja susi om pelät murdja;
kardin .aknõ|pitś -pitsi -.pitsi37, .aknõ|rõivas -.rõiva -rõivast22, (.)ka(a)rdin -a -at4
kare kahrõq .kahrõ kahrõt18, korrõ - -t14 karedaks minema korõh(t)uma; jää läheb külmaga karedaks ijä korõhus külmägaq; lina oli kare lina olľ kahrõq; kare vesi teeb naha karedaks kalǵ vesi tege naha korrõs;
karedus .kahrus -õ -t9, korõhus -õ -t9
kargama .kargama karadaq .karga77, hüppämä hüpädäq hüppä77 poisid kargasid sillalt tiiki poisiq kargsiq silla päält lumpi; lapsed hullavad ja kargavad õues ringi latsõq hullasõq ni kargasõq välän; nööp kargas eest nöpś tulľ iist ärq; pull kargas eile mullikat pulľ karaś eeläq õhvakõist;
karge .selge - -t3, jahhe - -t14, vil|u -u -lu26, klaaŕ klaari .klaari37 karge kevadhommik selge jahhe keväjähummok; karge loodus selge luudus;
karglema .karg(õ)lõma karõldaq .karg(õ)lõ85, .hüp(pe)lemä hüpeldäq .hüp(pe)le86, hüpüske|(l)lemä -lläq -(l)le86
kargus 1. .selgü|s -(se) -(s)t10, jahhe - -t14 sügishommiku kargus sügüsehummogu selgüs; 2. (tands) .kargus -õ -t9
kari (kari) vi̬i̬alonõ kivi , kivestü - -t1 torm ajas laeva karile torm ai laiva kivve otsa kinniq; abielu jooksis karile abielo lätś summa v rukka; on karil om umadõgaq ruan;
kari (kari) kar|i -i -ri26 lastel on kõva kari peal latsil om kõva kari pääl;
kari (karja) kari kaŕa .karja43, par parvõ .parvõ35, parḱ pargi .parki31, parť pardi .parti31 karjane viis karja niidule sööma kaŕus ai kaŕa niidü pääle süümä; hundid liiguvad sageli karjadena soeq kääväq sagõhõhe summahna v kaŕahuisi v pargin;
karihiir laulu|hiiŕ -hiire -hiirt40, laulu|müger -mügrä -.mükrä46
karikakar kaŕa|kakaŕ -.kakra -kakard22, hani.perse|lilľ -lilli -.lilli m umak ja osak -.lille37, kana.perse|lilľ -lilli -.lilli37 kollane karikakar kõllanõ kaŕakakaŕ;
karikas pi̬i̬kri - -t1, .pikri - -t1, kaari|k -ga -kat13 see oli mul viimane piisk karikasse mu mõ̭õ̭t sa täüs;
karikaturist naľapildi tegijä v tekij , tsikõrdaja - -t3, tsukõrdaja - -t3
karikatuur naľa|pilť -pildi -.pilti37, tsikõr(d)us -õ -t9, tsukõrus -õ -t9
karikatuurne andśa|k -ga v -gu -kat v -kut13
karistama .nuhklõma nuheldaq .nuhklõ78, .nuhtlõma nuheldaq .nuhtlõ78, .trahma .trahviq trahvi63, karista|ma -q -83 see on karistatav seo lätt nuhklusõ alaq; kohus karistab kurjategijat vabadusekaotusega kohus pand kuŕategijä trahvis kinniq; ma karistasin lapsi ma trahvõ latsi; lapsi on vaja karistada latsilõ vaia karri andaq;
karistus .nuhklus -õ -t9, .nuhtlus -õ -t9, trah trahvi .trahvi37, karistami|nõ -sõ -st5, karistus -õ -t9 kuritöö ja karistus kuritüü ja nuhklus; peremees oli karistuseks kolm aastat Riia linnas vangis perremiiś olľ trahvis kolm aastaigo Riia liinan vangin; mis sulle karistuseks määrati? miä sullõ trahvis panti?; karistuslöök trahvilüüḱ; millise karistuse me talle määrame? mis miiq tälle trahvis panõ?; karistust määrama trahvi ja nuhtlust arvama;
karjaaed kaŕaaid -aia -.aida33, tahr|aid -aia -.aida33, tarh|aid -aia -.aida33
karjakasvataja eläjäpidäjä - -t3, paimõndaja† - -t3
karjakasvatus eläjäpidämi|ne -se -st5, kaŕakasvatus -õ -t9 nad saavad karjakasvatusest head sissetulekut nä saavaq eläjide pidämisest hääd rahha; ta lõpetas karjakasvatuse ära tä lõpõť eläjäpidämise ärq; ma ei tegele enam karjakasvatusega ma piä-iq inämb eläjit;
karjakaupa kaŕahuisi , hulgahna , pargihna , summa(h)n hundid liiguvad talvel karjakaupa soeq juuskvaq v aelõsõq talvõl hulgahna;
karjakell krap|ṕ -i -pi37, klõka|tś -dsi -tsit13, kõlga|tś -dsi -tsit13 kõlksumist oli kaugelt kuulda, lehmal oli karjakell kaelas kõlkśmist olľ kavvõst kuuldaq, lehmäl olľ krapṕ kaalan;
karjakoppel kaŕa.kopli - -t1 suvel on loomad ka öösiti karjakoplites suvõl ommaq eläjäq üüse ka kaŕakoplin;
karjaköök kaŕa|kü̬ü̬ -köögi -kü̬ü̬ki37
karjala: karjala keel kaŕala kiiľ;;
karjalane kaŕala|nõ -sõ -st5
karjalaskepäev kaŕa.laskmisõ|päiv -päävä -.päivä35, kaŕa|lask -lasu -.lasku36, kaŕalasõng -u -ut13
karjamaa kaŕamaa - -d50, mõts mõtsa .mõtsa30 lähen ajan lehmad karjamaale ma lää aja lehmäq mõtsa;
karjane kaŕus -(s)õ -t11, kaŕa|latś -latsõ -last39, kaŕa|poisś -poisi -.poissi37, kaŕatśur|a -a -ra26
karjapasun piibaŕ -i -it4, tõr|i -i -ri24
karjasaadus hrl m kaŕa|anď -anni -.andi37
karjasarv (lutu)sar (-)sarvõ (-).sarvõ35, piibaŕ -i -it4, pas|sun -una -unat4
karjatama II röögähtä|mä -q -83, röögähü|tmä -täq -dä62, kirsahta|ma -q -83, tänähtä|mä -q -83, tänähü|tmä -täq -dä62 ma ehmusin nii kõvasti, et päris karjatasin ma hiitü nii kõvva, et peris tänähüdi; keegi karjatas kiäkiq röögähť;
karjatama I I .hoitma .hoitaq hoia 3. k hoit min 1. k hoiji min 3. k hoiť kesks hoiõt66, paimõnda|ma† -q -83 kus sa oma loomi karjatad? kon sa ummi eläjit hoiat?; mu õde karjatab kodus lapsi mul sõ̭saŕ hoit koton latsi;
karjatee kaŕati̬i̬ - -d51
karjatus = karje röögäh(t)üs -e -t9, kirsah(t)us -õ -t9, tänäh(t)üs -e -t9
karjerist (ammõtin) üles.tükjä - -t3, karjäärina|anõ -asõ -ist8, karjääri|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, üles.rühḱjä - -t3
karjuja rü̬ü̬ḱjä - -t3, röögä|tś -dsi -tsit13, hürgä|tś -dsi -tsit13, ämmär(d)üs -e -t9
karjuma rü̬ü̬ḱmä rü̬ü̬kiq röögi63, täni|tämä -täq -dä82, ämmärdä|mä -q -83, .kirsma .kirsuq kirsu64, .jõrvama jõrvadaq .jõrva77 hakkas karjuma naaś rüüḱmä v tänni; karjuda laskma räägütämä;
karjäär 1. haud havva .hauda33 kruusakarjäär ruusahaud; 2. kar|jääŕ -jääri -.jääri37, (uma(h)n ammõti(h)n) nõsõminõ  v  üles.rühkmine on sportlasekarjääri tipul om sporťlasõtii kõ̭gõ korõmban punktin; ta tegi seda karjääri pärast tä tekḱ tuud karjääri peräst;
kark kurǵ|jalg -jala -.jalga33, kark|jalg -jala -.jalga33, kark kargu .karku37
karm kuri kuŕa .kurja43, kõv|a -a -va28, kallõ - -t14, kalǵ kalõ .kalgõ37 tüdrukul on karmid vanemad tütrigul ommaq kuŕaq vanõmbaq; karm pakane kõva külm; tal olid lühikesed karmid juuksed täl olliq lühküq kallõq hiusõq; teda koheldi karmilt timäle olti kuri; karm riie kalǵ rõivas; nende pool suhtuti lastesse väga karmilt näide puul olti latsilõ väega kuŕaq;
karmilt kuŕalt , .kõvva , kalõhõhe , kalõhõlõ
karmus kallõ v kuri olõḱ , kalõhus -õ -t9, kõvahus -õ -t9, .kalǵus -õ -t9
karneval maskipi|do -do -to26, karnõ|vaľ -vali -.valli37 tänavatel oli suur karneval uulidsa pääl peeti suurt maskipito; sambakarneval sambakarnõvaľ;
karp karṕ karbi .karpi37, laadi|k -gu -kut13, nap|ṕ -i -pi37, (tsilľokõnõ) tu̬u̬ś toosi tu̬u̬si37
karpkala karṕ karbi .karpi37
karri karri - -t2
karske karsk karsa .karska33, kas|sin -ina -inat4 ta on karske noormees, ei võta piiskagi viina tä om karsk nuuŕmiiś, võta-iq tsilkagiq viina; karskete eluviisidega tüdruk kasina elämisegaq tütrik;
karsklane .karskusõpidäjä - -t3, karsk karsa .karska33
karskus .karskus -õ -t9 ta ei joonud mitu nädalat, pidas karskust tä juu es mitu nälälit, pidi karskust;
kartetš renť rendi .renti37, rinť|kuuľ -kuuli -.kuuli37
kartlik .hiitüjä - -t3, hiidüski|ne -dse -st5, .pelgäjä - -t3, .pelgli|k -gu -kku38, herk hergo .herko37, pärgäs .pärgä pärgäst22, julõdukõ|nõ v julõdugõ|nõ -sõ -ist8, seto kiiľ eläjä kotsilõ vir|rui -uja -ujat4 külmakartlik külmäherk; väga kartlik laps väega hiidüskine latś; ta on kartlik inimene tä om hiitüjä inemine; teistel on rahulikud lambad, meil aga kartlikud tõisil ommaq vagadsõq, meil virujaq lambaq;
kartlikult .pelgämiisi , soe.julguisi , soejuluhna vaatab kartlikult ringi kaes pelgämiisi ümbretsõ̭õ̭ri; hiilisin kartlikult koju hiile soejulguisi kodo;
kartma .pelgämä pe(l)lädäq .pelgä77 laps kartis üksi koju minna latś peläś ütsindä kodo minnäq; ma kardan üksindust ma pelgä ütsindä ollaq; siin küll nälga karta pole siin joht nälgä pelädäq olõ-iq; lilled kardavad külma lilliq pelgäseq külmä; see on ohtlik mees, teda peab kartma taa om hirmsa miiś, taad piät pelgämä;
kartograafia kaarditegemi|ne -se -st5, kaarditi̬i̬dü|s -(se) -(s)t10
kartoteek teedüstü - -t1
karts pogri|ts -dsa -tsat13, karts kardso .kartso37, soola.putka - -t3
kartul kardohk|(as) -a -at15, kardo|k -ga -kat13, .kartoľ -i -li38, kardoľ -i -it4, .kartli - -t1, (maa)upin (-)ubina (-)ubinat4, latsik upo - -t2 kartulikoobas kuup, koobakõnõ; kartuli-kruubipuder m sakõq kardohkaq, jüvägaq putr, krupõń; kartuliseemnenupp hõtil;
kartuliauk umb|haud -havva -.hauda33
kartulikelder .keldre - -t3, kelleŕ -i -it4, ku̬u̬p kooba ku̬u̬pa31
kartulikonks tsänk tsängu .tsänku37, konkś konksi .konksi37, kraaba|tś -dsi -tsit13, .kraapli - -t1 ei saanud kuskilt traktorit, võtsin kartulikonksuga kõik kartulid ära saa es kostkiq traktorit, võti kraapligaq kõ̭iḱ kardohkaq ärq;
kartulipuder kardohka|pudõr -pudro -.putro47, kardohka|tamṕ -tambi -.tampi37
kartulivõtt kardohka.võtmi|nõ -sõ -st5
kartus .pelgüs -e -t9, pelg pelü v pelo .pelgü v .pelgo36 vihma kartuses mindi heinale rohkema rahvaga vihmapelün minti haina manoq suurõmba rahvagaq;
karu kahr kahru .kahru37, karh karhu .karhu37, otś† otõ ottõ m umak ja osak .otsi m päälek otsilõ35 karukoobas kahrukuup, kahrupaht;
karukell kasvot palo|lilľ -lilli -.lilli37, palo|ninń -ninni -.ninni37
karukold kasvot rebo|raik -raiga -.raika31, ribu|raik -raiga -.raika31, rebäs(e)|raik -raiga -.raika31, räbo.võitra - -t3
karuohakas kahru|.ohtjas -.ohtja -.ohtjat15, nõgõl|.ohtjas -.ohtja -.ohtjat15
karusammal käolin|a -a -na28, käorü|gä -ä -kä25 karusammal kasvab kuival kohal: madal, peen vars ja valge nupuke otsas käolina kasus kuiva kotusõ pääl: mataľ, peenükene varś ja valgõ kukukõnõ otsan;
karusloom kahu(naha)el|läi* -äjä -äjät4 küülikud, rebased ja nutriad on karusloomad kodojäneseq, rebäseq ja nutriq ommaq kahueläjäq; karusloomakasvatus kahueläjide kasvandus;
karusmari karus|mari -maŕa -.marja43, tikõrper|ä -ä -rä24, .tikri - -t1, tikõrpuu - -d50, harak|mari -maŕa -.marja43
karusnahk kahu|nahk -naha -.nahka33, karv|nahk* -naha -.nahka33
karussell pü̬ü̬r(d)|häll -hällü -.hällü37
karuteene kahru häätego , temp tembo .tempo37, tükk tükü tükkü37 sellega tegid sa mulle küll karuteene tuugaq sa teit külh mullõ üte kahru hääteo v no tuud olľ külh mullõ viil vaia!;
karv karv karva .karva30 tal on juustes juba mõned hallid karvad täl ommaq hiussin joba mõ̭nõq valgõq karvaq;
karvakera kahusḱ -i -it13 kassil on pojad, kuus väikest halli karvakera kassil ommaq pojaq, kuuś tsilľokõist halli kahuskit;
karvamüts karbus -õ -t9, karva|müts -mütsü -.mütsü37, (kõrvogaq) lunť lundi .lunti37, lunťkü|päŕ -bärä -bärät4
karvane karva|nõ -dsõ -st7, kahuski|nõ -dsõ -st5 tal on karvane rind täl om karvanõ rõ̭nd;
karvanäss harśakõ|nõ -sõ -ist8 see karvanäss ka mõni koer! seo harśakõnõ ka määne pini!;
karvapealt karvapäält , .täpsähe , .täpsäle , täpipäält mul on karvapealt kakssada eurot mul om täpsähe katśsada eurot;
karvavõrd(ki) küüdsevõrra
karvendama villõ|tama -taq -da82, villõnda|ma -q -83, täterdä|mä -q -83 poisi püksipõlved karvendasid poiskõsõl püksipõlvõq villõndiq;
karvenduma .villu|ma -daq -80, villõh(t)u|ma -daq -84, villõndu|ma -daq -84, täterdü|mä -däq -84
karvik 1. karvakat|õq -tõ -õt18 hõreda karvikuga loom hõrrõ karvakattõgaq elläi; 2. lunť lundi .lunti37, karva|müts -mütsü -.mütsü37, karbus -õ -t9 pani karviku pähe panď karvamütsü päähä; 3. (karvanõ elläi v hingeline) harśakõ|nõ -sõ -ist8, tursś tursi .turssi37
karvustama karvosta|ma -q -83, tuti|tama -taq -da82, tuťu|tama -taq -da82
kas kas
kasahh ka|sahḣ -sahhi -.sahhi37, kasa|ḱ -gi -kit13
kasahhi: kasahhi keel kasahhi kiiľ;
kasakas kasa|k -gu -kut13
kasarmu kas|sarm -armu -armut4
kasatšokk kasatsḱ -i -it13
kasekäsn kõo|käsn -käsnä -.käsnä35
kasepuravik kõoporovi|k -gu -kku38, kõopuravi|k -gu -kku38, kõotat|ť -i -ti37
kaseriisikas kõo|si̬i̬ń -seene -si̬i̬nt40, karva|si̬i̬ń -seene -si̬i̬nt40, treiakõ|nõ -sõ -ist8, vaheli|k -gu -kku38 lapsed korjavad kase- ja kuuseriisikaid latsõq korjasõq kõo- ni kuusõsiini;
kasetoht tuhḱ tuhi .tuhki36, tohk toho .tohko36 kuiv kasetoht on hea tulehakatis kuiv tohk om hää tulõalostus;
kasetriibik eläjät kõo.triipla|nõ* -sõ -st5
kasiino mängo.põrgu - -t1
kasima kas|ima -siq -i57, (h)arima (h)arriq (h)ari57 maja ümbrus on räpane ja kasimata ümbre elo olľ asunõ ja kasimaldaq; kasis oma määrdunud riideid kasõ ummi hukan rõivit; kasi natuke seda põrandat! hariq v kasiq no vähä taad põrmandut!; kasi minema! käüq minemä! v käüq mant!; kasi välja! kasiq ussõ!;
kasimatu kasimaldaq , rop|p -u -pu37 põrand on kasimatu põrmand om kasimaldaq; ära ole nii kasimatu suuga! olku-iq nii ropu suugaq!;
kasin kas|sin -ina -inat4, vile|ts -dsä -tsät13, armõ|du -du -tut1, kehv kehvä .kehvä35, veidüq .veitü .veitüt m umak .veitüide m osak .veitüid1 kasin viljasaak kehväpuulnõ viläsaaḱ; toas oli kasin valgustus valgus olľ tarõn vilets v tarõ olľ puuľpümme v tarõn olľ valgus väega armõdu; ta on kasina jutuga tä om veitü jutugaq; tema tütar elab puhast ja kasinat elu timä tütäŕ eläs puhast ni kasinat ello;
kasinalt = kasinasti kasinahe , kasinalõ , veidüq , napistõ , ńapostõ , näpostõ mul on aega väga kasinasti mul om aigo väega näpostõ v aigo om mul palľo veidüq;
kask kõiv kõ(iv)o .kõivo37 kasepuine kõivonõ, kõonõ;
kass kasś kassi .kassi37, latsik tiide - -t14, t(s)iidśo - -t3, t(s)iidsi - -t3
kassa kassa - -t1, laadi|k -gu -kut13 kassapidaja kassapidäjä; kassatšekk kassapapõŕ; kassat tegema tullo tuuma;
kasseerima (rahha) .sisse .nõudma
kassett kaset|ť -i -ti37 heli-, videokasett helü-, pildikasetť;
kassiahastus .haigõ pää , hõel olõminõ , pohmelľ -i -i37, hur|ril -ila -ilat4 ärkas hommikul kassiahastusega heräsi hummogu haigõ päägaq üles; olen täna kassiahastuses võeh mul om täämbä hõel ollaq;
kassikakk .kõrvogaq ü̬ü̬kulľ , hüüṕ† hüübi .hüüpi37
kassikäpp kasvot kassikäp|p -ä -pä35
kast kasť kasti .kasti37
kastan .kas|tań -tani -.tanni38
kastanimuna .kastanimun|a -a -na26
kaste (kaste) kastõq .kastõ kastõt18, hämm hämme v hämmä .hämme v .hämmä35 hommikune kaste tegi kingad märjaks hummogunõ kastõq tekḱ kängäq likõs; kastehein kastõhain; kastemärg kastõnõ; lõpeta töö, kaste tuli juba maha! jätäq no tüü, hämm tulľ jo maaha ärq!; enne ei saa heinu puutuda, kui hommikune kaste on ära läinud inne saa-iq haina puttuq, ku hummogunõ kastõq om ärq lännüq;
kaste (kastme) hämmäh(t)üs -e -t9, hämmätüs -e -t9, su̬u̬ soosti su̬u̬sti37, tśurgah(t)us -õ -t9
kastekann iiś|kanń -kanni -.kanni37
kastene .kastõ|nõ -dsõ -st7, hämm hämme v hämmä .hämme v .hämmä35 hein on veel kastene hain om viil hämm;
kastma val|ama -laq -a56, vali|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, .hämmämä hämmädäq .hämmä77, mitmit kõrdo valiskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, valitsõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, kõrras hämmähtä|mä -q -83, (sisse) .tśorkama tśorgadaq .tśorka77, .tśurkama tśurgadaq .tśurka77 kastsin jalad märjaks hämssi jalaq ärq; kastis leiba kastmesse hämmähť leibä v tsusaś leibä hämmähüse sisse; kasta lilled ära! valaq lilliq ärq!; ma pean kapsad ära kastma ma piät kapstaq ärq valama;
kastmiskord valõnǵ -i -it13 ühe kastmiskorraga ei jõua kõiki taimi ära kasta üte valõngigaq jovva-iq kõ̭iki luumõ ärq vallaq;
kastrul pa|da -a -ta29, pot|ť -i -ti37
kasu kas|u -u -su26, tolk tolgu .tolku37, tul|o -o -lo26 sellest pole küll mingit kasu taast olõ-iq joht määnestkiq kassu v tolku v tullo; kasuks olema kasus olõma;
kasuahne ahnõq .ahnõ ahnõt18 ta on väga kasuahne inimene tä om ütś perädü ahnõq inemine v tä om ütsindä umakasu pääl välän;
kasuema kasuim|ä -ä -mä24, kasvanduim|ä -ä -mä24 olin vaeslaps, mind võeti kasulapseks ja ma sain endale kasuema ning kasuisa olli vaenõlatś, minno võeti kasulatsõs ja ma sai hindäle kasuimä ni kasuesä;
kasuisa kasues|ä -ä -sä24, kasvandues|ä -ä -sä24
kasukas kask .kaska .kaskat48, kasu|k -ga -kat13 riidega kaetud lambanahkne kasukas katikask;
kasulaps kasu|latś -latsõ -last39 neil on kasulaps, ei ole oma lapsi näil kasulatś om, olõ-iq ummi latsi; ta pärandas oma varanduse kasulapsele tä kiroť uma hüä kasulatsõlõ;
kasulik kasuli|nõ -dsõ -st5, .tarbli|nõ -dsõ -st5, tarvili|nõ -dsõ -st5, tuloli|nõ -dsõ -st5 on kasulik tulos tulõ;
kasum tul|o -o -lo26, kas|u -u -su26 ettevõte andis suurt kasumit ettevõtõq anď suurt tullo; ei andnud kasumit anna-es määnestkiq kassu;
kasupoeg kasu|poig -puja v -poja -.poiga m päälek -pujõlõ v -.poelõ32, pujanď -i -it13
kasutama .pruuḱma .pruukiq pruugi63, tarvi|tama -taq -da82, tarbõnda|ma -q -83 kas ma saan telefoni kasutada? kas ma saa telehvonni pruukiq?; ema kasutas toiduvalmistamisel pipart ja soola imä tarviť söögitegemise man pipõrd ni suula; kasutamisõpetus pruuḱmisjuhatus v -oppus;
kasutegur tulo.näütäjä - -t3 mootori kasutegur moodori tulonäütäjä; nõupidamise kasutegur oli null nõvvupidämisest olõ-õs määnestkiq tolku; kasutegur on väga väike tulonäütäjä om väega mataľ;
kasutu (ilm(a))aśandaq , .tarbõldaq , aśaldaq , .huupi , hüppä see oli mul kasutu käik taa olľ mul huupi v aśandaq käümine; vana kasutu hoone vana tarbõldaq hoonõq;
kasutult (ilm(a))aśandaq , .tarbõldaq , aśaldaq , .huupi , hüppä nad raiskavad kasutult aega nääq raiskasõq huupi aigo;
kasutus .pruuḱmi|nõ -sõ -st5, tarvitami|nõ -sõ -st5 noored said ülemise korruse enda kasutusse noorõq saiq ülemädse kõrra hindä tarvitaq;
kasutuskõlblik (miä) sünnüs v .kõlbas tarvitaq v pruukiq , .pruuḱmiskõlvoli|nõ -dsõ -st5, tarvitamiskõlvoli|nõ -dsõ -st5 see ravim on veel kasutuskõlblik seo ruuh sünnüs viil pruukiq;
kasutuskõlbmatu (miä) sünnü-iq v kõlba-iq tarvitaq v pruukiq , .pruuḱmiskõlbma(l)daq , tarvitamiskõlbma(l)daq , prak|ḱ -i -ki37
kasuvanem kasuvanõmb -a -at13, kasvand -u -ut4 ta on mulle kasuvanem, pole oma isa tä om mullõ kasvand, olõ-iq uma esä; elab kasuvanema, kasuema juures eläs kasvandu, kasvanduimä man;
kasv 1. kasumi|nõ -sõ -st5, kasv kasvo .kasvo37 rahvastiku kasv rahvastigu manoqkasuminõ; aeglase või jõudsa kasvuga puud igävä vai joudsa kasvogaq puuq; 2. kas|u -u -su26, kasvandi|k -gu -kku38 õunapuul tuleb vesikasvud ära lõigata uibul tulõvaq vesikasuq ärq lõigadaq; 3. kasv kasvo .kasvo37 hiinlased on väikest kasvu rahvas hiinlasõq ommaq madalat kasvo rahvas; ta on pikka kasvu mees tä om pikḱ miiś; lapsed olid ühte kasvu latsõq olliq ütesuuruq v ütepikäq; väikest kasvu hobused väikoq hobõsõq;
kasvaja 1. (tõbi) kassuvhädä kasuvahädä kasuvathätä24, kasuja - -t3, kasvandi|k -gu -kku38, kasvanď -i -it4 tal on kasvaja täl om kassuvhädä; 2. kasuja - -t3 ta on kasvaja laps tä om kasuja latś;
kasvama kas|uma -suq -u min 1. ja 3. k .kasvi71, .korgust .võtma aias kasvas kolm õunapuud aian kasvi kolm uibut; kasvav laps tahab palju süüa kasuja latś taht palľo süvväq; kasvama jäetud vasikas kasuvasik;
kasvamine kasumi|nõ -sõ -st5, kasv kasvo .kasvo37
kasvandik hoolõalo|nõ -dsõ -st7, kasvan|ď -di -dit13 ta on meie kooli kasvandik tä om mi koolin oṕnuq; lastekodu kasvandikud latsikodo latsõq;
kasvandus kasvandi|k -gu -kku38 hobuse-, kala-, linnukasvandus hobõsõ-, kala-, tsirgukasvandik;
kasvatama kasva|tama -taq -da82, kasu|tama -taq -da82, .kausta|ma -q -83 isa kasvatas vaeslapsi esä kasvať vaesit latsi üles; mis sa ilmaaegu oma viha kasvatad! mis sa ilmaaigo umma vihha kasutat!;
kasvatamatu kasvatama(l)daq koira .koira37, koir , pät|ť -i -ti37 kasvatamatu poiss koir poiskõnõ; noor mees ja nii kasvatamatuks muutunud nuuŕ miiś ja nii pätis ärq last;
kasvatus kasvatami|nõ -sõ -st5, kasutami|nõ -sõ -st5
kasvuhoone kasvo|maja -maja -majja v -maia28, kasvo|hoonõq -hu̬u̬nõ -hoonõt18, kile|maja -maja -majja v -maia28, kasvandi|k -gu -kku38, kasu|hoonõq -hu̬u̬nõ -hoonõt18, kasu|maja -maja -majja v -maia28, triipus -õ -t9
kasvuhooneefekt kasvomajanättüs* -e -t10, kasvomaja|efekť -efekti -e.fekti37
kasvukohatüüp mõts kasvopaiga|tüüṕ -tüübi -.tüüpi37 metsakasvukohatüüp mõtsa kasvopaigatüüṕ; angervaksa kasvukohatüüp angõrpistä, angõrhaina kasvopaigatüüṕ; jänesekapsa kasvukohatüüp jänessekapsta kasvopaigatüüṕ; jänesekapsa-mustika kasvukohatüüp jänesekapsta-mustiga kasvopaigatüüṕ; jänesekapsa-pohla kasvukohatüüp jänessekapsta-palohka kasvopaigatüüṕ; kanarbiku kasvukohatüüp kanarigu kasvopaigatüüṕ; karusambla kasvukohatüüp käolina, käorüä kasvopaigatüüṕ; karusambla-mustika kasvukohatüüp käolina-mustiga v käorüä-mustiga kasvopaigatüüṕ; kastikuloo kasvukohatüüp mõtshaina-luu kasvopaigatüüṕ; kõdusoo kasvukohatüüp lagosuu kasvopaigatüüṕ; leesikaloo kasvukohatüüp leehigäluu kasvopaigatüüṕ; lodu kasvukohatüüp londsigu kasvopaigatüüṕ; lubikaloo kasvukohatüüp lubihainaluu kasvopaigatüüṕ; madalsoo kasvukohatüüp suu v hainasuu kasvopaigatüüṕ; mustika kasvukohatüüp mustiga kasvopaigatüüṕ; naadi kasvukohatüüp püdselehe v naadi kasvopaigatüüṕ; osja kasvukohatüüp kunnakuusõ v ośa kasvopaigatüüṕ; pohla kasvukohatüüp palohka kasvopaigatüüṕ; raba kasvukohatüüp samblõsuu kasvopaigatüüṕ; sambliku kasvukohatüüp valgõsamblõ kasvopaigatüüṕ; siirdesoo kasvukohatüüp haina-samblõsuu kasvopaigatüüṕ; sinika kasvukohatüüp jooviga kasvopaigatüüṕ; sinilille kasvukohatüüp sineninni kasvopaigatüüṕ; sõnajala kasvukohatüüp sõ̭najala kasvopaigatüüṕ; tarna kasvukohatüüp tarna kasvopaigatüüṕ; tarna-angervaksa kasvukohatüüp tarna-angõrpistä kasvopaigatüüṕ;
kašuubi: kašuubi keel kašuubi kiiľ;
katalaan kata|laań -laani -.laani5
katalaani: katalaani keel katalaani kiiľ;
kataloog nimistü - -t1
katastroof õ̭nnõtus -õ -t9, .häötüs -e -t9, hukatus -õ -t9 looduslik katastroof luudusõ̭nnõtus; majanduslik katastroof majandushäötüs; liikluskatastroof liikmisõ̭nnõtus;
katastroofiline .hirmsa - -t3 jõe üleujutused olid katastroofilised jõ̭õ̭ üleujotus v upunǵ tekḱ hirmsat häötüst; katastroofilised tagajärjed hirmsaq tulõmiq;
kate kat|õq -tõ -õt18, kat|õh -tõ -õt20, päälis|rõivas -.rõiva -rõivast22, päälepannus -(s)õ -t11, päälüs -(s)e -t11, (saanil v vankril) kíbitka - -t3 vahukoor läheb tordikatteks koorõvatt lätt munakoogilõ kattõs v päälepannussõs; võta võid leivakatteks! võtaq võidu leeväle päälüsses!; eterniit on katusekate eterniiť om katussõ päälepannus; reele tehti kate peale, inimesed magasid seal sees kibitka tetti rii pääle, inemiseq magasiq sääl sisen; voodikate sängü päälisrõivas;
katedraal pääkeri|k -gu -kut13
kateeder kati̬i̬dri - -t1, .kõ̭nnõ|tu̬u̬ľ -tooli -tu̬u̬li37, opi|tu̬u̬ľ -tooli -tu̬u̬li37
kategooria astõq .astmõ astõnd16, sorť sordi .sorti37 B-kategooria juhiluba B-astmõ luaq; raskuskategooria rasõhusastõq; rahvusvahelise kategooria kohtunik riikevaihõlidsõ astmõ kohtunik;
kategooriline kimmäs .kimmä kimmäst22, lõpuli|nõ -dsõ -st5, äkili|ne -dse -st5 kategooriline keeld kimmäs kiild; kategooriline vastus lõpulinõ vastus;
katel .katla - -t3, katal .katla katald23, katõľ .katla katõld23
katk katsk kadso .katsko36
katke kak|õq -kõ -õt18, jup|ṕ -i -pi37 käsikirjast on säilinud vaid üksikud katked käsikiräst ommaq õ̭nnõ ütsiguq jupiq (alalõ) hoitunuq;
katkehäälik kiiľ kakkõhel|ü* -ü -lü26
katkema (ärq) kak|kõma -õdaq -kõ77, kakõhu|ma -daq -84, .katśki minemä , poolõlõ v .katśki .jäämä , ärq .lõpma lõng katkes lang lätś katśki; tapeet on paiguti katkenud sainapapõŕ om kotussidõ ärq kakõnuq; vaidlus katkes vaiõlus jäi poolõlõ; kui peremees kohale ilmus, siis meie jutt katkes nigu perremiiś mano sai, nii lei mi jutul jaku sisse; äkki vihmasadu katkes vihmasado lõppi äkki ärq;
katkend jup|ṕ -i -pi37, kak|õq -kõ -õt18, ja|go -o -ko27
katkendlik jupõldõ|t -du -dut1, jupildõ , jupõldõ , jakutõ|t -du -dut1 katkendlik uni jupildõ v jupõldõt magaminõ; hingamine muutus katkendlikuks naaś hõ̭ngu kakma; katkendlikud mälestused ütsiguq pildiq;
katkestama poolõlõ v .katśki .jätmä , .kaksama kaksadaq .kaksa77, (ärq) .nõstma , kakõsta|ma -q -83 katkestab hetkeks töö jätt tüü kõrras aos poolõlõ; katkestas tervise tõttu võistluse jätť võistlusõ tervüse peräst poolõlõ; ära tõsta seda kotti, katkestad selja ära! nõstku-iq taad kotti, ärq kaksat sälä!; see on sulle väga raske, katkestad end ära! taa om väega rassõ sullõ, ärq nõstat hindä!; ei hakka ma ennast selle tööga katkestama nakka-iq ma hinnäst seo tüügaq kakõstama; lase loll töö juurde, katkestab end ära lasõq ulľ tüü manoq, kakõstas ärq hinnäst;
katkestus kakõhus -õ -t9, kakkõmi|nõ -sõ -st5 tuli elektrikatkestus vuul lätś ärq;
katki .katśki , kakõnu|q - -t1, puru(s) , rikkõ(h)n , rikkõhe , rikkõlõ , poolõlõ tüdruk hammustab niidi katki tütrik tśalkas niidi katśki; laps kukkus põlved katki latś sattõ põlvõq purus; poiss jättis õppimise katki poiskõnõ jätť oṕmisõ poolõlõ; kruus kukub maha, läheb katki kruuś satas maaha, lahkus ärq; telefoniliin oli katki telefoniliiń olľ rikkõn;
katkine .katśki|nõ -dsõ -st5, kakõnu|q - -t1, .katśki katkised riided kakõnuq rõivaq;
katkuma .kakma kakkuq kaku64, kak|kama -adaq -ka77, kõrras .kaksama kaksadaq .kaksa77 laps katkus koos umbrohuga välja ka peeditaime latś kaksaś hainagaq kuun üles ka peediloomakõsõ;
katlamaja .katla|maja -maja -majja v -maia28
katma .katma kattaq kata61, kinniq .pandma kata see auk pealt okstega! panõq seo mulk päält ossõgaq kinniq!; haige tuleb soojalt kinni katta haigõ piät lämmähe kinniq katma; lumi katab maad lumi om maan; põrandat katab paks vaip maah v põrmandu pääl om paks põrmandurõivas; metsa juurdekasv ei suutnud raiet katta mõtsa manoqkasuminõ jovva es ragomist tasa tetäq;
katoliiklane poola.usko , kato.liikla|nõ -sõ -st5
katoliiklus poola usk , katoligu usk
katoliku katoligu katoliku preester poola papṕ;
katse pru̬u̬ḿ proomi pru̬u̬mi37, pru̬u̬ proovi pru̬u̬vi37, pru̬u̬ḿmi|nõ -sõ -st5, pru̬u̬mi|nõ -se -st5, .katsmi|nõ -sõ -st5 ei teinud katsetki vastu vaielda proomiki-is vasta vaiõldaq; sisseastumiskatsed sisseastmiskatsmisõq; katsed näitavad, et … proomiq näütäseq,et …;
katseaeg proomi|aig -ao -.aigo36, proovi|aig -ao -.aigo36, pru̬u̬ḿ proomi pru̬u̬mi37 sai pärast nädalast katseaega tööle sai pääle nädälipikkust proomiaigo tüüle; mul on katseaeg ma olõ proomi pääl;
katsejaam .uuŕmis|jaam -jaama -.jaama30
katseklaas proomi|klaaś -klaasi -.klaasi37
katseline proomi- , .katsõ- hüpotees leidis katselise kinnituse arvaminõ sai katsmisõgaq kinnütet;
katsetama pru̬u̬ḿma pru̬u̬miq proomi63, pru̬u̬ma pru̬u̬viq proovi63
katsetus pru̬u̬ḿ proomi pru̬u̬mi37, pru̬u̬ proovi pru̬u̬vi37, pru̬u̬ḿmi|nõ -sõ -st5, pru̬u̬mi|nõ -sõ -st5
katsik hrl m kaeja|tś -dsi -tsit13 katsikule minema kaejatsilõ v tuhku minemä;
katsuma pru̬u̬ḿma pru̬u̬miq proomi63, pru̬u̬ma pru̬u̬viq proovi63, .kumpama kumbadaq .kumpa77, kumṕma .kumpiq kumbi63, .perrä .kaema v pru̬u̬ḿma , .koe|tama -taq -da81, kooba|tama -taq -da82 tuli tahtmine käega katsuda tulľ himo käegaq perrä pruuviq; mine katsu, kas pesu on kuiv! mineq kumbiq, kas mõsu om kuiv!; katsu natukenegi tasa olla! proomiq no veidükenegiq tassa ollaq!; katsume, kumb meist tugevam on kaemiq perrä, kua meist kõvõmb om; lapsed katsuvad, kas jää juba kannab latsõq pruuḿvaq perrä, kas iä kand joq pääl; katsu ennast rutem riidesse saada! koedaq hindä innembähe rõivihe!;
katsumus vaiv vaiva .vaiva30, pru̬u̬ḿ proomi pru̬u̬mi37, pru̬u̬ proovi pru̬u̬vi37 sõda oli rahvale rängaks katsumuseks sõda olľ rahvalõ väega rassõ (kandaq); ei pidanud katsumustele vastu lüü es vaivalõ vasta;
katus katus -(s)õ -t11
katusealune vaŕoalo|nõ -dsõ -st7, vaŕopääli|ne -dse -st7, lak|k -a -ka37, roovialo|nõ -dsõ -st7, kur|u -u -ru26, lokialo|nõ -dsõ -st7, lokualo|nõ -dsõ -st7, lokus -(s)õ -t11, lõkualo|nõ -dsõ -st7, lauda- , keldri- , sanna- , tarõpääline lauda, keldri, sauna, maja katusealune lauda-, keldri-, sanna-, tarõpääline; tegime tule juurde katusealuse ka, et saaks vihma eest varju minna teimiq tulõ manoq vaŕoalodsõ kah, et saasiq vihmapakku minnäq;
katuselatt ru̬u̬lat|ť -i -ti37, ru̬u̬ roovi ru̬u̬vi37, roovi|k -gu -kut13 katuselatte lööma ruuvõ pandma v lüümä, ruuma, roovitama;
kaua kavva , .kauga , .kaugu , pikält küll paneb kaua ennast riidesse külq pand hinnäst kauga rõivilõ;
kauaks kavvas , .kaugus , .kaugõs ära kauaks jää! äräq kaugus v kaugõs jääguq!;
kauamängiv kavva.mänǵjä - -t3 kauamängiv heliplaat kavvamänǵjä helütsõ̭õ̭ŕ;
kaubahall = kaubamaja kauba|halľ -halli -.halli37, kauba|maja -maja -majja v -maia28, pu̬u̬ť poodi pu̬u̬ti37
kaubamärk kauba|märḱ -märgi -.märki37
kaubandus .kauplõmi|nõ -sõ -st5, kauba.müümi|ne -se -st5 töötas kaubanduses tüüť kaubamüümisen; jae- ja hulgikaubandus tüküviisi ja hulgaviisi müümine;
kaubanduskeskus kauba.keskus -õ -t9
kaubanduslik kauba- kaubal peab olema kaubanduslik välimus kaubal piät olõma kauba vällänägemine;
kaubik kuuť.auto - -t1, kauba|busś -bussi -.bussi37
kaubitseja kaup|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, hangõldaja - -t3, .sahkri - -t1 ostsin kaubitsejaeide käest õlut osti sahkrimoori käest olt;
kaubitsema mü̬ü̬ müvväq mü̬ü̬ min 1. ja 3. k .möi(e) kesks möönüq54, .kauplõma kaubõldaq .kauplõ78, hangõlda|ma -q -83, mitmit kõrdo mü̬ü̬ske|(l)lemä -lläq -(l)le86 lehest lugesin, et poisikesed kaubitsevad koolis uimastitega lehest loi, et tśuraq mööväq koolin hoimastit;
kaudne .kaudu|nõ -dsõ -st7, .kaudõ|nõ -dsõ -st7, .kaudu kaudne kõneviis kiiľ kaudõnõ kõ̭nnõviiś, kaudu kõ̭nõq; kaudsed andmed kaudu näütäjäq; kaudsel teel ümbrenuka;
kaudselt kaudõ , .kaudu , .kauduisi ta otse nii ei öelnud, kuid kaudselt tuli see asi välja tä õkva nii es ütleq, a kaudõ tulľ tuu asi vällä; lõpeta see kaudselt rääkimine, ütle otse välja! jätäq taa kaudu kõ̭nõlõminõ, ütleq õkva vällä!;
kaudu üle , läbi , .kaudu , .kautu , kao(l)t , kaot läksin Võrust Põlva kaudu Tartusse lätsi Võrolt üle Põlva Tartohe; teise tuppa saad ainult selle ukse kaudu tõistõ tarrõ saat õ̭nnõ läbi seo ussõ; kuulsin sellest asjast ühe tuttava kaudu kuuli tuust aśast üte tutva käest; ma sain ajalehe kaudu teada ma sai aolehest teedäq; kas te sõidate maad või merd kaudu? kas tiiq sõidat maad vai merd piten?;
kauge kavvõli|nõ -dsõ -st5, kavvõda|nõ -dsõ -st7, .kaugõ - -t1 kauge sugulane kavvõst sugulanõ; kauge külaline kavvõlinõ küläline; kauge maa taha kavvõlidsõ maa taadõ; kaugevõitu koht kavvõlik v kavvõdavõitu v kavvõdanõ kotus;
kaugel kavvõ(n)da(h)n , kavvõ(h)n , .kaugu(h)n , kavvõ(n)dõ(h)n , kavvõhõ(h)n , kavvõl , kavvõ(n)dal kui kaugel pood on? kuq kavvõndan puuť om?; aastalõpp pole enam kaugel aastagalõpp olõ-iq inämb kavvõn; see asi on naljast kaugel seo asi olõ-iq nali v om naľast kavvõn; elab kaugel eläs kaugõ maa takan; kaugemal kavvõmban, kavvõmbal, kavvõhõmbal;
kaugele kavvõ(n)dahe , kavvõ(n)dalõ , .kavvõhe , kavvõ(n)dõhe , kavvõ(n)dõlõ , .kavvõ , kavvõhõhe , kavvõhõlõ , .kavvõlõ kaugemale kavvõmbahe, kavvõmbalõ, kavvõhõmpa;
kaugelt kavvõ(n)dast , kavvõst , kavvõ(n)dalt , kavvõhõst , kavvõ(n)dõlt , kavvõ(n)dõst , kavvõhõlt , kavvõlt ta tuli siia väga kaugelt tä tulľ siiäq väega kavvõndast; kohal oli kaugelt üle saja inimese platsin olľ kõvva päält saa inemise; kaugemalt kavvõmbast, kavvõmbalt, kavvõhõmbalt;
kaugenema kavvõmbahe minemä v .jäämä äike kaugenes pikkamööda pikne lätś aigopiten kavvõmbahe; sõbrad on teineteisest aastatega kaugenenud sõbraq ommaq ütśtõõsõlõ aastidõgaq võ̭õ̭ras jäänüq;
kaugus .kavvus -õ -t9, kavvõhus -õ -t9, kavvõdus -õ -t9, .kautus -õ -t9, .kaugus -õ -t9 see koht on siit kilomeetri kaugusel sinnäq om kilometri maad; kaugus aia nurgast selle majani kavvõhus aia nukast tuu majaniq;
kaugushüpe sport kavvõhushüppämi|ne* -se -st5
kaugõpe kavvõlt.oṕmi|nõ -sõ -st5, kavvõst.oṕmi|nõ -sõ -st5 tema poeg õpib ülikoolis kaugõppes täl poig om ülikoolin kavvõltoṕja; ta sai kaugõppes kõrghariduse kätte tä sai hindäle kavvõltoṕmisõgaq ülikooliharidusõ kätte;
kaun kõdõr v kõtr kõdra .kõtra45, (nuuŕ, ohukõnõ) lak|k -a -ka30 kaunarikas kõdr(ik)anõ, kõdõrva, kõdriganõ; hernel on juba noored õhukesed kaunad küljes hernel ommaq jo lakakõsõq külen;
kaunidus kinähüs -e -t9, il|o -o -lo26
kaunikesti .häste , küländ(kiq) , hü(v)ä.keiste vennad olid kaunikesti sarnased veleq olliq hüäkeiste v häste ütte näkko;
kaunis II küländ(kiq) , peris , kaunis väljas on juba kaunis pimedaks läinud välän om joba küländkiq pümmes lännüq; see söök sai kaunis hea seo süüḱ sai peris hää;
kaunis I I il|los -osa -osat4, kin|ä -ä -nä24 see on väga kaunis paik seo om väega illos kotus;
kaunistama ilosas tegemä , ilosta|ma -q -83, ehi|tsemä -däq v -tsäq -dsä90, ehi|tämä -täq -dä82, kirä|tämä -täq -dä82, .kirjämä kirädäq .kirjä77 kaunistasime saali lilledega miiq tei saali lillegaq ilosas; rahvarõivaid kaunistatakse tikanditega rahvarõivit kirätäs kirjogaq; tuba oli kaunistatud tarõ olľ ärq ehitet;
kaunistus eheq .ehťme ehend16, eheq .ehte ehet19, hõ|til -dila -dilat4, ilostus -õ -t9 kaunistustega pildiraam ilostuisigaq pildiraaḿ;
kaunitar illos naanõ v .tütrik , kauni|taŕ -tari -.tarri38 sirgus kaunitariks kasvi üle külä ilosas tütrigus;
kaunvili kõdra|vili -vi(l)lä v -vi(l)ľa -.viljä v -.vilja43, kõdõr|vili -vi(l)lä v -vi(l)ľa -.viljä v -.vilja43 uba ja hernes on kaunviljad uba ni herneh ommaq kõdraviläq;
kaup kaup kauba .kaupa30, kraaḿ kraami .kraami37, ta|vaar -vaari -.vaari37 toidukaubad söögikraaḿ; ma tegin temaga kauba maha ma tei timägaq kauba kokko; poodi toodi igasugust kaupa puuti tuudi egäsugust kraami v tavaari;
kaupa .viisi , .kaupa istub nädalate kaupa raamatu taga ist nädälide viisi raamadu takan; kahekaupa katõviisi, katsildõ, paarildõ, paariviisi;
kauplema .kauplõma kaubõldaq .kauplõ78, mü̬ü̬ske|(l)lemä -lläq -(l)le86 kauples endale palka juurde kaubõľ hindäle palka manoq; laadal saab igasuguste asjadega kaubelda laadu pääl saa egäsugust kraami müüskelläq;
kauplus pu̬u̬ť poodi pu̬u̬ti37 kauplusest tuleb leiba tuua poodist tulõ leibä tuvvaq;
kaupmees kaup|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39
kaur kuku.huikaja - -t3
kauss kausś kausi .kaussi37, liud livva .liuda33 pesukauss suumõsu- v silmämõsukausś; puukauss taavits, tõhvits; too oma kauss, ma tõstan sulle suppi! tuuq uma kausikõnõ v livvakõnõ, ma hiidä sullõ suppi!;
kaust kaust kausta .kausta30, m kaasõq .kaasi .kaasi37, .kaasi|vaih -.vaihõ v -.vahjõ -vaiht19
kaustik kausti|k -gu -kut13, vihk vihu .vihku37
kautsjon kautsjoń -i -it4, taganus|raha - -rahha28 röövel lasti tohutu suure kautsjoni eest vabadusse rüüvli lasti perädü suurõ taganusraha vasta vallalõ;
kautšuk .kautšu|ḱ -gi -kki38, toorõs kumḿ
kava plaań plaani .plaani37, kav|a -a -va28 neil polnud kavaski linna minna näil olõ-õs liinamineḱ plaaningiq; mis sul homme kavas on? miä sul hummõń plaanin om?; enne kirjandi kirjutamist võiks kava koostada inne kiŕändi kirotamist võisiq plaani tetäq v kava kokko pandaq; neil ei olnud seda kavaski näil olõ-õs säänest plaanigiq;
kaval kav|vaľ -ala -alat4, sal|a -a -la28
kavaler avvustaja - -t3, kava|li̬i̬ŕ -leeri -li̬i̬ri37 tüdrukul on mitu kavaleri tütrigul om mitu kavaliiri; vabadusristi kavaler vabahusõristi kavaliiŕ;
kavalus kavalus -õ -t9
kavatsema plaani|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, .märḱmä .märkiq märgi63, märgü|tämä -täq -dä82, .plaani pidämä , hama|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90 mida sa homme teha kavatsed? midä sa hummõń tetäq plaanitsõt?; kavatsesin talle veel midagi öelda, aga ta oli juba ära läinud märge tälle viil midägiq üteldäq, a ärq olľ jo lännüq; kas sa kavatsed haigeks jääda? kas sa plaanitsõt haigõs jäiäq?; ta ei kavatsenudki mehele minna tä hamadsõgi es mehele minnäq;
kavatsus plaań plaani .plaani37, mõt|õq -tõ -õt18, märgütüs -e -t9 mul on kavatsus kooli minna mul om plaań kuuli minnäq;
kaver kav|(v)õŕ -õri -õrit4
kebab kebäb -i -it13
kebima kebimä kepiq kebi57
keder keeri ki̬i̬rdme keerind16 kederluu kiirmeluu, põlvõkeeri; põlvekeder põlvõkeeri; potikeder potipüür;
kedervars kedõŕ|varś -varrõ -vart49, kista|varś -varrõ -vart49, keeri ki̬i̬rdme keerind16
kedrus kedrüs -(s)e -t11, .präätüs -e -t9
kee kaala|kõrd -kõrra -.kõrda33, hrl m ki̬i̬ď keedi ki̬i̬di37, m soraq sorrõ sorrõ26 tal on kee kaelas täl om kaalakõrd kaalan;
keedis sahvť sahvti .sahvti37, mu̬u̬ś moosi mu̬u̬si37 maasikakeedis maaśkasahvť;
keedu keedü- , keedo- , keet- keedunõu oli liha täis keedoannoḿ olľ lihha täüs; keedukartulid keedükardohkaq;
keedus keedüs -(s)e -t11
keefir keefiŕ -i -it4, kee|fiiŕ -fiiri -.fiiri37
keegel ki̬i̬gli - -t1, veerü|mäng -mängo -.mängo37, vöörü|mäng -mängo -.mängo37
keegi .kiäkiq , .kuagiq kedagi kedägiq;
keeks sõmmõŕ munaku̬u̬ , keekś keeksi .keeksi37
keel ki̬i̬ľ keele ki̬i̬lt40 võru keeles võro keeli v võro keelen; keelekorraldus keelekõrraldus; keelkond kiiľkund; keelt peksma lõksutama, vohkatama; keeletoimetaja keeletoimõndaja, keelevahť; keelel oli, aga öelda ei saanud sõ̭naq niguq haarõtiq suust; jooksis, keel vesti peal juusḱ kiiľ ola v vesti pääl v juusḱ nigu kiiľ hämm;
keelama (hrl last) karista|ma -q -83, ki̬i̬ldmä keeldäq v ki̬i̬ldäq keelä66 ema keelas lastel tiigi äärde mineku ära imä karisť latsil lumbi viirde minegi ärq; see on keelatud taa om keelet v kiilt;
keeld karistus -õ -t9, ki̬i̬ld keelo ki̬i̬ldo36
keelduma ärq .ütlemä keeldus söögist üteľ söögist ärq v es süüq; keeldusin edasi minemast ma olõ-s inämb nõun edesi minemä;
keelend keele.ütsüs -e -t1 uudiskeelend vahtsõnõ sõ̭na, vahtsõnõ keelenättüs;
keeleoskus keele.mõistmi|nõ -sõ -st5
keelepeks lõksutami|nõ -sõ -st5, .lõkśna - -t1, vohkatus -õ -t9, .lapśna - -t1
keelepeksja keele.pesjä - -t3, lõka|laud -lavva -.lauda33, lõksutaja - -t3, vohka - -t2, keele|kurn -kurna -.kurna31
keeleteadlane keeleti̬i̬dlä|ne -se -st5, keeleinemi|ne -se -st5
keeleteadus keeleti̬i̬dü|s -(se) -(s)t10, keele|tiieq* -ti̬i̬de -tiiet9
keeletu kõhmõ|du -du -tut1 jäi ehmatusest keeletuks jäi hiitümisest keelejänni v kõhmõtus;
keeleõpetus keeleoppu|s -(sõ) -(s)t10, keele.oṕmi|nõ -sõ -st5
keelikas vahe|orś -orrõ -ort49, perä|orś -orrõ -ort49
keelitama .pallõma pallõldaq .pallõ78, ärq kõ̭nõlõma ära keelita, ma lähen niikuinii! pallõlgu-iq, ma nigunii lää!;
keelpill ki̬i̬ľ|pill -pilli -.pilli37
keelumärk ki̬i̬ldmis|märḱ -märgi -.märki37
keema ki̬i̬ kiiäq ki̬i̬67 kartulid keesid liiga pikalt kardohkaq keiq ülearvo pikält; piim kees üle piim kohosi v tulľ üle; keev vesi kiivä vesi; pane kohvivesi keema! panõq kohvivesi minemä!;
keemia keemiä - -t3
keemik keemi|k -gu -kut13
keemiline keemili|ne -dse -st5
keep (vihma)rõivas (-).rõiva (-)rõivast22, hõlsť hõlsti .hõlsti37, hõlmi|k -gu -kut13 võta keep vihma kaitseks peale! võtaq vihmarõivas pääle!;
keerama .käändmä (.)käändäq käänä66, pü̬ü̬rdmä pöördäq v pü̬ü̬rdäq pöörä66 keera uks lukust lahti! käänäq usś vallalõ!; ilm keerab vist vihmale ilm käänd v püürd vaśt sadama, või ollaq püürd v käänd ilm sadama;
keerd ki̬i̬rd keero ki̬i̬rdo37, (langal) kuurd kuuru .kuurdu37 kui lõng korrutades väga keerdu läheb, siis löövad liigsed keerud sisse ku lang iskin palľo kiirdo saa, sõ̭s lööväq kuuruq sisse; keerdu (minema) kiirdo, keerüssihe, köörüssihe (minemä); õngenöör läks keerdu õ̭ngõnüüŕ lätś kiirdo;
keerdküsimus konksigaq küsümine , vigurigaq küsümine
keerduma ki̬i̬rdümä ki̬i̬rdüdäq keerü79
keerdus ki̬i̬rdliga|nõ -dsõ -st5, köörüssi(h)n , keero(h)n , keerossi(h)n , kuuru(h)n üleliigselt keerdus kuurdu, kuurdliganõ, kuurunõ; telefonijuhe on keerdus telehvonijuheq om keeron;
keere vinť vindi .vinti37, (köüdsel, trossil) .si(i)rdus -õ -t9 keermeluu keeriluu;
keeris pööräh(t)üs -e -t9, pöörüs -e -t9 keeristorm pöörüs(torḿ);
keerlema ki̬i̬rdlemä keereldäq ki̬i̬rdle78, ki̬i̬rdlõma ki̬i̬rõldaq ki̬i̬rdlõ78, keero|tama -taq -da82, keerondõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, taara|tama -taq -da82, taaro|tama -taq -da82, taaratõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, taarotõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 esimesed tantsijad keerlevad tantsupõrandal edimädseq tandśjaq keerotasõq tandsoplatsi pääl; jutt keerleb ühe ja sama asja ümber jutt käü üte ja tuusama aśa ümbre;
keeruline 1. ki̬i̬rdliga|nõ -dsõ -st5, köörüssi(h)n , keero(h)n keeruline küünal, kringel kiirdliganõ künnäľ, krõ̭ngli; 2. keeroli|nõ -dsõ -st5, vigurli|nõ -dsõ -st5, joonikli|nõ -dsõ -st5, rassõ - -t14 see ei ole niisama, see on üks keeruline värk tuu olõ-iq niisama, tuu om ütś jooniklinõ värḱ; see on väga keeruline töö seo om väega rassõ tüü; keerulised ajad rassõq aoq;
keerutama keero|tama -taq -da82, höörä|tämä -täq -dä82, höörü|tämä -täq -dä82, pöörü|tämä -täq -dä82, tsõõri|tama -taq -da82, mitmit kõrdo keerite|(l)lemä -lläq -(l)le86, keerotõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, pöörüske|(l)lemä -lläq -(l)le86, pöörüte|(l)lemä -lläq -(l)le86, kõrras v äkki keerähtä|mä -q -83, keerähü|tmä -täq -dä62, tsõõrahu|tma -taq -da62 mees ja naine keerutasid tantsu miiś naasõgaq keerodiq tandso; keerutas pika köie keeroť pikä köüdse; tuul keerutab tolmu üles tuuľ käänd tolmu üles;
keet keedüs -(s)e -t11, ki̬i̬ť keedü ki̬i̬37
keetma ki̬i̬tmä ki̬i̬täq keedä61 keedab teed, kartuleid, putru kiit tsäid, kardohkit, putro;
keevitaja (ravva) kinniqki̬i̬tjä - -t3
keevitama keevi|tämä -täq -dä82, (metalli) kinniq v kokko ki̬i̬tmä
keha kih|ä -ä -hä24, ih|o -o -ho26
kehakate rõivas .rõiva rõivast22, ihokat|õq -tõ -õt18
kehakuju (iho)plaań (-)plaani (-).plaani37, kihä|plaań -plaani -.plaani37 see tüdruk on väga ilusa kehakujuga tuu latśkõnõ om väega ilosa (iho)plaanigaq;
kehakultuur ihohaŕotami|nõ -sõ -st5, ihohaŕotus -õ -t9
kehaline kihäli|ne -dse -st5, iholi|nõ -dsõ -st5
kehaosa iholiigõq -.liikmõ -liigõnd16, ihoja|go -o -ko27
kehastama .mänǵmä .mängiq mängi63 kehastas näidendis peaosalist mänge näütemängon päätegeläst;
kehitama kergü|tämä -täq -dä82, kobista|ma -q -83, .nõstma .nõstaq nõsta61 kehitasin õlgu nõsti, kergüti, tõ̭mmassi olgõ; mees kehitab pükse miiś kergütäs pükse; kehitasin koti paremini selga kobisti koti parõmbahe sälgä;
kehkenpüks heigo - -t2, heigokõ|nõ -sõ -ist8, .kergeke|ne v .kergege|ne -se -ist8, keka|tś -dsi -tsit13, kekä|tś -dsi -tsit13, keko - -t2, keks keksi .keksi37
kehtestama .masma .pandma seadus kehtestati 1. jaanuaril säädüs panti 1. vahtsõaastakuu pääväl masma;
kehtestuma .masma nakkama
kehtetu tühi tühä .tühjä44, tühä|ne -dse -st5, ei massaq midägiq kohus tunnistas lepingu kehtetuks kohus lugi lepingu tühäs; kehtetu leping tühi leping;
kehtima .masma .massaq massa9, jo(vv)u(h)n olõma see tõend ei kehti enam seo papõŕ massa-iq inämb midägiq v olõ-iq inämb jovvun; uus seadus hakkab homsest kehtima vahtsõnõ säädüs mass hummõnist v nakkas hummõnist masma; kui kaua pass kehtib? ku kavva pasś jovvun om?;
kehtiv .masva - -t2 kehtiv seadus, raha, dokument masva säädüs, raha, papõŕ;
kehv kehv kehvä .kehvä35, kehvä - -t2, hõel hõela .hõela30, vile|ts -dsä -tsät13, oholi|nõ -dsõ -st5, sit|t -a -ta30, tühäli|ne -dse -st5, tühä|ne -dse -st7, (vilä kotsilõ) vil|lui -uja -ujat4, viluja|nõ -dsõ -st5 kevadel on siin kehvad teed keväjä ommaq tan kehväq v hõelaq tiiq; mullu oli kehv aasta minevaasta olľ oholinõ aastaig; see ei ole hea maa, vaid üks kehv liivamaa olõ-iq tuu hää maa, ütś liivatsosś v liivahuskatś om õ̭nnõ; kehvapoolne kehvälik, kehvä(ke)ne;
kehvalt kehväste , .hõelahe , .hõelalõ
kehvapoolne kehväli|k -gu -kku38, kehvä|ne -dse -st7, kehväke|ne -se -ist8 tänavu tuli oder selline kehvapoolne timahavva tulľ kesv sääne kehväne;
kehvasti kehväste , kõhnastõ , halvastõ , viletsähe , viletsäle , nürelde , nurõldõ mul läheb elu kehvasti mul elo lätt kehväste; siin on kõik nii kehvasti, et halb peale vaadata tan om kõ̭iḱ nii nurõldõ, et halv pääle kaiaq;
kehvik kehvä|tś -dsi -tsit13
kehvus .kehvü|s -(se) -(s)t10, .vaesus -õ -t9, .puudu|s -(sõ) -(s)t10, .kitsus -õ -t9 perekond elas suures kehvuses pereq elli puudusõn;
kehvveresus kehväverelisüs -e -t9, vere.vaesus -õ -t9
keigar kiigaŕ -i -it4, moodu|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, haigu - -t2
keiser .keisri - -t1
kekats harga - -t2, harga|tś -dsi -tsit13, hargo - -t2, harisḱ -i -it13, harõlg -a -at13, harõsḱ -i -t13, keka|tś -dsi -tsit13, keko - -t2, hilbõrus -õ -t9, kekś keksi .keksi37, kerga - -t2, kerga|tś -dsi -tsit13, kergo - -t2
keksima .kekśmä .keksiq keksi63, hüppämä hüpädäq hüppä77, mitmit kõrdo keksiske|(l)lemä -lläq -(l)le86 käi korralikult, ära keksi! käüq kõrdapiten, keksiskelegu-iq!; keksib oma uute asjadega kekś ummi vahtsidõ asjogaq; kui keksima hakkad, saad ühe tou ku hüppämä tulõt, saat liti ärq;
kelder kelleŕ -i -it4, .keldri - -t1, .keldre - -t3 keldripealne päälik;
keldi: keldi keeled keldi keeleq;
kelgutama .liugõlõma livvõldaq .liugõlõ85, .liugu .laskma lapsed läksid õue kelgutama latsõq lätsiq vällä liugu laskma;
kelk ri̬i̬ke|ne -se -ist8, peräri̬i̬ke|ne -se -ist8, kelk kelgu .kelku37 palgiveokelk otsaregi, peräregi; kukkus kelgult maha sattõ peräriikese päält maaha;
kelkija hüpä|tś -dsi -tsit13, suurustõlõja - -t3
kelkima .kirkelemä kirgeldäq .kirkele85, kirmistä|mä -q -83, .kekśmä .keksiq keksi63, .uhkõlõma uhõldaq .uhkõlõ85, uhkõnda|ma -q -83, suurusta|ma -q -83
kell kell kellä .kellä35 kella pendel (kellä)tila, tiksli; kellapomm kelläkukk, punnaŕ, pomḿ; magasime kella kümneni magasimiq kelläniq kümneniq; kirikukella hakati lööma kerigukellä naati lüümä;
kellaaeg kellä|aig -ao -.aigo36
kellassepp kellässep|p -ä -pä35, uuŕ.maakri - -t1, kelläparandaja - -t3
kellu müürü.lapjukõ|nõ -sõ -ist8, lapa|tś -dsi -tsit13, kellu - -t1
kellukas kurõ.katla - -t3
kelluke kelläke|ne -se -ist8
kelm kelḿ kelmi .kelmi37, petüs -(s)e -t11, heeri|ts -dsä -tsät13, karmándsi|k -gu -kut13, suli|k -gu -kut13, vi|kuŕ -guri -gurit4, viguri|nõ -dsõ -st5 vaat kus kelm! kaeq kos vikuŕ!;
kelme kelḿ kelme .kelme35, kelmeq .kelme kelmet18, kelmeh .kelme kelmeht20, kes|e -e -se24, kesi ki̬i̬ kett42 mehel oli kõhukelme katki mehel olľ kõtukesi katśki; kelmeid täis, kelmeline kelmine;
kelmikas .kelmli|k -gu -kku38, naaruski|nõ -dsõ -st5, naaruka|s -dsõ -st - -t-dsõ -st5 v - -t 15 kelmikas mõte, naeratus kelḿlik mõtõq, naarahtus; kelmikas nägu naaruskinõ nägo; kelmikad silmad kelmliguq silmäq;
kelmus pettüs -e -t9, kelmistük -ü -kü26, koerasti|k -gu -kku38
kelner ette.kandja - -t3, oobõŕ -i -it4
kelp otskatus -(s)õ -t11, katusõ|perä -perä -perrä24 kelpa katma otskatust katma;
kelts kelts keldsä .keltsä31, .kelds keldsä .keldsä31, kõnts kõndsa .kõntsa31 kaera külvatakse keltsale kaara külbetäs keldsä pääle; kui kelts ära sulab, läheb maa kuivemaks ku kõnts alt ärq lätt, sis lätt maa kuivõmbas;
kemikaal kemi|kaaľ -kaali -.kaali37, kih(v)ť kih(v)ti .kih(v)ti37, kihť kihi .kihti36 umbrohtu hävitati kemikaalidega haina häötedi kihvtegaq; fotokemikaalid fotokemikaaliq;
kemmerg kemmerg -u -ut13, sita|maja -maja -majja v -maia28, peldi|k -gu -kut13
kemplema jasõl|õma -daq -õ85, nä(d)sel|emä -däq -e85, .kimplõma kimbõldaq .kimplõ78
kena kin|ä -ä -nä24, il|los -osa -osat4, .sündsä - -t3, viisa|kas -ga -kat15, krõ̭õ̭tsa - -t3 Juula on õige kena näoga tüdruk, kohe kena otsa vaadata Juula om õigõq kinä näogaq tütrik, õkva illos pääle kaiaq; pole viga, päris kena tüdruk egaq hätä ei olõq, õigõq krõ̭õ̭tsa tütrik; mul vanamees pressis ikka pükstele viigid ka sisse, siis oli nagu kenam välja minna mul vanamiiś presse iks püksele pruhviq ka sisse, sis olľ niguq sündsämb vällä minnäq;
kenadus kinähüs -e -t9
kenasti ilosahe , ilosalõ , .sündsähe , .sündsäle , kinäste , viisakahe , viisakalõ lapsed olid kenasti riides latsõq olliq ilosalõ rõivin; nad elavad üsna kenasti nä eläseq peris kinäste; räägi temaga kenasti! kõ̭nõlõq timägaq viisakahe!; teenin selle tööga väga kenasti teeni seo tüügaq väega viisakalõ;
kentsakas andśa|k -ga v -gu -kat v -kut13, na(l)ľa|kas -ga -kat15, imeli|k -gu -kku38
kepikõnd tokkõgaq .käümine
kepp tok|ḱ -i -ki37, kep|ṕ -i -pi37, nui nuia .nuia31
keps vänt vändä .väntä35, lika|tś -dsi -tsit13, keps kepsu .kepsu30
kepslema .karg(õ)lõma karõldaq .karg(õ)lõ86, .tirkõlõma tirgõldaq .tirkõlõ86, kergo|tama -taq -da82 lapsed kepslevad õuel latsõq tirkõlõsõq moro pääl;
kera ker|ä -ä -rä24 keras kerän, rutsakallaq, rupskallaq; kerra rutsakuhe, rutsakulõ; tõmbab ennast heina peale kerra tõ̭mbas hindä haina pääle rutsakulõ;
keraamika savitü̬ü̬|kunsť -kunsti -.kunsti37, m savianom|aq -idõ -it22, keraami|ga -ga -kat3
keraamiline palotõ|t -du -dut1, savi- , keraamili|nõ -dsõ -st5 keraamiline tellis palotõt savikivi; keraamilised esemed saviaśa(kõsõ)q; keraamiline vaas savivaaś; keraamiline pliit keraamilinõ pliiť;
kerahein kerä|hain -haina -.haina30
kere ker|e -e -re24, kih|ä -ä -hä24, ih|o -o -ho26, (seest tühi) ko|śo -śo -sśo26 parkisin oma kere täis pargõ uma kere täüs; kui autol mootor ja istmed ära varastatakse, jääb kere järele ku autol motoŕ ja istmõq ärq varastõdasõq, jääs kośo perrä; kere on hele kõtt nakkas hambidõ pääle nurisõma;
keretäis kere|täüs -tävve -täüt49, soro|ṕ -bi -pit13
kergats haďa|k -gu -kut13, hebo - -t2, hebosḱ -i -it13, haiba - -t2, haiba|k -gu -kut13, haiba|tś -dsi -tsit13, habasḱ -i -it13, haťokõ|nõ -sõ -ist8, haida|k -gu -kut13, heiga - -t2, heiga|tś -dsi -tsit13, heigo - -t2, heik heigo .heiko37, hupa|tś -dsi -tsit13, hüpä|tś -dsi -tsit13
kerge .kerge - -t3 kerge riietusega kerge rõivagaq; ta on nüüd kerge elu peal tä om noq kerge elo pääl v täl om noq hõlp persen; kerge eine kerge süüḱ; kerge ehitus kerge ehitüs;
kergejõustik sport .kerge.jousti|k -gu -kku38, .kerge.jõusti|k -gu -kku38
kergejõustiklane sport .kerge.joustikla|nõ -sõ -st5, .kerge.joustigu tegijä
kergekaal sport .kerge|kaal -kaalu -.kaalu37 võistleb kergekaalus võistlõs kergenkaalun;
kergekäeline (.perrä).mõtlõmaldaq - -t14, kipõ , rutuli|nõ -dsõ -st5 kergekäeline lubadus, süüdistus perrämõtlõmaldaq lubahus, süüspandminõ;
kergelt .kergüisi , .kergehe , .kergele , hebelüisi , .kõpsnahe , .kõpsnalõ kergemalt ker(g)embähe, ker(g)embäle; kõndis kergelt käve kõpsnahe; võttis kergelt leili võtť kergüisi lõunõt;
kergemeelne 1. .kergemeeleli|ne -dse -st5, .kergemi̬i̬ľ|ne -se -set6, ho|ďo -ďo -ťo26, holďo - -t2, ho|jo -jo -jjo v -io26, kerga - -t2 kergemeelne (naine) herekene, here, hergonõ, haidakunõ, heigonõ; kergemeelselt käituma hojotama, huďotama, hajolõma, hojotõ(l)lõma; 2. .kergemeeleli|ne -dse -st5, .kergemi̬i̬ľ|ne -se -set6, litsi|ne -dse -st5 kergemeelsed elukombed kergemiiľseq elokumbõq;
kergemeelsus hoďotus -õ -t9, hergotus -õ -t9, tük|k -ü -kü26 meenutas noorpõlves tehtud kergemeelsusi tulõť noorõn tettüisi tükke miilde;
kergendama ker(g)endä|mä -q -83, kerembäs v .kergembäs tegemä
kergendus ker(g)endüs -e -t9
kergesti .kergüisi , .kergehe , .kergele , .hõlpsahe , .hõlpsalõ , .laabsahe , .laapsahe , .laabsalõ , .laapsalõ , .lihtsähe , .lihtsäle selle tööga saime kergesti hakkama seo tüügaq saimiq lihtsähe toimõ; olime liiga kergesti riides ollimiq palľo kergele rõivin;
kergetööstus .kergetü̬ü̬stüs -e -t9, .kergekuandus* -õ -t9
kergeusklik .kergehe.uskja - -t3 ära ole nii kergeusklik! olku-iq sääne kergeheuskja! v usku-iq kõ̭kkõ (nii) kergehe!; petised tüssasid kergeusklikku ostjat petüsseq nööreq kergeheuskjat ostjat;
kergitama kergü|tämä -täq -dä82, nõsõ|tama -taq -da82, (üles) .nõstma pärm kergitab tainast sepp nõsõtas tahast;
kerglane .kergeke|ne v .kergege|ne -se -ist8, heigo|nõ -dsõ -st7 kerglane jutt kerge(gene) jutt;
kergus .kergüs -e -t9
kerilauad ker|i -i -ri26, m keri|lavvaq -.laudo -.laudo33 pane lõngad kerilaudadele! panõq langaq keri pääle!;
kerima ker|imä -riq -i57
keris keres -(s)e -t11
kerjama .sanťma .santiq sandi63, .kerjämä kerädäq .kerjä77, .santi .käümä
kerjus sanť sandi .santi37, kerjä|k -gu -kut13, ker|jäi -jäjä -jäjät4, kerilä|ne -se -st5
kerkima nõs|õma -taq -õ72, .kerkü|mä -däq -80 maapind kerkib maa nõsõs; saiataigen kerkib hästi saiatahas nõsõs häste; pärm paneb taigna kerkima pärḿ pand kohetusõ käümä;
kes kiä , kua(s) , kua(s) keda (siis) kedäs; kellega (siis) kinkas; kellega kinkaq;
kesa kes|ä -ä -sä24
kesalill kesä|lilľ -lilli -.lilli37, kesä|hain -haina -.haina30
kese kes(k)|paik -paiga -.paika30, kesḱ kese .keske34, keskkotus -(s)õ -t11
keset kest , keset , kesk keset teed kesk tiid; keset õue kest morro;
keskaeg kesk|aig -ao -.aigo36
keskaegne keskao keskaegne inimene keskao inemine; keskaegsed sõjad keskao sõ̭aq;
keskealine keskiä(h)n , üle poolõ ao
keskel .keske(h)n , kesk.kotsil laud oli toa keskel laud olľ tarõ kesken; sõprade keskel sõprogaq;
keskele .keskehe , .keskele , kesk.kotsilõ
keskelt .keskelt , .keskest , kesk.kotsilt
keskenduma (hinnäst) kokko .võtma müra ei lase mul keskenduda mürä lasõ-iq mul hinnäst kokko võttaq; eelmisel nädalal keskendusin lugemisele minevä nätäľ ma õ̭nnõ loi; kogu mu tähelepanu keskendus eelseisvale eksamile võti hindä eksämi aos kokko;
keskharidus keskharidus -õ -t9, keskkoolitus -õ -t9 tal on keskharidus täl om keskharidus; omandas õhtukoolis keskhariduse sai õdagukoolin keskharidusõ; keskeriharidus kesk- ja ammõťkoolitus v kesk- ja ammõdikoolitus;
keskiga kesk|igä -iä -ikä25
keskkoht keskkotus -(s)õ -t11, kesk|paik -paiga -.paika30 võta latist kinni keskkohale ligemalt! võtaq latist keskembält kinniq!;
keskkond kesk|kund -kunna -.kunda32, olõmi|nõ -sõ -st5 tahke, vedel, happeline, leeliseline keskkond tahhe, veteľ, happalinõ, lipõnõ keskkund; kahjulikud jäätmed saastavad keskkonda kaḣoliguq jätüseq tsurḱvaq keskkunda; keskkonnakatastroof keskkunnahäötüs; keskkonnaminister keskkunnaministri; milline on sotsiaalne keskkond? määntse olõmisõgaq keskkund om?;
keskkonnakaitse keskkunna .hoitminõ v .kaitsminõ
keskkonnaministeerium keskkunnaministeeri|üḿ -ümi -.ümmi38
keskkonnaminister keskkunnamínistri - -t1
keskkool kesk|ku̬u̬ľ -kooli -ku̬u̬li37
keskküte .katlamajalämmistüs -e -t9, kesk.kütmi|ne -se -st5
kesklinn kesk|liin -liina -.liina30, liina|süä -.süäme -süänd16, süä|liin -liina -.liina30 korter asub kesklinnas kortin om liinasüämen;
keskmine .keskmä|ne -dse -st5, vahema|nõ -dsõ -st5 too sealt kolmest raamatust see keskmine mulle! tuuq säält kolmõst raamadust tuu vahemanõ mullõ!; kuu keskmine temperatuur kuu keskmäne õhulämmi;
keskmiselt .kesk.mäste , .keskmädselt , .keskeltläbi
keskne kõ̭gõ .tähtsämb , .päämi|ne -dse -st5, pää- keskne tegelane päätegeläne; keskne küsimus kõ̭gõ tähtsämb v päämine küsümine;
kesknädal kolma|päiv -päävä -.päivä35
keskpaik keskkotus -(s)õ -t11, kesk|paik -paiga -.paika30
keskpäev kesk|päiv -päävä -.päivä35, päävä|süä -.süäme -süänd16, süä|päiv -päävä -.päivä35
keskpärane ei hää ei halv , .keskmä|ne -dse -st5, om kah , om ja ei olõq see luuletus on tal keskpärane seo luulõtus olõ-iq täl ei hää ei halv; keskpäraste võimetega inimene keskmädse annigaq inemine; keskpärane mees om miiś ja ei olõq kah;
kesksõna kiiľ kesksõ̭n|a -a -na28
keskus .keskus -õ -t9, .kesküs -e -t9 kesklinna ärikeskus keskliina ärikeskus; poeg ostis endale korteri ja elab nüüd päris keskuses poig osť hindäle kortina ni eläs noq peris keskusõn;
kesköö keskü̬ü̬ - -d51
kest ku̬u̬ŕ koorõ ku̬u̬rt39, tohl tohla .tohla33, nahk naha .nahka33 madu oli ära läinud, kest oli maha jäänud siug olľ ärq lännüq, nahk olľ maaha jäänüq; pähkli kestad pähḱme koorõq;
kestel see(h)n , joosul paari aasta kestel paari aastaga joosul v seen; abielu kestel soetatud vara abielo joosul soetõt varandus;
kestendama ku̬u̬rdu|ma -daq -80, soomõ|tama -taq -da82, .nahka ajama kestendav soomõnõ, soomõtaja; nahk kestendab nahk soomõtas;
kestev püsüjä - -t3, püs|süv -üvä -üvät4, pikä.aoli|nõ -(d)sõ -st5, pik|k -ä -kä35 kestev rõõm, valu, mõju pikäaolinõ rõ̭õ̭m, halu, mõjo; ei taha seda kestvat piina taha-iq taad pikkä vaivlõmist;
kestlik .kestjä - -t3, jakkuja - -t3, edesiminejä - -t3, püsüjä - -t3
kestma püs|ümä -süq -ü70, püsümä .jäämä , .vasta pidämä v .saisma v lü̬ü̬ , .kestmä .kestäq kestä61 meie teekond kestis mitu kuud miiq olli mitu kuud reisi pääl; vahetund kestab 10 minutit tunnivaheq om 10 minotit; ait on kestnud juba üle sajandi ait om joba üle aastagasaa saisnuq v püsünüq; mälestus vanaisast jääb kestma mälehtüs vanastesäst jääs püsümä v alalõ; kaua sul need pastlad kestavad? kavva sul neoq tsuvvaq vasta lööväq?; see raha ei kesta sul kaua taa raha lüü-iq sul kavva vasta;
kestus aig ao .aigo36, pikkus -õ -t9 sauna kasutamise kestus on üks tund sanna pruuḱmisõ aig om ütś tunń; sõidu kestus on viis tundi sõit om viiś tunni pikḱ; filmi kestus filmi pikkus;
ketas tsõ̭õ̭ŕ tsõõri tsõ̭õ̭'ri37, keeri ki̬i̬rdme keerind16 (arvuti) kõvaketas (puutri) kõvatsõ̭õ̭ŕ;
ketaslõikur tsirŕ* tsirri .tsirri37
ketitama toki|tama -taq -da82, kabla|tama -taq -da82, pluki|tama -taq -da82, keti|tämä -täq -dä82
ketrama .keträmä kedrädäq .keträ77, seto kiiľ präädi|tämä -täq -dä82, .prää|tämä -täq -dä81
ketrus .ketrüs -e -t9, seto kiiľ .präätüs -e -t9
ketser (uso)taganõja - -t3, (uso)pü̬ü̬rdjä - -t3, (uso).käändjä - -t3
ketšup ketsu|ṕ -bi -pit13
kett ket|ť -i -ti37, (h)ah|hil -ila -ilat4 koer on keti otsas pini om keti otsan; ketilüli jakk, jakahus, lülľ;
kettaheide sport tsõõri.hiitmi|ne -se -st5, tsõõri|hiideq -.hiite -hiidet18
kettsaag ketť|saaǵ -sae -.saagõ34
kevad kev|väi -äjä -äjät4 kevadel pääsevad veed jooksma keväjä päseseq viiq juuskma;
kevadhooaeg kev|väi -äjä -äjät4, keväjäne aig
kevadine keväjä|ne -dse -st5 ilmad läksid järjest kevadisemaks ilmaq lätsiq kõrrast keväjädsembäs;
kevaditi keväjide kevaditi on siin väga ilus keväjide om siin väega illos;
kevadkogrits hu̬u̬nis|a -a -sa28 ära kaeble siin, mine metsa ja korja kevadkogritsaid! kaivõlgu-iq tan, mineq mõtsa ja korjaq huunissõ!;
kibe mõr|o -o -ro26, hal|lus -usa -usat4, rassõ - -t14, ki|põ - -t14 võttis lusikatäie kibedat rohtu võtť luidsatävve mõrro rohto; valab kibedaid pisaraid ikk halusalõ; kurk on pisut kibe kurk om vähäkene hallus; ta on küllalt kibedaid päevi näinud täl om küländ rassõ elo olnuq; kibe olema, kibedalt maitsema mõrkama; söök oli nii soolane, et praegu veel on kibe maitse suus süüḱ olľ nii soolanõ, et parlaq viil mõrkas suuhn vasta; kibehapu mõrohapu; vihmaga tuleb odrale kibe maitse juurde vihmagaq tulõ kesväle viha maik manoq; kibe külm kõva v mõro külm; kibe heinaaeg kipõ hainang;
kibedasti 1. halusahe , halusalõ see maksab sulle kibedasti kätte seo tege sullõ halusalõ tasa; tüdruk hakkas kibedasti nutma tütrik naaś halusahe ikma; 2. kibõhõhe , kibõhõlõ , kipõstõ , usinahe , usinalõ kõik töötasid kibedasti kõ̭iḱ olliq usinalõ v kibõhõhe ammõtin;
kibedus mõr|o -o -ro26, mõrohus -õ -t9, vih|a -a -ha28, kibõhus -õ -t9 rohu kibedus tõi pisarad silma roho mõrohus tõi vii silmä; süda on kibedust täis miiľ om mõro v haigõ; üleliigse kibedusega ülearvo mõro;
kibelema kibõni(h)n olõma , kärsi|tämä -täq -dä82, kiivõnda|ma -q -83, kiivõndõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, kiini|tämä -täq -dä82, kiba|.ritśma -.ritsiq -ritsi63, kiimaskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 kibelesin väga, olin nagu süte peal olli väega kibõnin, niguq hütsi pääl; ise kibeleb ja teist ka veel kiirustab takka esiq kiimaskõllõs, sis tõist ka viil kihotas;
kiber kibõr v kipr kibra .kipra45, käber v käpr käbrä .käprä46, käbärüs -e -t9, köber v köpr köbrä .köprä46 kipra käprä, köprä, kipra; kipras käbrän, köbrän, kibran; otsmik on kipras ots om käbrän;
kibestuma (ärq) kalõh(t)u|ma -daq -84, (ärq) paha|nõma -(nõ)daq -nõ89, (ärq) .torsśu|ma -daq -84, .süändü|mä -däq -84, .süändä|mä -q -83 raskest elust kibestunud rassõ elo pääle ärq kalõhunuq; kibestunud hingega kalõhunu hingegaq; see on üks kibestunud inimene taa om ütś kalõhunuq inemine; ära ole sellise kibestunud ilmega! olku-iq sändse pahanu näogaq v torsśunu olõkigaq!;
kibestumus = kibestus kalõhus -õ -t9, .süändümi|ne -se -st5 meeste hulgas võttis maad kibestumus meheq süändüq ärq; tunneb kibestust om ärq torsśunuq;
kibrutama .käprä v .kipra .tõ̭mbama
kibu kipike|ne -se -ist8, kip|ṕ -i -pi37, käsi|k -gu -kut13, käśk .käśko .käśkot15 kibuga visatakse saunas leili kipikesegaq hiidetäs sannan lõunat; õlu on kapas oluq om käśko seen;
kibuvits oŕa|vits -vitsa -.vitsa30, .hauka|küüdś -küüdse -küüst39, .tahtapuu - -d50, oŕapuu - -d50, mõts|ru̬u̬ś -roosi -ru̬u̬si37, pargi|ru̬u̬ś -roosi -ru̬u̬si37 kibuvitsamari oŕavitsamari, tahtamari;
kida kis|a -a -sa28
kidakeelne umb ummõ .umbõ34, .väiko jutugaq see on kidakeelne mees taa om umb miiś;
kidaline kisuli|nõ -dsõ -st5, kisali|nõ -dsõ -st5
kidin ki|tsin -dsinä -dsinät4 rotid kisklevad aida lae peal, nii et kidin ja kädin käib võhluq võtvaq aida lae pääl, nii et kitsin ja kätsin käü;
kidisema kidsis|emä -täq -e87, kädsis|emä -täq -e87 (käe)liigesed kidisevad nagu vähid kotis (käe)jakuq kidsiseseq niguq vähäq kotin;
kidistama kidsistä|mä -q -83, kädsistä|mä -q -83 rotid kidistavad pööningul rotiq kidsistäseq tarõ pääl;
kiduma .närbelemä närveldäq .närbele85, närbüske|(l)lemä -lläq -(l)le86, .nälbelemä nälveldäq .nälbele85, .näibelemä näibeldäq .näibele85 taimed jäid pärast istutamist kiduma loomaq jäiq päält kükkämist närbelemä;
kidur kehv kehvä .kehvä35, kehväke|ne -se -ist8, närb närvä .närbä34, kägrätsi|ne -dse -st5, räng rängä .rängä35, tihna|nõ -dsõ -st7, (hrl puu, puhma kotsilõ) jagari|k -gu -kku38, kagari|k -gu -kku38, kägäri|k -gu -kku38, (vilä kotsilõ) tihu|nõ -dsõ -st7, tih|u -u -hu26 ta on kidura kasvuga tä om kasvolt närb; vili on kidura peaga, kaks-kolm tera peas vili om tihu päägaq, katś-kolm terrä pään; kapsataimed on tänavu kidurad kapstaloomaq ommaq timahavva tihnadsõq; kiduravõitu kehvälik, närblik, rängäne, kehväpoolinõ;
kidurus .kehvüs -e -t9, .närbüs -e -t9, .rängüs -e -t9
kihama tsibis|emä -täq -e87 tänav kihab inimestest inemiisi olľ huulidsa pääl niguq tsibisi; uudis pani kogu küla kihama sõ̭nnoḿ panď külä elämä;
kihar tsär|o -o -ro26, tśar|o -o -ro26, tsibõr tsibra .tsipra47, tsäpr tsäbrä .tsäprä46
kihelema .süütmä .süütäq süüdä73, ki(i)võnda|ma -q -83, kiba|.ritśma -.ritsiq -ritsi63, mitmit kõrdo kivõndõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 kellel selg kiheleb, küll see sauna kütab kinkal sälg süüdäs, küll tuu sanna kütt; paranev haav kiheleb süttüv haav kivõndõlõs;
kihelkond kih(l)|kund -kunna -.kunda32, kihl† kihla .kihla30 on selle kihelkonna inimene om seo kihla inemine;
kihiline .kõrdliga|nõ -dsõ -st5, .mitmõ(h)n kihi(h)n , .mitmõ kihigaq kihiline küpsetis kõrrutus; kihilist küpsetist tegema kõrrutama;
kihisema kibis|emä -täq -e87, kihis|emä -täq -e87 limonaad kihiseb limmunaať aja kibõnit;
kihistama (.naaru) hikõrda|ma -q -83
kihk him|o -o -mo26, hõ|la -la -lla28, .ihkus -õ -t9 tüdrukul oli kange kihk mehele minna tütrigul olľ kõva himo mehele minnäq; reisikihk reisihimo; mul oli kihk vaadata mul olľ himo kaiaq;
kihlama .kihlama kihladaq .kihla77
kihluma .kihla kinnütämä nad kihlusid maikuus nääq kinnüdiq umaq kihlaq lehekuun;
kihlus m .kihljadsõq v .kihljadsiq .kihljaidsi .kihljaidsi5, kihla|dsõq v kihla|dsiq -tsidõ -tsit v -tsiid7, .kihlus -õ -t9, kihlaq .kihlo .kihlo30
kihlvedu .lepmi|ne -se -st5, kihlavidämi|ne -se -st5, kihl kihla .kihla30 kihla vedama kihla vidämä, lepmä; veame kihla! lepümiq!;
kihnlane .kihnla|nõ -sõ -st5, kihnukõ|nõ -sõ -ist8
kihnu keel kihnu kiiľ
kiht kihť kihi .kihti36, kõrd kõrra .kõrda33, la|do -o -to27, kantś kandsi .kantsi37 lapsed aetakse (heina)kihi peale heina sõkkuma latsõq aiasõq kihi pääle haina sõkma; kevadine lumi on (sama hea väetis) nagu kiht sõnnikut põllu peal keväjäne lumi om niguq kõrd sitta põllu pääl; see kiht läheb teil liiga kõrgeks seo lado lätt teil palľo paksus;
kihulane .mu(d)ala|nõ -sõ -st5, .(t)sämblä|ne -se -st5, .masla|nõ -sõ -st5 kihulased on sääsest väiksemad putukad tsämbläseq ommaq kiholasõst vähämbäq mutigaq; vastu õhtut muutuvad kihulased väga kurjaks vasta õdagut lääväq mualasõq väega hõelas;
kihutama 1. kupa|tama -taq -da82, viro|tama -taq -da82, virotõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, kip|pama -adaq -pa77 ära kihuta! kupatagu-iq!; autod kihutasid tee ääres seisjaist mööda massinaq virodiq tii veeren saisjist müüdä; koer kihutas kassi puu otsa pini kupať kassi puu otsa; sõida ometi mõistlikult, mis sa kihutad! sõidaq no mõistligult, midä sa kupatat!; 2. (üles) kiho|tama -taq -da82 kihutab rahvast mässule kihotas rahvast mässämä;
kihutustöö (üles)kihotami|nõ -sõ -st5
kihv kihv kihva .kihva30, kiuh kiuha .kiuha35, kiuhk kiuha .kiuhka32
kihvatama kihvahta|ma -q -83, .tsuskama tsusadaq .tsuska77, pälgähtä|mä -q -83, hälgähtä|mä -q -83 mul süda kihvatab sees iga halva asja pärast õga halva aśa peräst mul süä seen kihvahtas; mu peas kihvatas ootamatu mõte mullõ tsusaś v hälgähť äkki ütś mõtõq päähä; tema silmades kihvatas kadedus ja viha timä silmin pälgähť kadõhus ni viha;
kiidekas eläjät kõrdma|go -o -ko27
kiidukukk kitukik|as -ka -ast22, kitukiti - -t2, hüppäjä - -t3, .kitjä - -t3
kiiduväärt .kitmist väärt , kittäq see on kiiduväärt algatus seo om kittäq iistvõtminõ;
kiigelaul .häľmise|laul -laulu -.laulu37
kiigevõll ohi|hirś -hirre -hirt49, ori|hirś -hirre -hirt49
kiigutama hällü|tämä -täq -dä82, kõigu|tama -taq -da82, kuugu|tama -taq -da82, võõgu|tama -taq -da82, (last põlvõ pääl) .tsõe|tama -taq -da81, tsõidsõ|tama -taq -da82, tsõ̭õ̭|tama -taq -da81 tuul kiigutab puulatvu tuuľ kõigutas v hällütäs puulatvo; kiiguta laps magama! hällüdäq latś magama!;
kiik häll hällü .hällü37, hüll hüllü .hüllü37
kiiker pikḱ|silm -silmä -.silmä35, ki̬i̬kri - -t1
kiiktool häll|tu̬u̬ľ -tooli -tu̬u̬li37, kresla - -t2
kiikuma .hälmä .hällüq hällü73, .hällü|mä -däq -80, .hällelemä hälleldäq, .hällele85, .kuugõlõma kuugõldaq .kuugõlõ85
kiil (kiili) .juudaho|põń -bõsõ -bõst12, järve|jaak -jaago -.jaako37, järve|jaań -jaani -.jaani37, jõ̭õ̭|jaak -jaago -.jaako37, jõ̭õ̭|jaań -jaani -.jaani37, tondiho|põń -bõsõ -bõst12, järveho|põń -bõsõ -bõst12, jõ̭õ̭ho|põń -bõsõ -bõst12, .laťka|parm -parmu -.parmu37
kiil (kiilu) kiil kiilu .kiilu37, va|ǵa -ja -ḱa29, va|gja -ja -kja29 pakku oli proovitud kiiluga lõhki ajada pakku olľ proomit vajagaq lahki aiaq;
kiilas pa(l)ľas .palľa pa(l)ľast15, plesś plessi .plessi37 taadi pealagi on juba kiilas taadi päälagi om joba paľas;
kiilasjää ijätüs -e -t9, hiilesi(j)ä -ijä -ijjä v -iiä25, pa(l)ľasi(j)ä .palľa-i(j)ä pa(l)ľast-ijjä v -iiä sissek .palľahe-.ijjä v -.iiä25 tee peal oli kiilasjää tii pääl olľ hiilesi(j)ä;
kiilaspea plesśpää - -d50, kuľupää - -d50
kiilaspäine plesś.päägaq
kiiluma .kiilma .kiiluq kiilu64
kiin kiiń kiini .kiini37, .kiińlä|ne -se -st5, .kiimlä|ne -(d)se -st5 kiini jooksma kiiniske(l)lemä;
kiinduma .armsas .saama , .hoitma nakkama , .süämehe v .süämele .võtma ta on minusse väga kiindunud tä väega hoit minno; ma kiindusin temasse tä sai mullõ väega armsas; oli oma töösse kiindunud olľ uma tüü väega süämehe võtnuq v olľ süämegaq tüü man;
kiindumus .hoitmi|nõ -sõ -st5, arm armu .armu37, .süämele.võtmi|nõ -sõ -st5 tegi oma tööd kiindumusega tekḱ umma tüüd süämegaq;
kiir kirk* kirgä .kirgä34, kirǵ* kire .kirge34, jut|ť -i -ti37, ju̬u̬ń joonõ ju̬u̬nt40 päikesekiir pääväkirǵ v -juuń; laserkiir lasõŕjutť;
kiirabi kipõ.tohtri kipõ.tohtri kipõt.tohtrit1, kipõabi kipõabi kipõtapi26 kiirabiauto kipõtohtrimassin; ta viidi kiirabiga haiglasse kipõtohtri vei timä haigõmajja; häda oli nii suur, et kutsusin kiirabi välja hädä olľ nii suuŕ, et kutsõ kipõtohtri vällä;
kiire kipõ - -t14, rutuli|nõ -dsõ -st5, virk virga .virka30 selle tööga pole kiiret seo tüügaq olõ-iq kipõt; mul on üks kiire asi ajada mul om ütś rutulinõ asi aiaq; kiire kõnniga mees virga astmisõgaq miiś;
kiireloomuline rutuli|nõ -dsõ -st5 saabus kiireloomuline informatsioon tulľ rutulinõ teedüs;
kiiremini kipõmbahe , kipõmbalõ , rutõmbahe , rutõmbalõ , virgõmbahe , virgõmbalõ , kõvõmbahe , kõvõmbalõ sõida kiiremini! sõidaq kõvõmbahe!; tule kiiremini! tulõq kipõmbalõ!;
kiirendama kipõmbas tegemä , hu̬u̬gu v .vunki v .vuhvi v .vunni v .hunni mano(q) .andma kiirendasin sammu naksi kipõmbahe astma;
kiirendus kipõndus* -õ -t9, tõ̭mmõq .tõ̭mbõ tõ̭mmõt19
kiirenema kipõmbas minemä , hu̬u̬gu .sisse .võtma mehe samm kiirenes miiś naaś kipõmbahe astma v mehe astminõ lätś kipõmbas; kiirenes võtť huu sisse;
kiiresti .virka , virgastõ , kipõstõ , kibõhõhe , kibõhõlõ , .kipsahe , .kipsalõ , ruttu , tulitsõhe , tulitsõlõ , (hrl süümise kotsilõ) habinahe , habinallaq , habinalõ sa sõidad liiga kiiresti sa sõidat palľo kõvva; tee kiiresti! tiiq virka v ruttu!; kiiresti käima vehḱmä v viskama; hakkas kiiresti minema lahaś minemä; ta läks minust kiiresti mööda tä lätś niguq nuudsahti minost müüdä; läks kiiresti välja lätś hutť vällä v lätś vällä niguq nuudsahtus;
kiirevooluline voolas vu̬u̬lsa voolast22, hoolas hu̬u̬lsa hoolast22
kiirgama .kirgämä kirädäq .kirgä77, .kirgelemä kireldäq .kirgele85, hõ̭õ̭hkama hõõhadaq hõ̭õ̭'hka77 ahi kiirgab soojust ahi hõ̭õ̭hkas lämmind; päike kiirgab päiv kirgäs; tähed kiirgavad taevas täheq kirgäseq taivan;
kiirgus .kirgämi|ne -se -st5, .kirgüs* -e -t9
kiiritama kirgä|tämä* -täq -da82
kiiritus . kirgüs* -e -t9 kiiritusravi kirgüstohtõrdaminõ; kasvajale tehti kiiritusravi kassuvhädäle tetti kirgüsravi;
kiirkiri kipõkiri kipõkirä v kipõkiŕa kipõt.kirjä v kipõt.kirja43
kiirkirjutaja kipõkirotaja - -t3
kiirköitja m kaasõq .kaasi .kaasi39 panin paberid kiirköitjasse panni paprõq kaasi vaihõlõ;
kiirrong kipõronǵ kipõrongi kipõt.rongi37
kiirtee kipõti̬i̬ - -d51
kiiruga kipõst(õ) , kipõlt , kipõgaq , rutugaq , ülejala unustasin suure kiiruga asjad maha unõhti suurõ rutugaq v kipõgaq aśaq maaha; kohe näha, et see sul kiiruga tehtud töö õkva nätäq, et seo om sul ülejala tett tüü; kiiruga haarasin … joosu päält haari …;
kiiruisutamine sport .võiki-vissitämi|ne* -se -st5, virk-livvõlus* -õ -t9, virk-visselüs* -e -t9
kiirus kibõhus -õ -t9, kipõ - -t14, hunń hunni .hunni37, tamṕ tambi .tampi37, vunḱ vungi .vunki37, rut|t -u -tu37, ki|bu -bu -pu26 auto läheneb õige suure kiirusega auto tulõ hüä hunnigaq süäqpoolõ; sul on kogu aeg kiirus taga sul om kõ̭gõ tamṕ v kibu takan; lisab kiirust and vunki manoq; auto kihutab hirmsa kiirusega mööda auto kupatas hirmsa kärogaq müüdä; sel mehel kiirust jätkub, ta teeb kõike kiiresti taal mehel om kibõhust viländ, tä tege kõ̭kkõ kibõhõhe;
kiirustama .rut|tama -adaq -ta77, kip|pama -adaq -pa77, .rühḱmä .rühkiq rühi63, (kedägiq) rututa|ma -q -83 mis sa selle tööga nii väga kiirustad? miä sa tuu tüügaq nii väega ruttat?; mul pole aega, ma kiirustan bussile mul olõ-iq aigo, ma rutta v rühi bussi pääle; kuhu sa nii koledasti kiirustad? kohes sa nii hirmsahe ruttat v kippat?; ära mind töö juures tagant kiirusta rututagu-iq minno tüü man;
kiisk kusḱ kusõ .kuskõ34, kusõkal|a -a -la28, kiiss v kiisk kiisa .kiiska31 kiisad patta, vesi peale kusõq patta, vesi pääle; kiiskadest keedetud kalasupp kusõliiḿ;
kiiss-kiiss tiisś-tiisś , tiiśu-tiiśu , tsiidśo-tsiidśo
kiitleja kitukik|as -ka -ast22, kitus -(s)õ -t11, .kitjä - -t2, .kekstu - -t1, keko - -t2
kiitlema .kekśmä .keksiq keksi63, (hinnäst) .kitmä kittäq kitä61, kirǵmä .kirgiq kiri63, .kirklemä kirgeldäq .kirkle85, kirmiste|(l)lemä -lläq -(l)le86 ja kus siis hakkas kiitlema! ja kost sis naaś hinnäst kitmä!;
kiitma .kitmä kittäq kitä61, ülendä|mä -q -83 ei ole kiita olõ-iq kittäq; ta ei jõua ennast kuidagi ära kiita tä jovva-iq hinnäst kuikiq ärq ülendäq;
kiitsakas kiidsa|k -gu -kut13, kiiba|k -gu -kut13, kiibaku|nõ -dsõ -st5
kiitus kitüs -(s)e -t11, kitus -(s)õ -t11, kittüs -e -t9
kiituskiri kitüs|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43, teno|tähť -tähe -.tähte34
kiiva .viltu , kõvõras , kõvõrahe , kõvõralõ , virilähe , viriläle maja katus on kiiva vajunud maja katus om kõvõras vaonuq; tema elus kisub kõik kiiva täl tüküs elo summa minemä;
kiivas II pääle.paśja - -t3, kahtlustaja - -t3, kadõ -(hõ) -(hõ)t14 mul on väga kiivas mees mul om väega kahtlustaja miiś;
kiivas I I vilda|k -gu -kut13, .viltu , kõv|võŕ -õra -õrat4, vir|ril -ilä -ilät4 see sein on natuke kiivas seo sain om vähä vildak;
kiiver .kiivri - -t1
kiivi kiivi - -t2
kiivitaja kiivi|ť -di -tit13, kiivi|ḱ -gu -kut13 kui kiivitaja häälitseb, hakkab vihma sadama ku kiiviť rüüḱ v tänitäs, nakas vihma tulõma;
kiivus pääle.paśmi|nõ -sõ -st5, kahtlustami|nõ -sõ -st5, kadõhus -õ -t9
kikitama .kirki ajama v .tõ̭mbama , kirgi|tämä -täq -dä82 kikitab kõrvu kirgitäs kõrvo v aja kõrvaq kirki;
kikivarvul(e) .varbidõ pääl(e) , kurõ.varbil(õ) , küüdś.varbil(õ) ta hiilib kikivarvul õue tä hiiľ kurõvarbil vällä;
kikkapuu kikka|puu - -d50, kikka|pai -paiu -.paiu37
kikkhabe tsitśha|põń -bõna -bõnat4, kitsõha|põń -bõna -bõnat4, sikaha|põń -bõna -bõnat4
kikki .kirki , kirgile ajab kõrvad kikki aja kõrvaq kirki;
kikkis .kirki , kirgile , .kirkvälläq , kirgi(h)n koeral on kõrvad kikkis pinil ommaq kõrvaq kirgile; kapsataimed olid eile närtsinud, täna on juba kikkis kapstaloomaq olliq eeläq närvehtänüq, täämbä ommaq jo kirgile;
kild (killa) kamp kamba .kampa31, seltś|kund -kunna -.kunda32, parḱ pargi .parki31, parť pardi .parti31 sattus varaste kilda trehvü vargidõ kampa; ta pole just argade killast tä olõ-iq pelgäjä v tä olõ-õi pelgäjide siäst;
kild (killu) kilst kilsta .kilsta31, kilt kilda .kilta31, kildakõ|nõ -sõ -ist8, last lastu .lastu37, lastukõ|nõ -sõ -ist8, tsä|peń -benä -benät4, tsä|päń -bänä -bänät4 lõin külmunud liha küljest kirvega kilde lei külmänü liha külest kirvõgaq kiltõ; korjas õuelt puukilde pliidi alla koŕaś moro päält lastukõisi pliidi alaq; klaas kukkus kivi peale peenikesteks kildudeks klaaś sattõ kivi pääle pira-pinna;
kildkond kamp kamba .kampa31, punť pundi .punti37, halv vatang -u -ut13, vata|k -gu -kut13, klike - -t2 võim oli kitsa kildkonna käes võim olľ väiko pundi käen; see pole kellegi valitsus, üks kildkond on taa olõ-iq määnegiq valitsus, taa om ütś klike;
kile (kileda) killõ - -t14 naisel oli kile hääl naasõl olľ killõ helü;
kile (kile) 1. kelḿ kelme .kelme35, kelmeq .kelme kelmet18, kesi ki̬i̬ kett42, kes|e -e -se24, kile - -t2 kilemaja kilemaja, kelme- v kese- v kesi- v kiihoonõq; kilekott kilekotť, kiikotť; kilekaaned kilekaasõq; kilest kilene, kelmine; 2. .kiisla - -t1 kaerajahust keedeti kilet kaarajahust tetti kiislat;
kiledalt kilõhõhe , kilõhõlõ
kiljatama kilga(h)ta|ma -q -83, kiuga(h)ta|ma -q -83, kiidsa(h)ta|ma -q -83, kihva(h)ta|ma -q -83 tüdruk kiljatab, kui ehmub tütrik kihvahtas, ku hiidüs;
kiljuma .kiuhkma .kiuhkuq kiuhu64, .kihvmä .kihväq kihvä66, .hiuhkma .hiuhkuq hiuhu64, .hiuhkõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 naised kiljusid, mehed naersid naasõq kihviq, meheq naariq;
kilk tarõritsi|k -ga v -gä -kat v -kät13, saviritsi|k -ga v -gä -kat v -kät13, kurukik|as -ka -ast22, viruskik|as -ka -ast22 kilk on hall, rohutirts roheline tarõritsik om hahk, hainaritsik rohilinõ;
kilkama .kiuhkma .kiuhkuq kiuhu64, kilgu|tama -taq -da82, kiugahta|ma -q -83, .hirskama hirsadaq .hirska77 kilkamine kiuhkna, kirsminõ;
kilksatama tilahta|ma -q -83 kilksatus tilahtus;
kilksuma .tilkśmä .tilksiq tilksi63 kilksumine tilkśnä;
killustama .lakja ajama v vi̬i̬ , jupõlda|ma -q -83, .lahkma .lahkuq lahu64 pisiasjad killustavad tähelepanu väikoq aśaq veeväq mõttõq lakja v väikoq aśaq sekäseq tähelepandmist; feodaalse killustatuse aeg feodaalsõ tükeldeolõgi aig;
killustik .jahvõkiv|i -i -vi26, tükükiv|i -i -vi26, seebeń -i -it4, seemeŕ -i -it4, m kivi|kruubaq -.kruupõ -.kruupõ31 peenkillustik m kivipuru; peenkillustik m kivisuurmaq;
killustuma .lakja .vaoma , jupõs v tükes minemä , pudõ|nõma -(nõ)daq -nõ89, lagonõma .laodaq v lago(nõ)daq lagonõ89
kilo kil|o -o -lo26
kilogramm kilo|gramḿ -grammi -.grammi37
kilomeeter kilomi̬i̬tre - -t3, kilomi̬i̬tri - -t1 viie kilomeetri kaugusel viiś kilomiitret edesi;
kilp kilṕ kilbi .kilpi37
kilpjalg kilṕ|jalg -jala -.jalga33, (peris)sõ̭na|jalg -jala -.jalga33 see siin on kilpjalg, teised on maarjasõnajalad seo om (peris)sõ̭najalg, tõõsõq ommaq maarjasõ̭najalaq;
kilpkonn pada|kunn -kunna -.kunna31, kilṕ|kunn -kunna -.kunna31
kilplane .kilṕlanõ -sõ -st5, ullikõ|nõ -sõ -ist8 teeb kilplase tööd tege ulli v ilmaaśandaq tüüd;
kilpnääre kilṕ|nääreq -.näärme -nääret18, kilṕrah|u -u -hu26 kilpnäärme haiguslik suurenemine hõdśo, m kaalahiireq;
kiltkivi kil(s)tkiv|i -i -vi26, kilstakiv|i -i -vi26
kilu 1. kil|u -u -lu26 kalurid said mitu tonni kilu kalameheq saiq mitu tonni killu v killõ; 2. keebä|tś -dsi -tsit13, kiidsa|k -gu -kut13, kõõlasḱ -i -it13 laps on tal lausa kilu, ei tea, kas hoiab näljas või? latś om täl peris keebätś, tiiäq kas hoit nälän vai?;
kimalane kimala|nõ -sõ -st5
kimbatus .plindri - -t1, .pakli - -t1, hä|dä -dä -tä24, nü̬ü̬bli - -t3
kimbatuses .pakli(h)n , .plindri(h)n , hädä(h)n , nü̬ü̬bli(h)n , põtali(h)n , pändä(h)n vaat nüüd olen ma küll kimbatuses vot noq olõ ma külh plindrin;
kimbatusse nü̬ü̬blihe , nü̬ü̬blilõ , põtalihe , põtalilõ , .päntä , .paklihe , .paklilõ , .plindrihe , .plindrilõ , hättä sattusin kimbatusse ma sattõ nüüblihe; ajas mind oma jutuga kimbatusse ai minno uma jutugaq plindrihe;
kimbutama .tsusḱma .tsuskiq tsusi63, .kiusama kiusadaq .kiusa77, .vaivama vaivadaq .vaiva77, kimbu|tama -taq -da82, pääle .käümä poistekamp kimbutab nõrgemaid poiskõisikamp kiusas v tsusḱ nõrgõmbit; mis sa mind ometi kimbutad! no midä sa minno kiusat!; kimbutab kõiki oma nõudmistega kiusas kõ̭iḱi ummi nõudmiisigaq; meest kimbutab ajahäda mehel om kõ̭iḱaig ütś aohädä; ära kimbuta mind oma tahtmistega! vaivaku-iq minno ummi tahtmiisigaq!; haigus kimbutab haigus vaivas;
kimmel .kimli - -t1
kimp punť pundi .punti37, peo peo pejjo v peio sissek .pejjo v .peio m umak ja osak pejje v peie26, kimp kimbu .kimpu37 lillekimbud lillipundiq;
kimpu .paklihe , .pulka , .pulkõ , põtalihe , põtalilõ , .kimpu , hättä selle asjaga ma jään kimpu seo aśagaq ma jää pulka; vaata ette, võib-olla jääd kimpu! kaeq ette, vaest köüdät hindä määntsehe põtalihe!;
kimpus .pakli(h)n , pulga(h)n , pulgõ(h)n , põtali(h)n , kimbu(h)n , hädä(h)n hea oli küll laenu võtta, aga nüüd oled kimpus, ei jõua ära maksta hüä olľ võttaq külh lainu, a noq olõt põtalin, jovva-iq ärq massaq;
kindel kimmäs .kimmä kimmäst22, kin(d)mäs .kin(d)mä kin(d)mäst22, .julgõ - -t3 kindel kõneviis kiiľ kimmäs kõ̭nnõviiś; tal on kindel kavatsus naine võtta täl om kimmäs nõu naist võttaq; ma seisan kindlal pinnal, ei kuku siit kuhugi ma saisa julgõ kotusõ pääl, sata-iq siist kohegiq; kindlaks tegema selges tegemä;
kindlalt .kimmähe , .kimmäle , .kin(d)mähe , .kin(d)mäle , .julgõhe , .julgõlõ silla lauad on kindlalt kinni silla lavvaq ommaq kimmähe kinniq;
kindlameelne kimmäs .kimmä kimmäst22, kin(d)mäs .kin(d)mä kin(d)mäst22, .julgõ - -t3, .kimmä meelegaq kindlameelne inimene kimmäs miiś v naanõ; ta jäi lõpuni kindlameelseks tä jäi lõpuniq kimmäs v hindä manoq v hindäs;
kindlameelsus .kimmüs -e -t9, .kin(d)müs -e -t9
kindlasti .kimmähe , .kimmäle , .kin(d)mähe , .kin(d)mäle , .julgõhe , .julgõlõ ta on meist kindlasti kõige vanem tä om meist kimmähe kõ̭õ̭ vanõmb; tema pole kindlasti süüdi timä olõ-iq kimmäle süüdü;
kindlus 1. .kimmüs -e -t9, .kin(d)müs -e -t9 tal jätkus kindlust lõpuni minna täl jakku kimmüst lõpuniq minnäq; kindluse mõttes kontrollisin kõik veelkord üle kai kõ̭iḱ viilkõrd üle, et kimmäs ollaq; 2. kantś kandsi .kantsi37, krõpastu - -t1, liin liina .liina30, .kastrõ† - -t1, kinniq|liin† -liina -.liina30 keskaegne kindlus keskao kantś; vaenlane piiras kindlust mitu nädalat vainlanõ piirď liina mitu nädälit;
kindlustama 1. .kimmämbäs tegemä tee kõige pehmemad kohad olid puupakkudega kindlustatud tii kõ̭õ̭ pehmembäq kotusõq olliq puupakkõgaq kimmämbäs tettüq; tahab raha kogumisega oma vanaduspäevi kindlustada korjas rahha tuujaos, et vanan iän olõssiq, kost võttaq v korjas rahha, et vanan iän murrõldaq olõssiq; me kindlustame teie tellimuse kiire täitmise miiq lupamiq tiiq teľmise virka ärq täütäq; kindlus oli hästi kindlustatud kantś olľ väega kimmäs tett; 2. kimmä|tämä* -täq -dä82 hooned olid tulekahju vastu kindlustamata huunõq olliq palamisõ vasta kimmätämäldäq;
kindlustunne .kimmüs -e -t9, .kin(d)müs -e -t9
kindlustus 1. tugõmi|nõ -sõ -st5, krõpastu - -t1 2. kimmätüs* -e -t9, kimmütüs* -e -t9, kinnütüs* -e -t9, taganus* -õ -t9 elukindlustus elokimmätüs, elotaganus; autole tuleb kindlustus ära teha auto kimmätüs tulõ ärq tetäq; tegin majale tulekahju vastu kindlustuse tei majalõ tulõ vasta kinnütüse;
kindral .kind|raľ -rali -.ralli38
kindralstaap sõ̭aväe päämaja
king käng kängä .kängä35 kingapael kängäkabõl v -nüüŕ; puuking kolotka;
kingitus kingitüs -e -t9, anď anni .andi37, annõq .andõ annõt19 laps sai kingituse latś sai kingitüse; see vihm oli täna küll lausa taeva kingitus! seo vihm olľ täämbä külh peris taivanõ anď!;
kingsepp kängsep|p -ä -pä35
kink (kingu) kink kingo .kinko37
kinkima .kinḱmä .kinkiq kingi63 kingi see raamat mulle! kingiq seo raamat mullõ!; seda ma talle juba ei kingi … taad ma tälle andis ei annaq v tuud (asja) ma tälle ei jätäq;
kinnas kinnas .kinda kinnast23
kinni kinniq , .umbõ , .umbõhe , .umbõlõ , pidehihe , pidessihe , pidehile , pidessile , .umbõ(h)n , pidehi(h)n , pidessi(h)n pane uks kinni! panõq usś kinniq!; olen sel nädalal tööga kinni olõ seo nätäľ tüügaq pidessin; kõik autod on praegu kinni, sul tuleb oodata kõ̭iḱ massinaq ommaq parlaq pidehin, sul tulõ uutaq; järv kasvab aeglaselt kinni jär kasus aigopiten umbõ; tee on kinni tuisanud tii om täüs v umbõ tuisanuq; kinni mätsima ärq sopśma;
kinnine kinnili|ne -dse -st5, kinni|ne -dse -st7, ummi|nõ -dsõ -st7 kinnine inimene kinni(li)ne inemine; kinnine luumurd kinniline luumurd; see oli kinnine nõupidamine seo olľ kinniline nõvvupidämine; kinnised kingad ummidsõq  v  kinnilidseq kängäq; istub päev läbi siin kinnises toas ist kõ̭iḱ pääväkese tan ummitsõn tarõn;
kinnis kinnüs -(s)e -t11
kinnisidee kinniqmõt|õq -tõ -õt18, umbmõt|õq -tõ -õt18
kinnisilmi pümmest pääst , pümehüisi , kinniq .silmigaq , kinni.liidsi .silmigaq istub kinnisilmi päikse käes ist päävä käen, silmäq kinniq; tormab kinnisilmi hukatusse saat hindä pümmest pääst hukka;
kinnistama kinnistä|mä -q -83
kinnistu kinnistü - -t1, krunť krundi .krunti37, kinniqmaa - -d50, kinnütet maa
kinnistuma kinniq v pidämä .jäämä väljend kinnistus keeles ütlemine jäi kiilde pidämä;
kinnisvara maa - -d50, kimmäsvara .kimmävara kimmästvarra28, kinniqvar|a -a -ra28 soetas endale kinnisvara osť hindäle maad v maja; kinnisvara hinnad tõusevad maa hind nõsõs;
kinnitama .külge .pandma v lü̬ü̬ , kimmä|tämä -q -83, .õigõs tunnistama , kinnähtä|mä -täq -dä82, kinnü|tämä -täq -dä82 kinnitab riiuli naeltega seinale lüü riioli naklogaq saina külge kinniq; notariaalselt kinnitatud koopia notari man kinnütet papõŕ; laps kinnitas endale, et kõik on hästi latś kitť hindäle, et kõ̭iḱ om häste; uuringud kinnitasid ta arvamust uuŕminõ tunnisť timä arvamisõ õigõs;
kinnituma kinniq .jäämä v olõma vetikad kinnitusid kividele viikasvoq olliq kivve pääl kinniq;
kinnitus kimmätüs -e -t9, kinnütüs -e -t9, tõ̭õ̭stus -õ -t9
kino kin|o -o -no28 kinoseanss kinovuuŕ, kinonäütämine; lähme kaheksasele kinoseansile läämiq kelläs katsas kinno;
kints kints kindsu .kintsu37, ra|ǵa -ja -ḱa29, ra|gja -ja -kja29, kinḱ kingi .kinki37 jalg ülalpool põlve on kints jalg mäe puult põlvõ om kinḱ; ta andis mulle terve seakintsu tä anď mullõ terve tsiakindsu;
kiosk (müügi).putka - -t3 jäätisekiosk, ajalehekiosk ijätüsepuťka, aolehepuťka;
kipakas vildaku|nõ -dsõ -st5, vir|ril -ilä -ilät4, .ümbreminejä - -t3, kibras .kipra kibrast22 järvele ei tohi kipaka venega minna järve pääle ei toheq kipra loodsigugaq v vennegaq minnäq; ei julge istuda, see tool on väga kipakas julgu-iq istuq, seo tuuľ om väega ümbreminejä;
kipitama kibis|emä -täq -e87, kibõnda|ma -q -83, kipi|tsemä -tsäq v -däq -dse90, kipi|tämä -täq -dä82, kibõndõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, kipõldõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, nõglu|tama -taq -da82, (külmäst) .söendä|mä -q -83, .söeldä|mä -q -83, .söende|(l)lemä -lläq -(l)le86 tolm pani nina kipitama tolm panď nõ̭na kipitsemä; jooksin läbi nõgeste, jalad kipitavad joosi läbi nõgõsidõ, jalaq nõglutasõq; käed kipitavad külmast käeq söendäseq;
kipper .kipri - -t1, .väiko laiva juhť
kippuma .tükmä tükküq tükü63, .tüḱmä tükkiq tüki63 loomad kipuvad aiamaale eläjäq tüküseq tahramaa pääle; mis sa kipud siia teistele ette! miä sa tükit tahaq tõisilõ jalgo!;
kips hipusḱ -i -it13, .(h)ipski - -t1, kipś kipsi .kipsi37 kipsplaat hipskiplaať, hipuskiplaať;
kiratsema hingi|tsemä -tsäq v -däq -dse90, vigõl|õma -daq -õ85, põ|dõma -tõq -e vm 1. ja 3. k .põssi kesks põnnuq v põdõnuq59, .närbelemä närveldäq .närbele85 mis elu see on, kiratse siin vaesuses määne elo seo om, närbeleq v vigõlõq tan kitsusõn; naine on tal haiglane, on kiratsenud juba mitu aastat naanõ om täl haigõnõ, om joq mitu aastakka põdõnuq;
kirburohi kasvot kurõ|põl -põlvõ -.põlvõ35 mõru kirburohi mõrohain, kirphain;
kirema .kirǵmä .kirgiq kiri63, kõrras kirähtä|mä -q -83
kirendama kire|tämä -täq -dä82 silme ees lööb kirendama, ei saa enam lugeda silmäq nakkasõq kiretämä, saa-iq inämb lukõq; aas kirendas pääsusilmadest ja kullerkuppudest niit kireť pääsüsilmist ja kullõŕkukõst; Tartu linn kirendas kui tulemeri Tarto liin kireť ku ütś tulõmeri;
kiretu .oigõ - -t3, loid loiu .loidu36, himoldaq , hoima|nõ -dsõ -st7 tema esinemine oli kiretu ja igav timä ülesastminõ olľ oigõ ja ikäv; kiretu pilk, nägu hoimanõ kaehus, loid nägo; esitas kiretult oma loo kõ̭nõľ külmält uma luu; suhtu sellesse kiretult kaeq taad asja külmä kõtugaq;
kirev kir|riv -ivä -ivät4
kirg him|o -o -mo26, .tahtmi|nõ -sõ -st5, hal|u -u -lu26, kiim kiima .kiima35 tema kireks on raamatud täl om himo raamatit lukõq; noori valdas meeletu kirg nooril olľ hirmsa tahtminõ pääl; poliitilised kired lõid lõkkele poliitilidsõq tahtmisõq leiq palama; kired hakkasid vaibuma himo naaś üle minemä v tahtminõ kattõ ärq; minekukirg minegikiim;
kirgas puhas .puhta puhast23, .selge - -t3, klaaŕ klaari .klaari37, .herksä - -t3, .helksä - -t3 selges taevas helendasid kirkad tähed selgen taivan olliq helksäq täheq; talvine päev oli külm ja kirgas talvõpäiv olľ külm ni selge; kirkad värvid herksäq värmiq;
kirglik himoli|nõ -dsõ -t5, himoli|k -gu -kku38 kirglik mees himolik miiś; kirglik soov õppida suuŕ himo oppiq; ta on kirglik spordisõber tä om suuŕ spordisõbõr;
kiri kiri kirä v kiŕa .kirjä v .kirja43 kald- v kursiivkiri liuhkakiri; poolpaks kiri paks kiri; kirjaliik, kirjatüüp kiräliiḱ; kirja panema kirjä pandma; kirbukiri tsibu;
kirik keri|k -gu -kut13, keŕk .keŕko .keŕkot48 kiriklik leeriõpetus pääkuuľ, liiŕ; kirikupea pääpapṕ;
kirikakar mai|ru̬u̬ś -roosi -ru̬u̬si37, marjen|plu̬u̬ḿ -ploomi -plu̬u̬mi37
kirikuraamat keriguraama|t -du -tut13, m kerigu|kiräq -.kirjo -.kirjo43
kirikuslaavi: kirikuslaavi keel keriguslaavi kiiľ;
kirikuõpetaja (kerigu)opõtaja - -t3, (kerigu)pap|ṕ -i -pi37
kiristama rägistä|mä -q -83 kiristab hambaid rägistäs hambit;
kirjak kiräs -(s)e -t11, kires -(s)e -t11
kirjakandja posti|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 kirjakandja tõi ajalehed ja kaks kirja postimiiś tõi aoleheq ni katś kirja;
kirjakast posť|kasť -kasti -.kasti37
kirjakeel kirä|ki̬i̬ľ -keele -ki̬i̬lt40 eesti ja võru kirjakeel eesti ja võro kiräkiiľ;
kirjalik kirotõ|t -du -dut1, (.paprõ pääl) kirä(h)n kirjalik vastus, eksam kirotõt vastus, eksäḿ; see tuleb kirjalikult esitada seo tulõ andaq paprõ pääl;
kirjama .kirjämä kirädäq .kirjä77, kiro|tama -taq -da82, .trükmä trükküq trükü64 kirjatud vöö, kindad, sukad kirät v kiräline vüü, kirät v kirälidseq kindaq, sukaq; kirjatud kiräline;
kirjamees kirä|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39
kirjamärk kirä|märḱ -märgi -.märki37, tähť tähe .tähte34
kirjand kirätü̬ü̬ - -d52, kiränď -i -it13 poiss sai kirjandi eest viie poiskõnõ sai kirändi iist viie;
kirjandus kirändüs -e -t9
kirjanik kirä|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, kiräna|anõ -asõ -ist8, kiräni|k -gu -kku38 ma ei ole seda kirjanikku lugenud ma olõ-iq taad kirämiist lugõnuq;
kirjaoskaja kirä.tundja - -t3 kirjaoskajate protsent Aafrika riikides kasvab pidevalt kirätundjidõ protsenť Aafrika riigen kasus kõ̭iḱ aig;
kirjaoskamatu tunnõ-iq .kirjä keskajal oli suurem osa rahvast kirjaoskamatu keskaol tunnõ-õs suurõmb jago inemiisi kirjä;
kirjastaja kirästäjä - -t3
kirjastama kirästä|mä -q -83
kirjastus kirästüs -e -t9
kirjavahemärk kirä.vaihõ|märḱ -märgi -.märki37
kirjavahetus kirä.vaihtami|nõ -sõ -st5, .kirjo.vaihtami|nõ -sõ -st5, kirä.vaihtus -õ -t9 pean temaga kirjavahetust mul käü timägaq kirjovaihtaminõ v miiq kiroda umavaihõl;
kirjaviga kirä|viga -via -vika29
kirjaviis kirä|viiś -viie -viit m päälek -viijile v -viisi -.viisi-viie -viit49 v -viijile#-viisi -.viisi 37
kirjeldama tunnus.tähti .andma , tähende|(l)lemä -lläq -(l)le86, kõ̭nõl|õma -daq -õ85, sele|tämä -täq -dä82 kirjelda mulle, milline ta välja näeb! seledäq mullõ, kuimuudu tä vällä näütäs v määne tä om!;
kirjeldus m tunnus|täheq -.tähti -.tähti34, tähendelemi|ne -se -st5, jutt jutu juttu37, seletüs -e -t9, kujotami|nõ -sõ -st5 varga isikukirjeldus m varga tunnustäheq; uurimisülesande kirjeldus uuŕmisülesandõ seletüs; looduskirjeldus luudusõ kujotaminõ;
kirju kir|riv -ivä -ivät4 kirju hobune tśaala; kirju lehm kires, kiräs;
kirjutaja kirotaja - -t3
kirjutama kiro|tama v kiŕo|tama -taq -da82 kirjuta see üles! panõq seo kirja!; laps alles õpib kirjutama latś viil opṕ v opis kirotamist; ma pole enam ammu emale kirjutanud ma olõ-iq inämb kavva aigo imäle kirotanuq; välja kirjutama vällä kirotama; alla kirjutama ala kirotama, kätt ala pandma;
kirjutis kirätü̬ü̬ - -d52, kirätük|k -ü -kü26, kirotus -õ -t9
kirjutusmasin trükümassin -a -at4, kirotusmassin -a -at4
kirjutusvahend kirä|pulk -pulga -.pulka31
kirka kirgas .kirka kirgast22
kirmas kirmas -(s)õ -t11, kirmasḱ -i -it13
kirme kõrd kõrra .kõrda33, heemeke|ne -se -ist8, höüḿ höüme .höüme35, höüd hövvü .höüdü36, heüd hevvü .heüdü36, kõrõh(t)us -õ -t9, kirmõq .kirmõ kirmõt18 jõge mööda voolab jääkirmet jõkõ piten juusk ijäheüdü; hommikuks oli õhuke jääkirme tiigil hummogus olľ väiko ijäkõrd lumbi pääl;
kirmetama kirmõ|tama -taq -da82, kahu|tama -taq -da82
kirn kirn kirnu .kirnu37, kärń kärni .kärni37
kirp kirp kirbu .kirpu37
kirre põḣahummo|k -gu -gut v -kut13
kirsa kirsa - -t2
kirsipuu visla|puu - -d50, visna|puu - -d50, vis|sel -elä -elät4 kirsipuine, kirsipuust vislapuinõ; istutasime aeda õunapuid ja kirsipuid istutimiq aida uibiid ni viselit v vislapuid;
kirss visla|mari -maŕa -.marja43, visna|mari -maŕa -.marja43, vis|sel -elä -elät4, visilä|mari -maŕa -.marja43, kirsś kirsi .kirssi37 ostsin turult kirsse osti turust vislamarjo;
kirst kirst kirstu .kirstu37
kirtsutama .vingu .tõ̭mbama , .kärssä .tõ̭mbama , kirmistä|mä -q -83 kirtsutab nina tõ̭mbas nõ̭na vingu;
kiruma .van(d)ma .vannuq v .vanduq vannu64, .tśortõlõma tśordõldaq .tśortõlõ85, pühendä|mä -q -83 kirub iseennast maapõhja vand esiqhinnäst maapõhja; mehed kirusid sõda, valitsust, raskeid aegu meheq vandsõq sõta, valitsust, rasõhit aigõ; vanamees oli vihane ja kirus mis kole vanamiiś olľ vihalinõ ni tśortõli ku jälle;
kirumine vannunǵ -i -it13, vannu|ḱ -gi -kit13, .tśortõlõmi|nõ -sõ -st5, .van(d)mi|nõ -sõ -st5 kirumissõna vannu(n)gisõ̭na;
kirurg kirrur|ǵ -gi -git14, ki.rurǵ kirurgi ki.rurgi37
kirvendama kibis|emä -täq -e87, kibõnda|ma -q -83, kipi|tsemä -tsäq v -däq -dse90, kipi|tämä -täq -dä82, kibõndõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, nõglu|tama -taq -da82, (külmäst) .söendä|mä -q -83, .söeldä|mä -q -83, .söende|(l)lemä -lläq -(l)le86 mul nina kirvendab mul nõ̭nan süüdäs;
kirves kirvõs .kirvõ kirvõst22, (tsilľokõnõ) tsäkś tsäksi .tsäksi37 kirvetera varrepoolne nurk kadsa; vigastas end kirvetera nurgaga tekḱ hindäle kadsagaq vika; laasimiskirves laaśmiskirvõs, ossakirvõs; kirvenägu nägo niguq väitś;
kirvetöö .kirvõtü̬ü̬ - -d52 otsin mehi, kes tunneksid kirvetööd otsi miihi, kiä mõistassiq kirvõtüüd tetäq; tõlge oli kehv kirvetöö ümbrepannus olľ prostalt tett;
kirvevars kuvvas .kuuda kuvvast23 kirvevarre võib liivapaberiga siledaks teha kuvvast või liivapaprõgaq tasotsõdaq;
kisakõri röögä|tś -dsi -tsit13, röögänď -i -it13, röögüs -(s)e -t11, ämmärüs -e -t9, lõõgõrus -õ -t9, lõõgõŕ -i -it4
kisama = kisendama rü̬ü̬ḱmä rü̬ü̬kiq röögi63, täni|tämä -täq -dä82, .larmama larmadaq .larma77, ämmärdä|mä -q -83, .kirsma .kirsuq kirsu64, lõõgõrda|ma -q -83, .haurama hauradaq .haura77, .rüügämä rüvvädäq .rüügä30 kisendab nagu siga aia vahel rüüḱ niguq tsiga aia vaihõl; lehm kisendab, kui koju tahab lehm ämmärdäs, ku kodo taht; lapsed pistsid kisama latsõq naksiq tänni; laps kisendas ennast hällis hingetuks latś täniť hindä hällün hingpuhussilõ; kisendamine kirsminõ;
kisk kis|a -a -sa28 kiskudega kisak; ahingu kisk oli murdnunud västri kisa olľ ärq murdunuq;
kiskja .murdja elläi hunt ja karu on kiskjad susi ja kahr ommaq murdjaq eläjäq;
kisklema .kisklõma kisõldaq .kisklõ85, .tsingõlõma tsingõldaq .tsingõlõ78, purõl|õma -daq -õ85 kisklevad päevast päeva nagu kass ja koer kisklõsõq pääväst päivä niguq kasś ja pini; lapsed kisklevad mänguasjade pärast latsõq tsingõlõsõq asjo peräst; mis te kisklete kogu aeg! midäs tiiq tsingõlõt kõ̭iḱ aig!; koerad kisklevad piniq purõlõsõq;
kisklik kisa|k -gu -kut13
kiskuma .kiskma .kiskuq kisu64, .kakma kakkuq kaku64, .kaksama kaksadaq .kaksa77, .rüḿmä .rümmiq rümmi63, .rämmämä rämmädäq .rämmä77, .rääṕmä .rääpiq rääbi63, rääbi|tsemä -tsäq v -däq -dse90 pool tundi kiskusime, aga traktorit kraavist välja ei saanud puuľ tunni rämmemi aq traktorit kraavist vällä es saaq;
kissi piluki(l)lõ , piluka(l)lõ , .k(r)issi tõmbab silmad kissi tõ̭mbas silmäq pilukilõ; kissis k(r)issin;
kissitama k(r)issi|tämä -täq -dä82
kitarr .kitra - -t3 kitarrimuusika nal plõmpa-plõmpa;
kitarrist .kitra.mänǵjä - -t3
kitkuma .kitskma .kitskuq kidsu64, .kakma kakkuq kaku64, (näpotävve viisi) .täśmä .tässiq tässi63 kitkub peenraid kitsk pindrit; kitsaks kitkutud kulmud ahtas kakuduq kulmuq; kitku kanal suled ära! kakuq kana ärq!; kitku seale ohakaid ja jänesele heina! kakuq tsialõ ohtjit ja jänesele haina!; kitkusin porgandite vahelt umbrohtu tässe põrḱnidõ sisest haina;
kits kitś kitsõ .kitsõ35, latsik ki|ďo -ďo -ťo26 kodu-, metskits kodo-, mõtskitś;
kitsalt .ahtahe , .ahtalõ , .kitsahe , .kitsalõ , .kitsavallaq , kasinahe , kasinalõ seal elatakse väikses toas kitsalt koos sääl eletäs väikon tarõn kitsalõ kuun; raha on vähe, peab kitsalt läbi ajama rahha om veidüq, piät kasinalõ läbi ajama;
kitsarinnaline .ahta meelegaq ta on väga kitsarinnaline inimene tä om väega ahta meelegaq inemine;
kitsarööpmeline .kitsa rü̬ü̬pegaq , .ahta rü̬ü̬pegaq , .ahta relsi(.vaihõ)gaq kitsarööpmeline raudtee kitsa rüüpegaq raudtii;
kitsas kitsas .kitsa kitsast22, .ahtakõ|nõ v .ahtagõ|nõ -sõ -ist8, ahas .ahta ahast23 see palitu on sulle kitsas seo palit om sullõ kitsas; püksid on kitsavõitu, ei julge kummardadagi püksiq ommaq ahtliguq v ahtligadsõq, julgu-iq kumardagiq; kitsa silmaringiga kinniliidsi silmigaq;
kitsemurakas kahruvabarn -a -at4, kahruva(v)võrn -a -at4, tsiavabarn -a -at4, tsiava(v)võrn -a -at4 kitsemurakad on mustad vaarika moodi marjad, kasvavad metsas pika, püstise, teravate okastega varre otsas kahruvabarnaq ommaq mustaq vabarna muudu maŕaq, kasusõq mõtsan pikä, pistülidse, terävide nõklogaq varrõ otsan;
kitsendama .ahta(m)bas v .kitsa(m)bas v kasinambas tegemä , .piirdmä (.)piirdäq piirä66 selline olukord kitsendas paljude noorte õppimisvõimalusi sändseq aśaluuq teiq hulga nuuri oṕmisvõimaluisi kasinambas;
kitsendus .piirdmi|ne -se -st5, piirang -u -ut13 seal ei ole enam kitsendusi sääl olõ-iq inämb piirdmiisi;
kitsi ihnõq .ihnõ ihnõt18, ihnõ|du -du -tut1, ki|dsi -dsi -tsi26, nähkäri|ne -dse -st5, näsśo - -t2, nässi|ne -dse -st7, ihnusḱ -i -it13, koi - -d53 ta on kitsi ja alati omakasu peal väljas tä om sääne nähkärine ja kõ̭gõ hindäkasu pääl välän;
kitsidus .ihnus -õ -t9, kidsihüs -e -t9
kitsikus .kitsus -õ -t9, hä|dä -dä -tä24, .vaesus -õ -t9 kitsikuses elama kitsusõn elämä; ta oli juba pikemat aega rahalises kitsikuses tä olľ jo pikembät aigo rahahädän; kitsikusse ajama ahtalõ ajama;
kitsilt .ihnõhe , .ihnõlõ , kidsi .käegaq
kitsipung ihna|tś -dsi -tsit13, .ihnus -õ -t9, ihnusḱ -i -it13, nühkä - -t2, koi - -d53, .nähkri - -t1, nähkä - -t2, nähkäŕ -i -it4, nähkä|tś -dsi -tsit13, ihnuskoi - -d53, ihnõq|kaal -kaala -.kaala30, ihnõqkoi - -d53, kidsi|pung -punga -.punga31, koonõŕ -i -it4
kitt kit|ť -i -ti37
kittel .kitli - -t1 sai kõvasti kitli peale sai kõva mäntli;
kittima .kiťmä kittiq kiti63
kiud kiud kivvu .kiudu36, kiut kiudu .kiutu36, höüd hövvü .höüdü36, heüd hevvü .heüdü36, hinneq .hinde hinnet19 kiudlumi höüdlumi; kiudpilvine taevas kivvanõ taivas; kiudpilv kiudpil; hea kiuga lina hää kiutsa lina;
kiudaine kiudollus -(s)õ -t11 toidus peaks kiudaineid rohkem olema söögin pidänüq kiudollust rohkõmb olõma;
kiuline kivva|nõ -dsõ -st7, kivvuli|nõ -dsõ -st5, .kiudli|nõ -dsõ -st5, .kiudsa - -t3, .kiutsa - -t3, kivvuka|nõ -dsõ -st5 kõvaks ja kiuliseks läinud kaalikas kõvas ja kivvukadsõs lännüq kaaľ;
kiunatama kiugahta|ma -q -83, vaugahta|ma -q -83, vavvahta|ma -q -83 kutsikas kiunatas kutsik kiugahť;
kiunatus kiugah(t)us -õ -t9, vaugah(t)us -õ -t9, vavvah(t)us -õ -t9
kiunuma .kiugõlõma kiugõldaq .kiugõlõ86, .vaugma .vauguq vaugu64, .vavvama vavvadaq .vavva77, .vauglõma vavvõldaq .vauglõ78, .viuglõma viugõldaq .viuglõ78 koer sai jalaga matsu ära, siis läks kiunudes pini sai jalagaq liti ärq, sõ̭s lätś vavvatõn; koer kiunub, kui tal on valus pini vaug, ku täl hallus om;
kiunumine .kiugna - -t3, .vaugna - -t3, .viugna - -t3
kiunutama vingu|tama -taq -da82, vingutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 ära koera kiunuta! vingutagu-iq pinni!;
kius kius kiusu .kiusu37, .kiusus -õ -t10, ir|i -i -ri26, kiust kius(t)u .kiustu37, krilľ krilli .krilli37, krasś krassi .krassi37
kiusakas kiusa|k -gu -kut13, .kiusliga|nõ -dsõ -st5, .kiustla|nõ -sõ -st5 tal on kiusakas naine täl om kiusak naanõ;
kiusama .kiusama kiusadaq .kiusa77, .kraśma .krassiq krassi63, .kriľma .krilliq krilli63, .krõ̭ľma .krõ̭lliq krõ̭lli63, .krutśma .krutsiq krutsi63, .trotśma .trotsiq trotsi63, .trötśmä .trötsiq trötsi63, kimbu|tama -taq -da82, tooŕa|tama -taq -da82, seto kiiľ .krõ̭imama krõ̭imadaq .krõ̭ima77 väiksemaid ei tohi kiusata vähämbit tohe-iq kiusadaq;
kiusatus kiusah(t)us -õ -t9, .tahtmi|nõ -sõ -st5, him|o -o -mo26
kiuslema .kiuslõma kiusõldaq .kiuslõ78, .krillõlõma krillõldaq .krillõlõ85
kiuslik .kiusaja - -t3, kiusa|k -gu -kut13, .kiusliga|nõ -dsõ -st5, .kiustla|nõ -sõ -st5, seto kiiľ krõ̭ima|nõ -dsõ -st7 kiuslik inimene kius(t)lanõ; kiuslik naine äiätä(ä)ŕ;
kiuste .nimme , kiusu peräst , hu̬u̬ľmaldaq tüdruk abiellus vanemate kiuste tütrik lätś mehele vasta vanõmbidõ tahtmist; seda tegid sa küll kiuste tuud teit saq õkva nimme; pidas kõige kiuste vastu pidi vasta kiusu peräst v kõ̭gõst huuľmaldaq; halva ilma kiuste halvast ilmast huuľmaldaq;
kiusujutt .kiusus -õ -t10 kiusujuttu ajama kiusama;
kiusupunn junni|pulk -pulga -.pulka31, kiustu|punń -punni -.punni37
kivi kiv|i -i -vi26
kiviktaimla kivestü|aid* -aia .-aida33, kivvegaq lilliaid , kivvegaq pinnäŕ
kivikülv kivestü - -t1
kivim kiv|i -i -vi26, maa|põhi -põḣa -.põhja43 settekivim saistkivi(q); tardkivim hüübkivi(q);
kivine kive|ne -dse -st7, kivi|ne -dse -st7, kiveli|ne -dse -st5, kivve täüs kivine koht kivestü, kivestik, kivistik; maa oli kivine maa olľ kivve täüs;
kivinema kivistü|mä -däq -84, kalõh(t)u|ma -daq -84, kangõh(t)u|ma -daq -84, .saistu|ma -daq -80 kõik otsekui kivinesid kohale kõ̭iḱ õkva niguq kivistüq   v   kinnähtüq uma kotusõ pääle; ta ei saanud oma kivinenud harjumustest lahti tä es saaq umist sisseharinuist kombist vallalõ; kivinenud pilk m saistunuq silmäq;
kivipuravik kiviporovi|k -gu -kku38, kivipuravi|k -gu -kku38, kivitat|ť -i -ti37
kiviraidur kiviragoja - -t3, kivira|koi -goja -gojat4
kivistuma kivistü|mä -däq -84, kalõh(t)u|ma -daq -84, kangõh(t)u|ma -daq -84, .saistu|ma -daq -80 väetis oli kuuris märjaks saanud ja kivistunud väetüs olľ kuurin likõs saanuq ni ärq kivistünüq; lapsed kivistusid hirmust latsõq kahmõhtuq hirmu peräst; ta süda on kivistunud timä süä om ärq kalõhunuq;
kivisöekaevandus kivihüdsekaivanď -i -it13, merehüdsekaivanď -i -it13
kivisüsi kivihü|dsi -dse -st41, merehü|dsi -dse -st41
kivitäks eläjät kivitsa|kai -gaja -gajat4, kivitsakutaja - -t3, kivi|täkś -täksi -.täksi37
klaar klaaŕ klaari .klaari37, .selge - -t3, puhas .puhta puhast23 õhk läks klaarimaks õhk lätś klaarimbas   v   puhtambas  v  selgembäs; asjad räägiti klaariks aśaq kõ̭nõldiq sirgõs  v  selges; paberid said klaariks paprõq saiq kõrda; mulle meeldivad kõige rohkem valged klaarid mullõ miildüseq kõ̭õ̭ rohkõmb valgõq klaariq; valge klaar oli õunu täis valgõ klaaŕ olľ ubinit täüs;
klaarima .klaaŕma .klaariq klaari63, .selges tegemä , .klaťma klattiq klati63 mul on temaga vaja rahaasjad ära klaarida mul om vaia timägaq rahaaśaq selges tetäq;
klaaruma .klaaru|ma -daq -80, .lauh(t)u|ma -daq -80, .selgü|mä -däq -80 taevas klaarub taivas lätt selges; ilm klaarub! ilm selgüs ärq; oota kuni kohv klaarub oodaq nikaguq koh ärq lauhtus!;
klaas 1. klaaś klaasi .klaasi37 aknaklaas aknõklaaś; 2. klaaś klaasi .klaasi37, seto kiiľ takan -a -at4 mis sa nende pitsidega jändad, võtame klaasist! mis sa naidõ pitsegaq jandat, võtamiq takanast!;
klaasima .klaaśma .klaasiq klaasi61 selle pildi peaks ära klaasima seo pildi piäsiq ärq klaaśma v klaasi ala pandma;
klaasine klaasi|nõ -dsõ -st7
klaasistuma klaasitsõs .muutuma vaatas mulle klaasistunud pilguga otsa klaasitsidõ silmigaq kai mullõ otsa; klaasistunud silmad saistunuq silmäq;
klaasjas klaasi|nõ -dsõ -st7
klahv klah klahvi .klahvi37
klahvistik sõrḿ|laud -lavva -.lauda33, sõrmuli|nõ -sõ -st5
klahvpill muus klah|pilľ -pilli -.pilli37
klamber nalľ nalli .nalli37, .klambri - -t1, klammõŕ .klambrõ klammõrd23, .sinkli - -t1 (kirja)klambrid hoiavad pabereid koos klambriq v nalliq hoitvaq paprit kuun; juukseklamber (hiussõ)nalľ; tõmbas uksehaagi klambri välja tõmmaś ussõhaagi sinkli vällä;
klammerduma kinniq .haardma , kinniq .hoitma v pidämä merehädalised klammerdusid paadiserva külge merehädäliseq haariq v hoiõq loodsiguveerest kinniq; järsku klammerdus keegi ta käsivarde äkki haarď kiäkiq timä käevarrõst kinniq;
klants klantś klandsi .klantsi37, .läükvä - -t3 klantspaber klantśpapõŕ; pealagi on klants nagu Peetruse pale päälagi om klantś niguq Peetrusõ palõq;
klantsima .klantśma .klantsiq klandsi63, .helkämä helgädäq .helkä77, .läükmä .läüküq läügü63 kingad löödi klantsima kängäq lüüdi läükmä;
klapp 1. klap|ṕ -i -pi37 klappidega taskud klappõgaq karmaniq; kõrvaklapid kõrvaklapiq; 2. klap|ṕ -i -pi37 neil on omavahel hea klapp nääq passisõq umavaihõl häste kokko; ma ei leidnud temaga kuidagi klappi ma lövvä-es timägaq kuigimuudu õigõt klappi;
klappima .klaṕma klappiq klapi63, kokko .sündümä v .paśma kui kõik klapib, oleme homme juba kodus ku kõ̭iḱ häste lätt, olõmiq hummõń joba koton; nende iseloomud ei klapi nääq sünnü-iq kokko; su jutus miski ei klapi su jutun om midägiq mädä;
klass 1. klasś klassi .klassi37 ta on mu kunagine klassikaaslane miiq käve timägaq üten klassin; klassiruum klasś; klassivend klassiveli; klassiõde klassisõ̭saŕ; 2. sorť sordi .sorti37, klasś klassi .klassi37 muldade, kivimite klassid mulla-, kivisordiq; sõitsin teise klassi vagunis sõidi tõõsõ klassi vagonin; töölis-, alam-, kõrgklass tüüliisi klasś, alambklasś, korgklasś; klassivastuolud klassitülüq; klassivõitlus klassivõidõlus;
klassifitseerima .sorťma .sortiq sordi63
klassik klassi|k -gu -kut13, kõ̭igilõ teedäq elav klassik elon klassik;
klassika klassi|ga -ga -kat3
klassikaline klassigali|nõ -dsõ -st5, klassikli|nõ -dsõ -st5 klassikaline muusika klassigalinõ v klassiklinõ muusiga;
klassitsism klassit|sisḿ -sismi -.sismi37
klatš taka(h)nkõ̭nõlõmi|nõ -sõ -st5, tühijutt tühäjutu .tühjäjuttu37, klatś klatsi .klatsi37, sor|i -i -ri26
klatšija keele.pesjä - -t3, lõka|laud -lavva -.lauda33, lõksutaja - -t3
klatšima sor|ima -riq -i57, sori|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90
klaver klav|võŕ -õri -õrit4, kla|põŕ -bõri -bõrit4
klaviatuur (puutril) sõrḿ|laud -lavva -.lauda33, sõrmuli|nõ -sõ -st5, (klahpillel) m klahviq .klahvõ .klahvõ37
kleepima kli̬i̬ṕmä kli̬i̬piq kleebi63, .kliiḿmä .kliimiq kliimi63 kleepisin pildid albumisse kleebe pildiq albummi; kleebi ümbrik kinni! kliimiq kuvõŕ kinniq!;
kleepuma kli̬i̬ṕmä kli̬i̬piq kleebi63, kinniq nakkama , .külge .jäämä , nakatõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 savi kleepus labida külge savi naaś lapju külge kinniq; käed kleepuvad käeq kliiṕväq; säär on verine, püksid kleepuvad külge, halb on käia siiŕ om verine, püksiq nakatõlõsõq, halv om kävvüq;
kleit kleiť kleidi .kleiti37 kleidisaba sabrak, sabrusḱ;
klient kundõ - -t2, klienť kliendi .klienti37 püsiklient alalinõ kundõ;
klientuur m kundõ|q -dõ -sit2
klii .liieq .liie liiet m osak .liijide18, klii - -d50, m .räämeq .räämide .räämit18
kliima ilm ilma .ilma30, ilmastu* - -t1 palmid kasvavad soojas kliimavöötmes palmiq kasusõq lämmän ilmavüün;
kliinik kliini|k -gu -kut13, haigõ|maja -maja -majja v -maia28
kliister .kliistri - -t1
klimberdama klimbõrda|ma -q -83, klõ̭mbõrda|ma -q -83, trimmeldä|mä -q -83, tumba|tama -taq -da82
klimbisupp klimbisup|ṕ -i -pi37, klõ̭mbisup|ṕ -i -pi37, lütsigusup|ṕ -i -pi37
klimp klimṕ klimbi .klimpi37, klõ̭mṕ klõ̭mbi .klõ̭mpi37, lütsi|k -gu -kut13, klintś klindsi .klintsi37, klu̬u̬tśka - -t3 ema laskis pliidi ääres klimpe supi sisse imä lasḱ pliidi veeren klõ̭mpõ supi sisse; nagu klimp oleks kurgus niguq klimṕ olõssiq kurgun;
klimpi .klimpi , .klõ̭mpi , tükkü on klimpi jäänud om klimpi tõmmanuq v jäänüq v lännüq;
klimpis klimbi(h)n , klõ̭mbi(h)n , tükü(h)n , lütsiku(h)n , klõ̭mbõ|nõ -dse -st5, lütsikä|ne -dse -st5
klirin tir|rin -inä -inät4, .tirksnä - -t3, tira|k -gu -kut13, tirah(t)us -õ -t9, klir|rin -inä -inät4 käib nii raskete sammudega, et klaasiklirin taga käü nii rasõhidõ sammõgaq, et klaasitirksnä om takan; viskas kiviga, nii et klirin taga, ilmselt läks aknaklaas katki visaś kivigaq, nii et tirak käve, arvadaq aknõklaaś lätś katśki; klirin käis, mine vaata, kas kass lõhkus nõu ära! tirahus käve, mineq kaeq, kas kasś lahḱ anoma ärq!;
klirisema tiris|emä -täq -e87, .tirrama tirradaq .tirra77, tir|a(ha)ma -raq v -adaq -ra v -aha88, tira|tama -taq -da82, äkki tirahta|ma -q -83, tirahu|tma -taq -da62 aknad klirisesid, kui palgiauto mööda sõitis aknõq tirisiq, ku palgiauto müüdä lätś; pauk pani aknaklaasid klirisema kõ̭mahus panď aknõklaasiq tirahtama;
kliristama tiristä|mä -q -83, tiriste|(l)lemä -lläq -(l)le86
klobima = klohmima .kluhma .kluhviq kluhvi63, .plohma .plohviq plohvi63, .kolḱma .kolkiq kolgi63, klu|dima -tiq -di57 nad klobisid teda kõvasti nääq kluhvõq tedä armõtuhe;
kloor klu̬u̬ŕ kloori klu̬u̬ri37
klooster klu̬u̬stri - -t1, monas|tõŕ† -tõri -.tõrri38
kloppima .kloṕma kloppiq klopi63, .mütmä müttäq mütä61, .ropśma .ropsiq ropsi63, .möľmä .mölliq mölli63 see tainas ei taha kloppimist, seda peab tasa segama seo tahas taha ei möľmist, seod piät tassa segähämä; klopi oma riided lumest puhtaks! ropsiq umaq rõivaq lumõst puhtas!; kloppisin vaibad ära ropsõ põrmandurõivaq ärq; süda hakkas suurest hirmust kloppima süä naaś seen pesmä, nii kõvva pelgsi; kuulsin läbi une, et keegi klopib ukse taga kuuli läbi unõ, et kiäkiq mütt ussõ takan; ta sai külapoiste käest kõvasti kloppida tä sai küläpoiskõisi käest armõdulõ pessäq;
klopsima .klopśma .klopsiq klopsi63, klopi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90 klopsid siit ja sealt, aga asja kokku ei saa klopitsõt siist ja säält, a asja kokko ei saaq; kokku klopsima kokko loputama; klopsimine klopśna;
klots klup|ṕ -i -pi37, klotś klotsi .klotsi37, kolotka - -t3 klots on väiksem kui pakk klupṕ um vähämb ku plukḱ; tõi töö juurest klotse pliidi alla tõi tüü mant kluppõ;
kloun toľ|a -a -ľa28, klõuń klõuni .klõuni37, koomuskite|kij -gijä -gijät4
klubi klu|bi -bi -pi26
klupp klupõ - -t2
kluppima mõts .kluṕma kluppiq klupi63
klõbin klõ|pin -bina -binat4, .trikśna - -t3
klõbisema klõbis|õma -taq -õ87, klõpa|tama -taq -da82 nahktallaga kingad klõbisevad nahktallagaq kängäq klõbisõsõq;
klõbistama klõbista|ma -q -83, klõpa|tama -taq -da82
klõksatama klõksahta|ma -q -83 klõksatus klõksahus; klõksumine klõkśna;
klõpats klõbõ|nits -nitsa -.nitsa31 need pole mingid tööriistad, need on lihtsalt ühed klõpatsid naaq olõ-iq määntsegiq tüüriistaq, naaq üteq klõbõnitsaq ommaq õ̭nnõ;
klähvima .haukma .haukuq haugu min 1. k haugi64, kilgu|tama -taq -da82, .larmama larmadaq .larma77 koerad klähvivad piniq kilgutasõq v larmasõq; see inimene kipub teiste peale klähvima seo inemine tüküs tõisigaq haukma;
kniks niks niksu .niksu37
koalitsioon (valitsus)liit (-)liido (-).liito37 koalitsioonileping liidoleping; koalitsioonivalitsus liidovalitsus;
koba kohma - -t2, kohma|tś -dsi -tsit13, kohmõrus -õ -t9, pussa|k -gu -kut13, huńa|puss -pussu -.pussu37, puss pussu .pussu37, pussu|nõ -dsõ -st5 kuidas sa ometi nii koba oled! no kui sa ummõhtõ sääne puss olõt!;
kobakäpp koomõkäp|p -ä -pä35, huńa|puss -pussu -.pussu37
kobama .kumṕma .kumpiq kumbi63, ko|bima -piq -bi57, kooba|tama -taq -da82, kumba|tama -taq -da82, .kumpama kumbadaq .kumpa77, kumbahta|ma -q -83, kõrras kumbahu|tma -taq -da62 pime kobab kepiga teed pümme kumpas kepigaq tiid; kobas küll heintes, aga ei leidnud midagi kumpõ külh haino seen, no lövvä es midägiq; kui sa muidu ei tunne, koba käega! ku sa muido ei tunnõq, kobiq käpägaq!; ära koba pimeduses! kumṕku-iq pümmen ümbretsõ̭õ̭ri!;
kobamisi .kumpõ(h)n , kumbatõ(h)n , .kumpamiisi , .kumṕmiisi , pümehüisi astusin kobamisi paar sammu tei kumbatõn v pümehüisi paaŕ sammu; ta leidis pimedas kobamisi ukse tä löüď pümmen kumpamiisi v kumbatõn ussõ;
kobar tśauk tśauga .tśauka31, tsärä|k -gu -kut13, tśobari|k -gu -kku38, tsäbäri|k -gu -kku38, müdsäri|k -gu -kku38, tsähäli|k -gu -kku38, hubali|k -gu -kku38 viinamarjad kasvavad kobaras viinamaŕaq kasusõq tsähälikun; marjakobar maŕatśauk; mehed seisavad kobaras koos meheq saisvaq tsäräkun; karjamaad on kõik järve ääres ühes kobaras kaŕamaaq ommaq üten tśobarigun kõ̭iḱ järve veeren; kobaraline tśaukliganõ; õhtul olid tibud laudanurgas kobaras koos õdagu olliq kanapojaq laudanukan tsäbärigun v hubalikun v müssün;
kobe koh|hil -ila -ilat4, koho|nõ -dsõ -st7 paneb seemned heasse kobedasse mulda pand siimneq hää kohila maa sisse; otsi endale midagi kobedamat selga! kaeq no hindäle midä parõmbat sälgä!;
kobestama kohenda|ma -q -83 kobesta maad kapsajuure ümber! kohendaq maad ümbre kapstajuurõ!;
kobima ko|bima -piq -bi57, ke|bimä -piq -bi57, kö|bimä -piq -bi57 kobi bussi peale, muidu jääd maha! kobiq bussi pääle, muido jäät maaha!;
kobin ko|pin -bina -binat4, kõ|pin -bina -binat4 kobin käis, kui hiired toa peal jooksid kõpin käve, ku hiireq tarõ pääl joosiq;
kobisema kobis|õma -taq -õ87, köbis|emä -täq -e87, jõbis|õma -taq -õ87 kas sa ütlesid midagi või su nahk kobises? kas sa ütliq midägiq vai su nahk kobisi?; mis sa seal kobised? midä sa sääl jõbisõt v köbiset?; ära kobise! jõbisku-iq tan!;
kobistama kobista|ma -q -83, kobistõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86
kobra kobra - -t2
kobras ma|jjai v ma|iai -jaja -jajat4, majaja|s - -(s)t15, majas -(s)õ -t11, majas .majja majast22, kobras -(s)õ -t11
kobruleht kubra|lehť -lehe -.lehte34, tobru|lehť -lehe -.lehte34
kobrutama vatu|tama -taq -da82 õlu kobrutab kannus oluq vatutas kanni seen; südames kobrutab viha süä om nii täüs, et kas lahki lätt; tainas kobrutab üle kausiääre kohetus aja üle kausiveere;
koda koda kua kota27 püstkoda pinokoda;
kodakondne kodapooli|nõ -dsõ -st7
kodakondsus koda.kundsus -õ -t9, kua.kundsus -õ -t9 kodakondsuseta isik kodakundsusõldaq inemine;
kodanik kodani|k -gu -kku38, .kundla|nõ* -sõ -st5
kodanlane kodanla|nõ -sõ -st5, pursui - -d53
kodanlik kodanli|nõ -dsõ -st5
kodar kõ|taŕ -dara -darat4
kodeerima ko|di̬i̬ŕmä -di̬i̬riq -deeri63
kodu ko|do -do -to sissek kodo seenk kodo(h)n seestk kodost26, elämi|ne -se -st5, elo elo ello26, kq ka elotus -õ -t9 rääkisime oma vanast kodust kõ̭nõlimiq umast vanast kodost; elame nüüd uues kodus noq mi elä vahtsõn kodon; neil on väike, kuid ilus kodu näil om tsilľokõnõ, aq illos elämine; kodurahu majarahu; kodunt, kodus
koduabiline kodoabili|nõ -sõ -st5, majaabili|nõ -sõ -st5
kodukant kodo|kanť -kandi -.kanti37, kodonuk|k -a -ka31
kodukoht kodo|paik -paiga -.paika30, kodokotus -(s)õ -t11 töötas mõnda aega oma kodukohas õpetajana olľ mõ̭ni aig uman kodopaigan oppaja; käisin kodukohta vaatamas käve kodokotust kaeman;
kodukäija kodo.käüjä - -t3 temast saab kodukäija tä nakkas kodo käümä;
koduloom kodoel|läi -äjä -äjät4
kodulugu kodolu|gu -u -ku27 koduloomuuseum kodoluumuusõuḿ;
kodumaa kodomaa - -d50, esämaa - -d50
kodumaine umamaa , uma.mai|nõ -dsõ -st7 kodumaised kaubad umamainõ kraaḿ; meie pere sööb ainult kodumaist toitu miiq pereq süü õ̭nnõ umamaa süüki;
kodumajandus = kodundus kodomajandus -õ -t9
kodune kodo|nõ -dsõ -st5, kodo- koduses elus on tal raskusi kodonõ elo om täl rassõ; kodused riided, tööd kodorõivaq, -tüüq; niikaua kui lapsed väiksed, on ema kodune niikavva kuq latsõq väikoq, om imä koton; sain kodustelt kirja sai kotost v kodorahva käest kirä; nende juures oli kõik nii kodune näide man olľ kõ̭iḱ niguq koton; üks poeg hulgub väljas, teine on kodune ütś poig hulḱ välän, tõõnõ om kodoelläi;
kodunema (ärq) hari|nõma -(nõ)daq -nõ89 see laps koduneb võõrastega kiiresti seo latś harinõs võ̭õ̭ridõgaq ruttu; olen uues kohas juba kodunenud olõ joq vahtsõn paigan ärq harinuq;
kodunt kotost tulin kodunt ma tulli kotost; kodu
kodus koto(h)n ta on kodus tä om koton; kodu
kodusõda kodo|sõda -sõ̭a -sõta29
kodutalu kodokotus -(s)õ -t11, kodotal|o -o -lo26
kodutu kodoldaq (inemine) ta on kodutu täl olõ-iq koto;
koduväi kodo|vä(v)ü -vävvü -.vävvü37, naľ kodo.vaotus -õ -t9
koefitsient mõts lidu|nummõŕ -.numbri -nummõrd23, matõm .kõrdaja - -t3, isi|nummõŕ -.numbri -nummõrd23, kohvi|tsenť -tsendi -.tsenti37
koelmu .koelmu - -t1, kudõnõmis|paik -paiga -.paika30, kudõnõmiskotus -(s)õ -t11
koer pin|i -i -ni26, (imäne) lita - -t2, (esäne) koirapin|i -i -ni26, (tsilľokõnõ) rak|ḱ -õ -kõ35, raka|tś -dsi -tsit13, rakikõ|nõ -sõ -ist8 hoovikoer, õuekoer muropini; toakoer tarõpini; sülekoer üsäpini; kas sa ostsid endale isase või emase koera? kas sa ostiq hindäle koirapini vai litapini?; koerake jooksis mehele järele rakõkõnõ juusḱ mehele perrä; koera ässitama tsui(a)tama, putsutama, võ̭ťatama; kui koerast on üle saadud, pead ka koera sabast üle saama ku üle pini om ärq astut, sõ̭s üle hanna ärq jätkuq sa astmaldaq;
koerakoonlane pininuk|ḱ -i -ki37, pininut|ť -i -ti37, pininõ̭n|a -a -na28
koeranael pini|nagõl -nagla -.nakla45
koerapulm m hatt|sa(a)jaq -.saajo -.saajo30, pini|pulm -pulma -.pulma31
koerapöörirohi maru|hain -haina -.haina30 kui koerad koerapöörirohtu söövad, siis lähevad pööraseks ku piniq maruhaina sööväq, sõ̭s lääväq marru;
koerus = koerustükk .koirus -õ -t10, .krantśus -õ -t10, koirasti|k -gu -kku38, tük|k -ü -kü37 lapsed on koerust täis latsõq omma krantśust täüs; poisid tegid igasuguseid koerustükke poiskõsõq teiq õgasugumaidsi koiruisi v koirastikkõ;
kogelema koku|tama -taq -da82, kogahõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, kokutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, nakaskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86
kogema .tundma (.)tundaq tunnõ min 1. k .tun(d)sõ v tunni66, läbi elämä , teedäq .saama sellist headust polnud ma varem kogenud säänest häädüst olõ es ma innembi tundnuq; olen oma elu jooksul üsna paljut kogenud ma olõ uma elo joosul peris palľond läbi elänüq; kas sa oled midagi sellist varem kogenud? olõt sa midägiq säänest inne tundnuq?;
kogemata kogõmaldaq , (ilma) .tahtmaldaq , (ilma) ti̬i̬dmäldäq , essü.kombõl , .kuhmuisi , koha.mahtu ta tegi seda kogemata tä kogõmaldaq tekḱ; mul kogemata juhtus mul tahtmaldaq johtu;
kogemus läbielämi|ne -se -st5, ti̬i̬dmi|ne -se -st5, oppu|s -(sõ) -(s)t10, harinõmi|nõ -sõ -st5 tean seda oma kogemustest ma tiiä tuud hindäst v umast elost; ära usu teda, mul on temaga kurbi kogemusi! usku-iq tedä, ma olõ timägaq naid häti nännüq!; kogemuse võrra rikkam ütś oppus v läbielämine v harinõminõ jälq man; vajalik eelnev töökogemus piät olõma taa tüügaq harinuq; tal pole õpetajatöö kogemust oppaja tüü om tälle harinõmaldaq; ta on omandanud kogemusi välisministeeriumis tä om tüütänüq välisministeeriümin;
kogenematu harinõmaldaq ulli .ulli37, ulľ kogenematu tööline tüüline om harinõmaldaq; ma olen sellel alal kogenematu ma olõ taa värgi pääle ulľ;
kogenud targõmb -a -at4, harinu|q - -t1, .oṕnu|q - -t1, (ello) nännü|q - -t1, kogõnu|q - -t1, ti̬i̬djä - -t3, aśa.tundja - -t3 küsi mõne kogenumakäest! küsüq mõ̭nõ targõmba käest!; kogenud töömehed aśatundjaq tüümeheq;
koger kogõr v kokr kogrõ .kokrõ46
kogu II kõ̭|iḱ -gõ -kkõ35, terveq .terve tervet18 lugesin kogu jutu uuesti läbi loi terve jutu vahtsõst läbi; olin kogu õhtu kodus olli kõ̭iḱ õdaku koton; kogu aeg kõ̭iḱ aig, kõ̭gõ, kõ̭õ̭, ütesttüküst, ütsiotsõ;
kogu I I 1. kih|ä -ä -hä24, ih|o -o -ho26, ko|go -go -ko26 poisid on kogult sarnased poisiq ommaq kihä poolõst v kihäst üttemuudu; riigikogu riigikogo; setu külakogu seto küläkogo; 2. ko|go -go -ko26, kogo kuu koko27, .korjus -õ -t9 margikogu margikorjus;
kogudus kogohus -õ -t9, kogodus -õ -t9
kogujakraav pää|kraa -kraavi -.kraavi37
kogukas suuŕ suurõ suurt40, suurõ kogogaq
kogukond kogo|kund -kunna -.kunda32, kogodus -õ -t9
koguma 1. (kokko) .korjama koŕadaq .korja77, kogo(ha)ma kokoq v kogodaq v ku̬u̬daq kogo v koko88 jutud on raamatusse kogutud jutuq ommaq raamatuhe kuuduq; kogun auto ostmiseks raha korja auto ostmisõs rahha; 2. hinnäst kokko .võtma , .toibu|ma -daq -80 mees kohkus, kuid kogus end kohe miiś hiitü, aq toibu säälsaman ärq; las ma kogun ennast natuke las ma toibu veidükene;
kogumik kogomi|k -gu -kku38, (jutu)ko|go -go -ko26
kogunema .korju|ma -daq -80, kogonõma ku̬u̬daq v kogo(nõ)daq kogonõ89, kogo(ha)ma ku̬u̬daq v kogodaq koko v kogoha88, seto kiiľ kogoh(t)u|ma -daq -84 siia on palju inimesi kokku kogunenud siiäq om hulga inemiisi kokko kogonuq;
koguni kogoni , kogonistõ , kogona , .es(i)kiq , peris ma lähen välismaale, võib-olla koguni mitmeks kuuks ma lää vällämaalõ, või-ollaq esikiq mitmõs kuus; unustasin suure kiiruga selle asja koguni ära ma unõhti hirmsa rutugaq seo aśa peris ärq;
kogus hulk hulga .hulka31, ports pordso .portso37, satś satsi .satsi31 eile tuli müügile uus kogus kaupa eeläq tulľ müüki vahtsõnõ ports kraami;
koha eläjät suda|k -gu -kut13
kohal 1. .kotsil , .kotsal , kottal lennuk tegi linna kohal mitu tiiru linnuḱ tekḱ liina kotsil mitu tsiiro; 2. platsi(h)n , peräl , olõma(h)n sina juba kohal! saq joba platsin!; olemegi kohal olõmigiq peräl; vaadake, et te kohal olete! kaegõq, et ti olõman olõt!;
kohale 1. .kotsilõ , .kotsalõ , kottalõ pea kohale pää kotsilõ; 2. .platsi , peräle asu kohale! võtaq platsi!; kohtumehe kohale kohtumehe asõmõ pääle; jõudsime kohale saimiq peräle;
kohalik um|a -a -ma24, seokandi , umakandi , kot(u)sõpääli|ne -dse -st7, paigapääli|ne -dse -st7 kohalikud inimesed seo nuka rahvas; ma pole kohalik ma olõ-iq seokandi inemine; kohalik omavalitsus kotsõpääline valitsus; ei tunne kohalikke olusid tunnõ-iq seo nuka elämist-olõmist; kohalik toit uma süüḱ;
kohalt .kotsilt , kottalt , .kotsalt
kohama kohis|õma -taq -õ87
kohandama (.ümbre) .säädmä säädäq sää v säe min 1. k säi kesks säet66, .sääďmä .säädiq säädi63, kobista|ma -q -83 hooned on kaupluseks kohandatud huunõq ommaq poodipidämises ümbre säedüq;
kohane .paśva - -t1, .sündsä - -t1, kõlvoli|nõ -dsõ -st5, kõlbuli|nõ -dsõ -st5, paras .parra parast22 vali külaskäiguks kohane aeg! kaeq külläminekis sündsä aig!; see on sinuvanusele kohane töö seo om suqvannudsõlõ paras tüü;
kohanema hari|nõma -(nõ)daq -nõ89, .säädü|mä -däq -80, .silmü|mä -däq -80 kohanes pimedusega silmü ärq; las ta kübeke kohaneb uue paigaga las tä kipõń harinõs vahtsõ kotusõgaq;
kohanimi kotu(s)sõnim|i -e -me24
kohati kotu(s)si(l)dõ , paiguldõ , .paikuisi kohati sajab rahet ja lund kotussidõ satas räüssä ja lummõ; ilmateade ütles, et täna sajab kohati vihma ilmateedüstüs üteľ, et täämbä satas paiguldõ vihma;
kohatu .sündmäldäq , ilo|du -du -tut1, ilõ|du -du -tut1 kohatud naljad sündmäldäq naľaq; kohatu käitumine hindä ilodu ülevänpidämine;
kohatult .sündmäldäq , .sündmätühe , .sündmätüle , ilotuhe , ilotulõ
kohe .õkva , .õkvalt , kõrrapäält , kõrragaq , no(q)sama , järeldäq kohe algab õkva nakkas pääle; ma lähen kohe ma lää õkva v kõrragaq; kui rästik on hammustanud, tuleb kohe arsti juurde minna ku siug om pandnuq, tulõ järeldäq arsti manoq minnäq; maja asus kohe järve kaldal maja olľ õkvalt järve veeren; sööb kohe mitme mehe eest süü õkva mitmõ mehe iist;
kohendama kobista|ma -q -83, kohenda|ma -q -83, kobistõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, kõrras kobahta|ma -q -83, kobahu|tma -taq -da62 kohenda oma asjad koomale! kobahtaq umaq aśaq kuumbalõ!; kohendas end paremini istuma kobisť hinnäst parõmbahe istma;
kohev koh|hil -ila -ilat4, koho|nõ -dsõ -st7, kahu|nõ -dsõ -st7, kahuski|nõ -dsõ -st5, horgu|nõ -dsõ -st7, kohru|nõ -dsõ -st7 kohev muld kohhil maa; kohevad juuksed kahuskidsõq hiusõq;
kohevil kohovallaq , kohruvallaq , hebehüisi , hebelüisi , hebevälläq , horguvallaq , .horkvallaq , .horkvõl , hõrguvallaq , .hõrkvallaq , horgulõ , hõrgulõ , hõrsulõ , kohrulõ kuke suled olid kohevil kikka sulõq olliq kohovallaq;
kohevile kohova(l)lõ , kohruva(l)lõ , hebehü(l)le , hebevä(l)le , horguva(l)lõ , .horkva(l)lõ , hõrguva(l)lõ , .hõrkva(l)lõ , horgulõ , hõrgulõ , hõrsulõ , kohrulõ kohevile lööma kohrutama, kohrutõlõma; lööb heinad kohevile (kuivama) kohrutas hainaq üles; kohevile ajama horgutama, hõrgutama, hõrsutama, sorgutama;
kohi lõiga|t -du -tut1, koh|i -i -hi26, kuh|i -i -hi26 kas see oinas on sul kohi? kas seo oinas om sul lõigat?;
kohin koh|hin -ina -inat4, kah|hin -ina -inat4, sah|hin -ina -inat4, ha|pin -bina -binat4, kõrras kohahus -õ -t9
kohisema kohis|õma -taq -õ87, kahis|õma -taq -õ87, habis|õma -taq -õ87 mets kohises mõts kahisi;
kohistama kohista|ma -q -83, kahista|ma -q -83, habista|ma -q -83
kohitseja .ungru - -t1, .unkri - -t1, (muna).lõikaja - -t3
kohitsema .lõikama lõigadaq .lõika77, koh|ima -hiq -i57, kuh|ima -hiq -i57, kohi|tsõma -daq v -tsaq -dsõ90 see mees tuleb küll ära kohitseda, ei saa muidu rahu taa miiś tulõ külh ärq kohhiq, saa-iq muido rahhu;
kohkuma .hiitümä .hiitüdäq hiidü v .hiitü.hiitüdäq hiidü79 v .hiitü 80 , hahmah(t)u|ma -daq -84, kahmõh(t)u|ma -daq -84, hirmah(t)u|ma -daq -84 laps kohkus võõrast nähes latś hiitü, ku võõrast näkḱ;
kohkumus .hiitümi|ne -se -st5, hahmah(t)us -õ -t9, kahmõh(t)us -õ -t9
kohmakas kohma - -t2, tümbä|tś -dsi -tsit13, kohma|tś -dsi -tsit13, tümbä - -t2
kohmama .mühksämä mühästäq .mühksä76, mühä(h)tä|mä -q -83 kohmas ukselt midagi vastu mühäś ussõ päält midägiq vasta;
kohmerdama kohmõrda|ma -q -83, .hässämä hässädäq .hässä77, pus|ima -siq -i57, puskõrda|ma -q -83, toskõrda|ma -q -83, tossõrda|ma -q -83, tuhni|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, tuiďo|tama -taq -da82 perenaine kohmerdas tagatoas pernaanõ toskõrď tagatarõn; tee ometi kiiremini, mis sa seal kohmerdad! tiiq no ummõhtõ kipõmbahe, midäs sa sääl kohmõrdat!;
kohmerdis hässä - -t2, hässä|k -gu -kut13, pussa|k -gu -kut13, kohma - -t2, tumba|k -gu -kut13, tümbä - -t2, tümbä|tś -dsi -tsit13
kohmetu 1. häbendäjä - -t3, häbendelejä - -t3, .häüli|k -gu -kku38 tunneb end seltskonnas kohmetuna häbendeles suurõ hulga võ̭õ̭ridõ man; laps oli külaliste ees kohmetu latś häbenď võ̭õ̭rit; 2. kahmõhtunu|q - -t1, kohmõtanu|q - -t1, kohma - -t2 käed on külmast kohmetud käeq ommaq külmäst ärq kohmõtanuq;
kohmetuma 1. häbende|(l)lemä -lläq -(l)le86 2. kohmitu|ma -daq -84, kohmõtu|ma -daq -84
kohmitsema kohmi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, tohkõrda|ma -q -83, kohkõrda|ma -q -83, pos|ima -siq -i57, pośka|tama -taq -da82, pesände|(l)lemä -lläq -(l)le86, nos|ima -siq -i57 kohmitses tükk aega ukse juures, enne kui tuppa astus tohkõrď jupṕ aigo ussõ man, inne ku tarrõ lätś;
koht kotus -(s)õ -t11, paik paiga .paika30 seda kohta ei ole kaardile märgitud seod kotust olõ-iq kaardi pääle pant; kas see koht on vaba? kas seo platś  v  kotus om prii?; sai hea ja tasuva koha sai lämmä kotusõ pääle; otsi kõik kohad läbi! otsiq kõ̭iḱ nulgaq-kolgaq läbi!;
kohta .kotsilõ , kottalõ , .kotsalõ see käib sinu kohta taa käü suq kotsilõ;
kohtama .trehvämä trehvädäq .trehvä77, kokko .saama
kohtamine .trehvämi|ne -se -st5, kokko.saami|nõ -sõ -st5
kohtlane ullikõ|nõ -sõ -ist8, kin|ä -ä -nä24 ta on kohtlane tä om tsipa kinä;
kohtlema .ümbre .käümä , ka(m)manda|ma -q -83 nad kohtlesid meid väga viisakalt nääq kammandiq miiqkaq väega sündsähe; sul pole õigust mind niiviisi kohelda! sul olõ-iq õigust muqkaq säänest muudu ümbre kävvüq!; nad ei oska lapsi kohelda nääq mõista-iq latsigaq ümbre kävvüq;
kohtu-uurija .kohtu-.uuŕja - -t3 ta oli kohtu-uurija juures ülekuulamisel tedä kullõldi kohtu-uuŕja man üle;
kohtuistung .kohtupidämi|ne -se -st5 avalik, kinnine kohtuistung vallalinõ, kinniline kohtupidämine; kohtuistung kuulutati avatuks kohtupidämine tetti vallalidsõs;
kohtulik .kohtu- , .kohtuli|nõ -dsõ -st5 kohtulikult karistatud kohtu puult trahvit;
kohtuma kokko .saama , .trehvämä trehvädäq .trehvä77 kohtume homme samas kohas saamiq hummõń seosama kotusõ pääl kokko; täna kohtuvad Eesti ja Soome meeskond täämbä mänǵväq v lääväq vastamiisi Eesti ja Soomõ miiśkund;
kohtumine kokko.saami|nõ -sõ -st5
kohtumõistja .kohtu.mõistja - -t3 ma ei tea sellest asjast nii palju, et kohtumõistjaks olla ma tiiä-iq taast aśast nii palľond, et kohut mõistaq;
kohtunik .kohtu|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, .kohtu|herr -herrä -.herrä35, .kohtu.mõistja - -t3, .sunďja† - -t3 vallakohtus olid vanasti kohtumehed, aga linnas ikka kohtunikud vallakohtun olliq vanast kohtumeheq, a liinan iks kohtuherräq; abikohtunik abikohtumõistja;
kohtuotsus .kohtuotsus -(s)õ -t m osak -ssit11
kohtuprotsess .kohtu|asi -aśa -.asja43, .kohtupidämi|ne -se -st5 kohtuprotsess kestis mitu päeva kohtupidämine käve mitu päivä;
kohtutäitur .kohtukubija|s - -st15
kohupiim koho|piim -piimä -.piimä37, .vaara|piim -piimä -.piimä35, .vaara - -t3 kohupiima tegema kohotama; tegin hapupiimast kohupiima kohodi hapnõpiimä ärq; kohupiimaks minema kohonõma;
kohus II kohus .kohtu kohu(s)t23, .kohtupidämi|ne -se -st5 kohtusse kaebama kohtuhe kaibama; kohut käima kohutõ(l)lõma, kohtu pääl olõma; ei hakka ma temaga kohut käima nakka-iq ma timägaq kohutõlõma; see on kohtu otsustada seo om annõt kohtu ärqarvamisõ huuldõ; kohtualune kohtualonõ, sunnik†; kohtuasi kohtuasi, kohtukäümise asi; kohturingkond kohtujago; kõrgem kohus ülemb kohus; madalama astme kohus alamb kohus; kohtupiirkond kohtukund;
kohus I I kohus -(s)õ -t11, .piätüs -e -t9 sõbra kohus on sõpra aidata sõbõŕ piät sõpra avitama; ta täitis ainult oma kohust tä tekḱ õ̭nnõ tuud, midä pidi; ta täidab ajutiselt juhataja kohuseid tä pidä aotlidsõlt juhataja ammõtit v täüt juhataja kohus(si)t; tema kohuseks pannakse … timä pääle arvatas …;
kohusetruu = kohusetundlik kõrrali|k -gu -kku38, kimmäs .kimmä kimmäst22, .ausa - -t3 väga kohusetruu õpilane väega kõrralik koolilatś; ta on kohusetruu inimene, teda võib usaldada tä om kimmäs inemine, timmä või uskuq;
kohusetunne kohus kohussõ kohut11 tegi seda üksnes kohusetundest tä tekḱ tuud palľalt kohussõst; tal on kohusetunnet tä tiid v tund umma kohut;
kohusetäitja kotu(s)sõ.täütjä - -t3
kohustama .käskmä .käskeq käse65, .sunďma .sundiq sunni63 sa oled kohustatud tekitatud kahju hüvitama sa piät kaḣo hääs tegemä; leping kohustab tööd õigeaegselt lõpetama lepünǵ käsk tüü õigõ ao pääle ärq tetäq;
kohustuma lu|ba(ha)ma -paq v -badaq -pa v -baha88 kohustun võla tasuma 15. septembriks lupa võla ärq massaq süküskuu 15. pääväs;
kohustuslik .sunďusli|nõ -dsõ -st5, sunniviisili|ne -dse -st5 see loeng on kõigile kohustuslik seod loengut piät kõ̭iḱ kullõma; kooliskäimine on kohustuslik koolinkäümine om sunniviisiline;
kohutama hiidü|täma -täq -dä82, hirmu|tama -taq -da82 koer kohutas lapse ära pini hirmuť latsõ ärq; ära lase end kohutada! lasku-iq hinnäst hiidütäq!;
kohutavalt ilma|du -du -tut1, meele|dü -dü -tüt1, armõ|du -du -tut1, .kistuma(l)daq , kadomaldaq siin on kohutavalt palju vigu siin om armõdu v meeledü palľo viko;
kohv koh kohvi .kohvi37, kuh kuhvi .kuhvi37 kohviuba kohviuba; kohviveski kohviveśki; kohvipaks sago, sakõ;
kohver .kohvri - -t1, tsuma|dań -dani -.danni38
kohvik kohvitar|õ -õ -rõ24, kohvi|pu̬u̬ť -poodi -pu̬u̬ti37, kohvi|k -gu -kut13
koi II koi - -d53, laiva|säng -sängü -.sängü37, .koika - -t3, koigas .koika koigast22 meremees heitis väsinult koile meremiiś olľ väsünüq ni visaś koi pääle pikäle;
koi I I 1. koi - -d53, kar|i -i -ri26, kari|ajjai v -aiai -ajaja -ajajat4 koid on riided läbi närinud kariajajaq ommaq rõivaq ärq ajanuq; 2. nihka|tś -dsi -tsit13, nä(l)läkoi - -d53, tihnas -(s)õ -t11, ihna|tś -dsi -tsit13, ihnus -(s)õ -t11, .ihnus -õ -t9, ihnusḱ -i -it13, nühkä - -t2, koi - -d53, .nähkri - -t1, nähkä - -t2, nähkäŕ -i -it4, nähkä|tś -dsi -tsit13, nähro - -t2, ihnuskoi - -d53, ihnõq|kaal -kaala -.kaala30, ihnõqkoi - -d53, kidsi|pung -punga -.punga31
koib koiv koiva .koiva32 kanakoivad kanakindsuq; päikese käes on hea neid vanu kangeid koibi soojendada pääväpaistõl om hää naid vanno kangiid koivõ peesütäq;
koidik ago ao ako27, ao|aig -ao -.aigo36, .puhtõ|aig -ao -.aigo36, hummoguhäm|mär -ärä -ärät4, puheq .puhtõ puhet18 asusin koidikul teele naksi aoaigo minemä v naksi joba hummoguhämärän liikma;
koidukuma hummogunõ (h)ahetus , (h)aheq , hahk
koidutäht ao|tähť -tähe -.tähte34
koiduvalgus ao.valgu|s -(sõ) -st10, ao.valgõ - -t3
koiku .koika - -t3, koigas .koika koigast22 meil polnud neid mujale magama panna kui koikudele meil olõ-s näid muialõ magalõ pandaq ku koikidõ pääle;
koiott preeriä|susi -soe -sutt42, lakõmaa|susi -soe -sutt42
koirohi päl|lün -ünä -ünät4, päl|lüm -ümä -ümät4, pän|nüľ -ülä -ülät4, koi|roht -roho -.rohto44
koit (hummogunõ) ago ao ako27, (h)ahk (h)aha .(h)ahka33
koitama ärq .koitama , .koiõ täüs minemä riided on koitanud rõivaq ommaq koi(õ)l ärq aeduq; vill on koitama läinud koiq ommaq villa ärq koitanuq; koitanud puit jussutõt puu;
koitma hahe|tama -taq -da82, .hahkama hahadaq .hahka77, puhe|tama -taq -da82 hakkab juba koitma nakkas jo hahkama; päev juba koidab päiv jo puhetas; mul hakkab koitma, mida ta öelda tahtis ma nakka arvo saama, midä tä üteldäq tahť;
kojamees kua|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, maja.hoitja - -t3, vorni|k -gu -kut13 tema isa on kooli kojamees timä esä olľ koolitiińjä; mul auto kojamehed ei pühi hästi, peab vist uued ostma mul autol luvvaq pühi-iq häste, piät vaśt vahtsõq ostma;
kokakunst söögitegemis|kunsť -kunsti -.kunsti37
kokandus kokandus -õ -t9, söögitegemi|ne -se -st5
kokk kok|k -a -ka31, söögitegijä - -t3 ta tütar on koolis kokk täl tütäŕ om koolin kokk; ta kutsuti naabri poole peokokaks tä kutsuti naabri poolõ (pido)pernaasõs;
kokku ütte , kokko , .tilla , tükkü sinuga kokku on meid neli suqkaq üten om meid neli; pane oma asjad kokku! panõq umaq aśaq kokko!; selle pärast pole vaja veel käsitsi kokku minna! tuu peräst olõ-iq vaia viil kässi piten kokko minnäq!; piim läheb kokku piim lätt tükkü; tahtsin piimasuppi teha, aga piim läks kokku tahtsõ piimäsuppi tetäq, aq piim tsäärätü ärq;
kokkuhoid kokko.hoitmi|nõ -sõ -st5, jakutami|nõ -sõ -st5 aja, energia kokkuhoid ao, energiä kokkohoitminõ v jakutaminõ;
kokkuhoidlik .hoitja - -t3, kokko.hoitva - -t3, .hoitli|k -gu -kku38, jakutaja - -t3 see mees on eluaeg kokkuhoidlik olnud seo miiś om eloaig hoitja olnuq;
kokkukuuluvus ütte.hoitmi|nõ -sõ -st5
kokkulepe kokkolep|eq -pe -et18, kaup kauba .kaupa30, .lepmi|ne -se -st5 meil on kokkulepe ammu sõlmitud meil om kaup ammuq kuun, asi ammuq lepüt;
kokkuost kokko.ostmi|nõ -sõ -st5, kokko|ost -ostu -.ostu30 marjade ja seente kokkuost marjo ni siini kokkoostminõ; ta viis klaastaara hommikul kokkuostu ära tä vei pudõliq ni purgiq ärq kokkoostu;
kokkupandav kokko.käüjä - -t3 kokkupandav nuga käänüspäägaq väitś;
kokkupuude (kokko).putmi|nõ -sõ st5 nad väldivad kokkupuudet nä varivaq ütśtõist; neil ei olnud mingit kokkupuudet näil olõ-es määnestkiq putmist;
kokkupõrge (kokko).põrkami|nõ -sõ st5, kokkomine|ḱ -gi -kit13, .vastamine|ḱ -gi -kit13 kokkupõrkes said mõlemad autod kannatada katś autot sõidiq kokko ni mõlõmbaq saiq vika; huvide kokkupõrge huvvõ vastamineḱ; isa ja poja vahel oli sageli kokkupõrkeid esä ni poig pööriq v kääniq sagõhõhe tüllü; relvastatud kokkupõrkes hukkus kolm inimest sõ̭ariistogaq kokkominekin sai kolm inemist hukka;
kokkusattumus .trehvämi|ne -se -st5, .juhtumi|nõ -sõ -st5 see oli küll nüüd üks õnnelik kokkusattumus! seo olľ külh ütś hää trehvämine! v kaeq kos olľ juhtuminõ!;
kokkusobiv kokko.paśva - -t2, kokko.sündli|k -gu -kku38
kokkutulek kokkotulõ|ḱ -gi -kit13, kokkotulõmi|nõ -sõ -st5
kokkuveotee kokkoveoti̬i̬ - -d51
kokkuvõte kokkovõtus -(s)õ -t11, kokkovõt|õq -tõ -õt18
koksama .koksama koksadaq .koksa77, .tiksama tiksadaq .tiksa77
koksima .tikśmä .tiksiq tiksi63, tikkõlõma tikõldaq tikkõlõ85, .tiksõlõma tiksõldaq .tiksõlõ85
kokteil segä|ju̬u̬ -joogi -ju̬u̬ki37, siät ju̬u̬ , .kokteil .kokteili .kok.teili37
kokutaja kokutaja - -t3, mükütäjä - -t3, nakataja - -t3, müküke|ne -se -ist8
kokutama koku|tama -taq -da82, kokutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, mükü|tämä -täq -dä82, nakatõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, nakaskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86
kolama .roitma .roitaq roida61, .kolḱma .kolkiq kolgi63, .kollama kolladaq .kolla77 kolamine roit; kolab küla peal kolḱ küllä piten; ringi kolama ümbre roitma, longõrdõlõma, lopõrdõlõma, kollama;
kolb kolḃ kolbi .kolbi30, kol kolvi .kolvi30
kole jälle - -t2, .hirmsa - -t3, hirmu|du -du -tut1, jäle|dü -dü -tüt1, kollõ - -t14, .väega(q) , armõdu , .kistumaldaq , perädü , .lõpmaldaq küll ma nägin koledat und külh ma näi jället und; koledal kombel jället muudu; kole suur kivi armõdu suuŕ kivi;
koledus jälehüs -e -t9 ära räägi selliseid koledusi! kõ̭nõlgu-iq sändsit jälehüisi!;
koleerik rabakarasḱ -i -it13
koletis jäleh(t)üs -e -t9, jõlõ|ṕ -bi -pit13, mõtsali|nõ -sõ -st5, jälleel|läi -äjä -äjät4
kolgas perämäne kotus , perä|kolk -kolga -.kolka31, perädü kotus , jumalast (ärq)unõhtõt kotus
kolge II (rabat linapio) kolgõq .kolkmõ kolgõnd16
kolge I I (kõhn pikḱ inemine) kolõ|ṕ -bi -pit13, kolak -gu -kut13
kolhoos ko|looś -loosi -.loosi37, kol|hu̬u̬ś -hoosi -hu̬u̬si37
kolhoosnik kol.hoosni|k -gu -kku38, ko.loosni|k -gu -kku38
koli kol|i -i -li26, kraaḿ kraami .kraami37, ask asu .asku36, trääń trääni .trääni37 vanas majas oli igasugust koli vanan majan olľ õgasugumast kolli; korja oma koli kokku! korjaq uma ask kokko!; kuuri all vedeles igasugust koli kuuri all videli õgasugumast trääni;
kolima kol|ima -liq -i57, elämä minemä v tulõma kolib ära linna lätt ärq liina elämä; koli minu juurde! tulõq muq mano elämä!; ta kolis juba möödunud aastal siit ära timä kolõ joq minevaastaga siist ärq;
kolin kol|lin -ina -inat4, .kolksna - -t3, tüm|min -inä -inät4 ei tea, mis kolin kuuris on, kas poisid seal jälle müravad? ei tiiäq, mis sääl kuurin tuu jõ̭nksna om, kas jälq poiskõsõq märräseq sääl?;
kolisema kolis|õma -taq -õ87, kola|hama -daq - v -ha88
kolistama .kollama kolladaq .kolla77, kolista|ma -q -83, kolisk|lõma -õllaq -õlõ86 kes see seal köögis kolistab? kiä tuu sääl köögin kollas?;
kolju pääluu - -d50, (pää)ko|ľo -ľo -lľo26 oli koljutraumaga haiglas olľ haigõmajan, pääluu olľ lahki lüüd; ajukolju ajokausś;
kolkapatriotism umanuka.ulľus -õ -t9 kolkapatrioodid umanukaulliq;
kolkima .kolḱma .kolkiq kolgi63, .pesmä .pessäq pessä61 linane riie läks kolkides pehmeks ja siledaks linanõ rõivas lätś kolḱõn pehmes ja silles; kolgivad mehel selja nii pehmeks nagu kõht kolḱvaq mehel sälä nii pehmes niguq kõtt om;
kolksatama kolksahta|ma -q -83, kolahta|ma -q -83, äkki kolahu|tma -taq -da62
kolksatus kolksah(t)us -õ -t9, kolah(t)us -õ -t9
kolksumine .kolksna - -t3
koll kolľ kolli .kolli37, tsu|dśu -dśu -tśu26, purasḱ -i -it13, pirasḱ -i -it13, ubarus -õ -t9, pu|śa -śa -sśa26, tonť tondi .tonti37, tunť tundi .tunti37 koll tuleb, kui te vait ei jää! puśa tulõ, ku ti vaiki ei jääq!;
kollakas kõllaka|nõ v kõllaka|s -dsõ -st5, kõllaka|s - -t15, vahaka|nõ v vahaka|s -dsõ -st5, vahaka|s - -t15 tal on kollakad vuntsid täl ommaq vahakadsõq vundsiq; kollakaspunane pihlõnõ; kollakasvalged herned kõllakadsõq-valgõq herneq; kollakaspruun kartul kõllanõ-pruuḿ kardohkas;
kollane kõlla|nõ -dsõ -st7, vaha|nõ -dsõ -st7, (hobõsõ kotsilõ) võik võigu .võiku37 ema küpsetas kollased koogid imä küdsi vahadsõq koogiq; kollaseks muutuma kõllatsõs minemä, kõllastuma; mesilasvaha on kollane mehidsevaha om kõllanõ; pruunikaskollased seened kõrḃvahadsõq seeneq;
kollatõbi kõllatõ|bi -võ -põ25
kolle kollõq .koldõ kollõt19, lõugõq .lõukõ lõugõt18, tulõasõ -mõ v -ma -nd16, lõugas .lõuka lõugast22 haiguskolle tõvõpesä; lokaliseeris haiguskolde piirdse tõvõpesä ärq; pinevuskolle mäsüpesä; sõjakolle sõ̭apesä;
kolledž kollõ|tś -dsi -tsit13, kolle|tś -dsi -tsit13, kooli|ts* -dsa -tsat13
kolleeg ammõdi|veli -ve(l)le -.veljä v -.velle43, ammõdisõ̭sa|ŕ -ra v -rõ -rd12
kolleegium nõvvuko|go -go -ko26, kolleegi|uḿ -umi -.ummi38
kollektiiv ütisüs -e -t9, kamp kamba .kampa31, m ku̬u̬ntü̬ü̬tä|jäq -jide -jit3, ku̬u̬ntegi|jäq -jide -jit3, parḱ pargi .parki37 töökollektiiv tüü-ütisüs; tantsukollektiiv tandsoütisüs;
kollektiivne üti|ne -dse -st5, kamba- kollektiivne töö ütine tüü, kambatüü;
kollektsioneerima .korjama koŕadaq .korja77
kollektsionäär .korjaja - -t3, kogoja - -t3
kollektsioon ko|go -go -ko26, .korjus -õ -t9 margikollektsioon margikorjus;
kollendama kõllõ|tama -taq -da82, kõllõnda|ma -q -83 heinamaal kollendavad kullerkupud hainamaal kõllõtasõq kullõŕkukuq; taevas kollendas täiskuu taivan helkäs kõllanõ kuu;
kolletama kõlla|tama -taq -da82, kõllatsõs minemä v .tõ̭mbama , kulõ|tama -taq -da82, kulõh(t)u|ma -daq -84 kõik põllud kolletasid, väga kuum suvi oli kõ̭iḱ nurmõq kõlladiq, väega kuum suvi olľ; kased löövad juba kolletama kõoq lääväq joba kõllatsõs; haava lehed kolletavad varakult haava leheq kulõtasõq varra;
kollitama .kolli tegemä
kolm kolm kolmõ .kolmõ35, kolq kolmõ .kolmõ35
kolmandik kolma|sjago -ndajao -ndatjako27, kolmandi|k -gu -kku38
kolmapäev kolma|päiv -päävä -.päivä35
kolmapäevane kolmapäävä|ne -dse -st7, kõnnõ kolmabä|ne -dse -st7
kolmas kolma|s -nda -ndat4
kolmekaupa kolmõldõ , kolmõ.viisi
kolmekesi kolmõ.kõisi , kolmõ.kõistõ , kolmõgese , kolmõ.keske
kolmekuningapäev kolmõkuninga|päiv -päävä -.päivä35
kolmekümnes kolmõ(s).kümnes kolmõ.kümnendä kolmõ.kümnendät3
kolmene kolmõ|nõ -dsõ -st7, kolmõli|nõ -dsõ -st5 kolmene laps kolmõnõ latś;
kolmeteistkümnes kolmõ(s)tõist.kümnes kolmõtõist.kümnendä kolmõtõist.kümnendät3
kolmik kolmi|k -gu -kut13, kolmikõ|nõ -sõ -ist8 kolmikvennad kolmikõsõq veleq;
kolmikhüpe sport kolmikhüppämi|ne -se -st5, kolmikhüp|eq -pe -et18
kolmkümmend kolmkümmend kolmõ.kümne .kolmõkümmend17
kolmnurk kolmnuk|k -a -ka31 täisnurkne kolmnurk vinklin v täüsnukagaq kolmnukk; võrdkülgne kolmnurk ütepikki külgigaq v tasakülgigaq kolmnukk;
kolmsada kolmsada kolmõsaa .kolmõsata29
kolmteist kolmtõist(kümme(nd)) kolmõ-tõist(.kümne) .kolmõtõist(kümmend)17, kõnnõ kolm.tõisku kolmõ.tõisku .kolmõ.tõiskut1
kolmveerand kolmveeränď -i -it13 kell on kolmveerand kaks kell om kolmveeränď katś;
kolonel kolo|neľ -neli -.nelli37, eversť -i -it13, ü̬ü̬r|verst† -versti -.versti35
koloniaalriik ala.hiitjä riiḱ
kolonialism ala.hiitmise poliitiga
kolonisaator oŕastaja - -t3, ala.hiitjä - -t3, võ̭õ̭ravõimuammõťni|k -gu -kku38
kolonist .ümbreasuja - -t3, kolo|nisť -nisti -.nisti37
kolonn ronǵ rongi .rongi37, jor|o -o -ro26, ko|lonń -lonni -.lonni37 autod sõitsid kolonnis autoq sõidiq üten joron;
koloonia koloonia - -t2, võ̭õ̭ravõimumaa* - -d50, pesändüs -e -t9, kari kaŕa .karja43, elokotus -(s)õ -t11, kogohus -õ -t9 Prantsuse ja Inglise kolooniad prantsusõ- ja inglüsevõimumaaq; künnivareste koloonia mustvarõssidõ pesändüs; eestlaste koloonia Rootsis eestläisi kogohus Roodsin;
koloriit värḿ värmi .värmi37, põhi|värḿ -värmi -.värmi37, värming* -u -ut13 omapärase koloriidiga esiqmuudu värmingugaq;
kolossaalne ilmadu v marudu v meeledü v perädü v ullidu suuŕ
kolp pääluu - -d50, pääko|ľo -ľo -lľo26, koolupää - -d sissek -.päähä v -pähäq52
koltuma kulõh(t)u|ma -daq -84, kulõ|tama -taq -da82, valõh(t)u|ma -daq -84 koltunud kulõjanõ, kulõhtunuq, valõhtunuq; koltunud hein valõhtunuq hain;
kolu (päänupṕ) ko|ľo -ľo -lľo26, (kivil, kohvimassinal) ko|ľo -ľo -lľo26 rukkiterad lastakse veskikolusse rüäq lastasõq kivikolľo; seda asja sinu loll kolu ei jaga seod asja su ulľ koľo v mudsu ei võtaq, su kolľo taa asi ei mahuq; võta oma peakolu eest ära, ma ei näe filmi! võtaq uma pääkoľo iist ärq, ma ei näeq kinno!; 3. kq ka koli
koma kom|a -a -ma28
komandant koman|danť -dandi -.danti37, valitsõja - -t3, ülemb -ä -ät13, kammandaja - -t3, .pääli|k -gu -kku38, sõ̭a|herr -herrä -.herrä35
komandeerima tü̬ü̬.sõitu v tü̬ü̬reisi pääle .saatma
komandeering ammõdi|sõit -sõidu -.sõitu37, tü̬ü̬|sõit -sõidu -.sõitu37
komandör ülemb -ä -ät13, .pääli|k -gu -kku38, kammandaja - -t3, kómmandri - -t1, valitsõja - -t3
kombain .kóm|ba(i)ń -ba(i)ni -.banni v -.baini38, .kum|pań -pani -.panni38
kombainer .kómba(i)ni|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39
kombekas = kombeline .sündsä - -t3, .sündli|k -gu -kku38, viisa|kas -ga -kat15, .häste kasvatõt kombeline noormees viisakas nuuŕmiiś; sellistest asjadest ei ole kombekas rääkida sändsist aśost olõ-iq sündsä kõ̭nõldaq; ta on kombekas tä mõist häste kombit v täl ommaq hääq kombõq;
kombelõtvus .sündsüseldäq elo , .kombidõ.häömine levib kombelõtvus olõ-iq mändsitkiq kombit inämb alalõ v olõ-i inämb sündsät üllenpidämist;
komberdama kombõrda|ma -q -83, kopõrda|ma -q -83, kapõrda|ma -q -83, tokõrda|ma -q -83, lämberdä|mä -q -83, ru|dima -tiq -di57, klimbõrda|ma -q -83, klõ̭mbõrda|ma -q -83 komberdasin üle läve kopõrdi üle läve; koeral on jalg haige, aga ikka komberdab edasi pinil om jalg haigõ, a iks rudi edesi;
komberdis kopõrus -õ -t9, kopõrdis -õ -t9, lämberüs -e -t9
kombetalitus .kombõtallitus -õ -t9, .kombõ.täütmi|ne -se -st5
kombinaat kombi|naať -naadi -.naati37
kombinatsioon ütte.pandmi|nõ -sõ -st5, kokko.säädmi|ne -se -st5, kavvaľ plaań
kombinee alos|kleiť -kleidi -.kleiti37
kombineerima kokko .säädmä v .pandma v klapitama
kombinesoon üte(h)ntükü(h)n rõivas , rübe - -t2
komeet hannagaq tähť
komi komila|nõ -sõ -st5, komikõ|nõ -sõ -ist8, kom|i -i -mi28 sürja- ja permikomi keel sürä- ja permikomi kiiľ;
komisjon tü̬ü̬ko|go -go -ko26, ko|go -go -ko26, kogondus -õ -t9, tü̬ü̬|rühm -rühmä -.rühmä35
komisjonikauplus edesimüügi|pu̬u̬ť -poodi -pu̬u̬ti37
komissar komis|saŕ -sari -sarri38
komistama kumastu|ma -daq -84, kumasta|ma -q -83, kumah(t)u|ma -daq -84, kupõrdu|ma -daq -84, kungah(t)u|ma -daq -84, mitmit kõrdo kumaskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, kumastõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 kõrge lävi on, vaata, et sa ei komista! korgõ lävepakk om, kaeq, et sa ei kumastuq!;
komitatiiv kiiľ üte(h)nkäänüs* -(s)e -t11, üte(h)n.ütlejä* - -t3
komitee juhťko|go -go -ko26, pääko|go -go -ko26, komitee - -d50
komme kommõq .kombõ kommõt19, kummõq .kumbõ kummõt19, mu̬u̬d moodu mu̬u̬du37, pruuḱ pruugi .pruuki37, viiś viie viit m päälek viijile49, viiś viisi .viisi37 sellist kommetki ära harjuta endale külge! säänest muudugiq haŕotagu-iq hindäle mano!; heade kommetega poiss hää viiegaq poisś; järgitakse vanu kombeid kävväs vanno kombidõ v pruukõ perrä; nagu isal on kombeks öelda: tule eile meile! esä viisi: tulõq eeläq meile!;
kommentaar seletüs -e -t9, .arvami|nõ -sõ -st5, kómmõn|taaŕ -taari -.taari37
kommentaator seletäjä - -t3, .arvaja - -t3, kómmõn.taatri - -t1, kómmõnti̬i̬rjä - -t3 spordikommentaator spordiseletäjä;
kommenteerima sele|tämä -täq -dä82, .arvama arvadaq .arva77
kommerts- kommõrtś- , kauba- , äri- kommertskool ärikuuľ, kaubakuuľ; kommertsdirektor kommõrtśdirektri;
kommunaalne ütis- , valla- v liina-
kommunism kómmu|nisḿ -nismi -.nismi37
kommunist kómmu|nisť -nisti -.nisti37, ütistäjä - -t3
kommunistlik kommu.nistli|nõ -dsõ -st5, ver|rev -evä -evät4, inämbli|ne -dse -st5
kommünikee teedäq.andmi|nõ -sõ -st5
kompaktne üte(h)n tükü(h)n , ko|kos -gosa -gosat4 siin om kompaktsed hooned, mitte hajusad tan ommaq kogosaq huunõq, mitte lajalidsõq;
kompama .kumpama kumbadaq .kumpa77, ko|bima -piq -bi57, kõrras kumbahta|ma -q -83, kumba|tama -taq -da82, kumbahu|tma -taq -da62
kompanii kómpanii - -d50
kompass kóm|pasś -passi -.passi37
kompensatsioon kaḣotas|o -o -so26, tasa|mass -massu -.massu37, hüvästämi|ne -se -st5
kompenseerima .hü(v)äske|(l)lemä -lläq -(l)le86, .hü(v)ästä|mä -q -83, hääs v tasa tegemä , kinniq .masma
kompetentne aśa.tundja - -t3
kompetents ala(q) .käümine kuulub linnavalitsuse kompetentsi käü liinavalitsusõ alaq;
kompetentsus aśa.tundmi|nõ -sõ -st5 ebakompetentsuse tasand aśatundmisõ piirest välläjoudminõ;
kompima .kumṕma .kumpiq kumbi63 arst kompis haige kõhtu tohtri kumpõ haigõ kõttu;
kompleks 1. ko|go -go -ko26 alaväärsuskompleks hindä halvaspidämise muting; 2. jukõrus -õ -t9, muting -u -t13 kompleksidega inimene mutingidõgaq v mutingin inemine;
komplekt täüs|parť -pardi -.parti31, täüs|mäng -mängo -.mängo37 lauanõude komplekt täüsparť söögianomit;
komplekteerima kokko .pandma v .korjama
komplikatsioon halvõmbaspü̬ü̬rdmi|ne -se -st5, mano(q)hä|dä* -dä -tä24 tekkisid komplikatsioonid vahtsõq hädäq tulliq manoq;
kompliment meelütüs -e -t9, mesi|jutt -jutu -juttu37, makõtus -õ -t9 komplimente tegema makõtama;
komplitseerima .vassi ajama
komponeerima lu̬u̬ma luvvaq lu̬u̬ min 1. ja 3. k .lõi(õ)54, kokko .säädmä
komponent os|a -a -sa26, jago|nõ -dsõ -st7
kompositsioon kokko.säetüs* -e -t9, kokkosäet vikuŕ figuraalkompositsioon m kokkosäedüq kujoq;
kompost .väetüs(e)|muld -mulla -.mulda32
komposteerima 1. (piletit) .mulkma .mulkuq mulgu63, .mulkama mulgadaq .mulka78, .märḱmä .märkiq märgi63 2. (.turbast, lehist) .väetüs(e).mulda tegemä
kompott kompot|ť -i -ti37, vek|ḱ* -i -ki37
kompress .kómpres|ś -i -si37 tee viinakompressi! panõq viinalapṕ pääle!;
kompressioon pres|ś -i -si37
kompressor õhupres|ś -i -si37
kompromiss (.vastamiisi) .perrä.andmi|nõ -sõ -st5, kokko.lepmi|ne -se -st5 mitte mingisugune kompromiss ei olnud võimalik määnestkiq kokkolepmist es saaq ollaq v es annaq tetäq;
kompromiteerima häpü tegemä , häppü .saatma , halvas tegemä
komps komps kompso .kompso31, nutsa|k -gu -kut13 tal olid rasked kompsud käes täl olliq rassõq kompsuq käe otsan; mis komps sul kaenlas on? mis nutsak sul kangli all om?;
kompuuter .puutri - -t1, arvo|ť -di -tit13, arvudi - -t3
kompvek .kumpve|ḱ -gi -kki38, .kumpvek|ḱ -i -ki37
komsomol komso|moľ -moli -.molli38
komöödia naľatük|k -ü -kü26, naarutük|k -ü -kü26, janť jandi .janti37, jandaľ -i -it4, janďo - -t2, janduľ -i -it4, koomusḱ -i -it13
konarlik konar(l)iga|nõ -dsõ -st5, kunar(l)iga|nõ -dsõ -st5, konari|k -gu -kku38, .kunťliga|nõ -dsõ -st5, .junťliga|nõ -dsõ -st5 konarlikku teed mööda on halb sõita konarligadsõ tii pääl om halv sõita;
konarus kunari|k -gu -kku38, kundikõ|nõ -sõ -ist8 vanker hüples külavahetee konarustel rattaq kargõliq kunarigadsõ külätii pääl; käsikirjas on veel konarusi, mis vajaksid lihvimist käsikirän om viil sändsit kotussit, miä olõssiq vaia üle kaiaq;
kondama .hulḱma .hulkiq hulgi63, .roitma .roitaq roida61, koosõrda|ma -q -83 kondab mööda ilma hulḱ ilma piten;
kondiiter (.tsukru).pekri - -t1 kondiitrikauplus pekripuuť; kondiitrikook pekrikuuḱ;
kondine .lui|nõ -dsõ -st7, kundi|nõ -dsõ -st5 kondine liha luinõ liha; söö ometi, vaata. kui kondine sa oled! süüq no ummõhtõ, kaeq, määne keebätś sa olõt!;
konferansjee vido(s)ni|k -gu -kku38
konfidentsiaalne sala- , salahi|nõ -dsõ -st5, salaha|nõ -dsõ -st5 konfidentsiaalne dokument salahanõ papõŕ;
konfiskeerima (riigile) ärq .võtma narkootikumid konfiskeeriti narkootiguq võediq ärq;
konflikt tül|ü -ü -lü26 relvakonflikt sõ̭ariistogaq kokkomineḱ; konfliktsituatsioon tülüolo, tüllümineḱ; konfliktikolle tülüpesä;
kong konǵ kongi .kongi37
kongress .kong|resś -ressi -ressi37
kongus konksi(h)n , konks- , kongi(h)n , tśank- , tsänk- kongus nina konksnõ̭na; mees oli kongus ninaga miiś olľ nuuknõ̭nagaq;
koni suidsu|ots -otsa -.otsa31, juńaper|ä -ä -rä24 ärge visake konisid maha! visaku-iq suidsuotsõ maaha!;
konjak konja|k -gu -kut13
konkreetne kimmäs .kimmä kimmäst22, kõv|a -a -va28, .selge - -t3 tema jutt oli konkreetne tä kõ̭nõľ selget juttu;
konks tśank tśangu .tśanku37, tsänk tsängu .tsänku37, konkś konksi .konksi37, konk kongo .konko37 lell punus konksudega köit lell lei tśankõgaq köüst kokko;
konksu .krõ̭nksi , .kronksu , .tśanku , .tśangu , .krunko , .krunksi tõmbas jalad konksu tõ̭mmaś jalaq kronksu; konksu tõmbuma tśangahtuma, tśankuma;
konksus krõ̭nksi(h)n , kronksu(h)n , tśangu(h)n , krunksi(h)n , konksi(h)n
konkureerima .võitlõma võidõldaq .võitlõ78, .võitõlõma võidõldaq .võitõlõ85
konkurent vasta|nõ -dsõ -st7, .võitlõja - -t3
konkurents .võitlus -õ -t9, võidõlus -õ -t9
konkurss .võitlus -õ -t9, võidõlus -õ -t9, .võiki.mänǵmi|ne -se -st5 korraldati konkurss tetti võidõlus; laulukonkurss võikilaulminõ; ülikooli oli kõva konkurss ülikuuli tahtjit olľ palľo, sissepäsemine olľ rassõ;
konn kunn kunna .kunna31 roheline konn haľas kunn, rohilinõ kunn;
konnakapsas kunna|kapstas -.kapsta -kapstast22
konnakarp kunna|karṕ -karbi -.karpi37, (tsilľokõnõ) kili|kauk -kaugu -.kauku37 järve äärest toodi kanadele konnakarpe järve veerest tuudi kanolõ kilikaukõ;
konnakudu kunna|kudu -koe -kutu27, kunna|mari -maŕa -.marja43, lä|gä -ä -kä25, laimõq .laimõ laimõt19
konnakulles kunna|poig -puja v -poja -.poiga m päälek -pujõlõ v -.poelõ32, latsik tsibi|hand -hanna -.handa33
konnaosi kunna|osi -ośa -.osja43
konnasilm kunna|silm -silmä -.silmä35
konserv kon(d)|ser -servi -.servi37 konservikarp kondservitopś, kondservikarṕ;
konservatiivne vanameeli|ne -dse -st5, alalõ.hoitja* - -t3
konservatoorium muusigaüli|ku̬u̬ľ -kooli -ku̬u̬li37
konserveerima .sisse tegemä , .purki .pandma , .hoitma .hoitaq hoia 3. k hoit min 1. k hoiji min 3. k hoiť kesks hoiõt66, (alalõ).hoitu(ma) v hoiussihe .pandma maja konserveeriti maja panti hoitu(ma);
konsiilium nõvvuko|go -go -ko26
konsonant kiiľ peethel|ü* -ü -lü26 vokaalid ja konsonandid vaba- ja peethelüq; heliline kaashäälik ja sulghäälik puuľ- ja täüspeethelü; konsonantühend peethelüütistüs;
konspekt (.lühkene) üleskirotus -õ -t9, kokko.võtmi|nõ -sõ -st5, kokko|võtõq -võttõ -võtõt18
konspekteerima üles kirotama , kokko .võtma
konspiratsioon salaja(h)n .hoitminõ , .käḱmi|ne -se -st5, sala- konspiratiivkorter salatarõ;
konstaabel kóns.taabli - -t1
konstateerima .nimmama nimmadaq .nimma77, .vällä .ütlemä , tunnista|ma -q -83, kinnü|tämä -täq -dä82
konstitutsioon konstitutsi|u̬u̬ń -ooni -u̬u̬ni37, põhi.säädü|s -(se) -(s)t10
konstrueerima kokko .pandma v .säädmä , .vällä märgütämä
konstruktor kokko.säädjä - -t3, kokko.pandja - -t3, .vällämärgütäjä* - -t3
konstruktsioon .ehtüs* -e -t9, .kandõehitüs -e -t9, .vällämärgütüs* -e -t9, kokkopannus -(s)õ -t11, .kandja - -t3 puitkonstruktsioon puuvärḱ;
konsul konsuľ -i -it4
konsulaat konsu|laať -laadi -.laati31
konsultant nõvvu.andja - -t3, nõvvu|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39
konsultatsioon nõvvu.andmi|nõ -sõ -st5 kahepoolsed konsultatsioonid nõvvupidämine;
konsulteerima (.)nõvvu .andma v küsümä
kont luu - -d50, kunť kundi .kunti37 ära selle libedaga oma konte murra! lahku-iq seo nilbõgaq ummi luid ärq!;
kontakt kokko.putmi|nõ -sõ st5, ütistüs* -e -t9, ütehüs* -e -t9 võtame kontakti! otsiq minno üles!;
konteiner kasť kasti .kasti37, konteineŕ -i -it4 prügikonteiner prügükasť; kaubakonteiner kaubakasť;
kontekst kon|teksť -teksti -.teksti37 sõna tähendus selgub kontekstist sõ̭na tähendüs tulõ jutust vällä;
kontemplatsioon (süvä)mõtõlus -õ -t9
kontimööda .kuntipite(h)n
kontinentaalne maisõmaa- , .mandri- , .maali|nõ -dsõ -st5 kontinentaalne kliima maalinõ ilm, maisõmaa ilmastu;
kontingent nummõŕ .numbri nummõrd23, rahvas .rahva rahvast22, kontin|genť -gendi -genti37 linna tuli kahtlast kontingenti liina tulľ pätte manoq;
kontor .kontoŕ -i -it4, .kon|toŕ -tori -.torri38, .kun|tuŕ -turi -.turri38
kontoriametnik .kontoriammõťni|k -gu -kku38
kontrast piiŕ piiri .piiri37, vaih v vaheq .vaihõ v .vahjõ vaiht v vahet19, kont|rasť -rasti -.rasti37
kontroll .perrä.kaeja - -t3, üle.kaeja - -t3, kónt|rolľ -rolli -.rolli37
kontrollima .perrä .kaema , üle .kaema , kónt|.roľma -.rolliq -rolli63
kontrolltöö kóntrolľtü̬ü̬ - -d52
kontrrevolutsioon pü̬ü̬rdmäs|ü -ü -sü26, .vastamäs|ü -ü -sü26, .vasta.piirdmi|ne -se -st5, .vasta.käändmi|ne -se -st5
konts (kontsa) .kunds kundsa .kundsa31 kontsaplekk kundsaplekḱ;
konts (kontsu) .kands kandso .kandso37 leivakonts leeväkands;
kontseptsioon .arvo.saami|nõ -sõ -st5, alos.säädü|s -(se) -(s)t10, plaań plaani .plaani37 esitas uue kontseptsiooni tulľ vahtsõ arvosaamisõgaq vällä; mul on selle asja kohta oma kindel kontseptsioon olemas mul om taa aśa kotsilõ uma kimmäs plaań olõman; lavastajal on oma kontseptsioon lavastajal om uma arvosaaminõ;
kontsert kón|tsõrť -tsõrdi -.tsõrti37 kontserdisaal kontsõrditarõ v -saaľ;
kontuur veere|ju̬u̬ń -joonõ -ju̬u̬nt40, veerejut|ť -i -ti37 kontuurkaart veerejuunigaq kaarť;
kontvõõras lapuli|nõ -sõ -st5, kunť|jalg -jala -.jalga33, kunťjalali|nõ -(d)sõ -st5, kunťjala|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, pussõni|k -gu -kku38, sainahõ̭õ̭r(d)ja - -t3, vaadili|nõ -sõ -st5, vaadivi|täi -däjä -däjät4, käpäli|ne -se -st5
konutama ko(o)ńo|tama -taq -da82, tuio|tama -taq -da82, kügel|emä -däq -e85, kügähe|(l)lemä -lläq -(l)le86, ńoku|tama -taq -da82 mis sa konutad siin, lähme ära koju! mis sa ńokutat siin, läämiq ärq kodo!; konutab siin omaette tuiotas tan umaette;
konveier linť lindi .linti37 konveiertööline linditüüline;
konventsionaalne (sisse)harinu|q - -t1, kokkolepü|t -dü -tüt1 signaalide konventsionaalsed tähendused märke kokkolepüdüq tähendüseq;
konventsioon konventsi|u̬u̬ń -ooni -u̬u̬ni37, lepeq leppe lepet18
konverents kónvõ|rentś -rendsi -.rentsi37
koobas ku̬u̬p kooba ku̬u̬pa31, u̬u̬ś oosõ u̬u̬st39, tśop|p -a -pa31 vesi on liiva sisse koopad uuristanud vesi om liiva sisse oosõq uurdnuq v koobaq huhtnuq; näost kahvatu ja silmad koopas näost valgõ ja silmäq tśopan v mulgun v mulku sadanuq;
kood ku̬u̬ď koodi ku̬u̬di37
koogutama koogu|tama -taq -da83, kumardõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 koogutab ülemuste ees kumardõlõs ülembide iin;
kook (koogi) ku̬u̬ koogi ku̬u̬ki37 ema hakkab kooki küpsetama imä nakkas kuuki küdsämä;
kook (koogu) ku̬u̬k koogu ku̬u̬ku37
kooku .krõ̭nksi , ku̬u̬ku , kõvõrahe , kõvõralõ , .köngä , .kronksu tõmbas ennast valu pärast kooku tõ̭mmaś hindä halust krõ̭nksi;
kookus krõ̭nksi(h)n , looga(h)n , koogu(h)n , kõvõra(h)n , kronksu(h)n istub, selg kookus ist, sälg kõvõran;
kool ku̬u̬ľ kooli ku̬u̬li37
kooldu .vaaľu , lu̬u̬ka , .krunksi , .kronksu , kõvõrahe , kõvõralõ riiul on raamatute raskuse all kooldu vajunud riioľ om raamatidõ rasõhusõ all luuka vaonuq;
koolduma vaagatu|ma -daq -84, .vaaľu|ma -daq -80, virildü|mä -däq -84 puud on lumest looka kooldunud puuq ommaq lumõ all vaaľunuq; kui laudu korralikult virna ei lao, siis nad koolduvad ku laudo kõrdapiten ei staabõldaq, sis lavvaq virildüseq v kiskvaq viriläs;
kooldus vaaľu(h)n , looga(h)n , kronksu(h)n , kõvõra(h)n
koolera hallõr -a -at4, kollõr -a -at4
koolieelik alt kooliiä latś
koolilaps kooli|latś -latsõ -last39, koolili|nõ -(d)sõ -st5
koolimaja koolitar|õ -õ -rõ24, kooli|maja -maja -majja v -maia28
koolipoiss kooli|poisś -poisi -.poissi37, koolitśur|a -a -ra26, kooli.poiskõ|nõ -sõ -ist8 koolipoiste vembud koolipoiskõisi temboq v tüküq;
koolitama (.vällä) op|pama -adaq -pa77, kooli|tama -taq -da82 ta koolitas ennast töö kõrvalt ise tä kooliť hinnäst tüü kõrvalt esiq; seal koolitatakse mitme eriala spetsialiste sääl opatas mitmõ ammõdi aśatundjit (vällä);
koolitus oppu|s -(sõ) -(s)t10, koolitus -õ -t9
koolitüdruk kooli.tütri|k -gu -kku38, kooli.latśkõ|nõ -sõ -ist8
koolivaheaeg kooli|vaih -.vaihõ v -.vahjõ -vaiht19, kooli.vaihõ|aig -ao -.aigo36
koolivend kooli|veli -ve(l)le -.veljä v -.velle43
kooliõde koolisõ̭sa|ŕ -ra v -rõ -rd12
kooliõpetaja ku̬u̬ľ.meistre - -t3, koolioppaja - -t3
kooljaluu ku̬u̬ljaluu - -d50
koolkond ku̬u̬ľ|kund -kunna -.kunda32
koolon katsik|punkť -punkti -.punkti37, kooloń -i -it4
koolutama painu|tama -taq -da82, .käändmä (.)käändäq käänä66 juukseid koolutama hiussit käändmä; suusaninad on ülespoole koolutatud suusanõ̭naq ommaq ülespoolõ painutõduq;
koomale ku̬u̬mbahe , ku̬u̬mbalõ , kogo.sampa , kokkombahe , kokkombalõ tõmmake koomale, siis mahun mina ka! tõmmakõq kuumbalõ, sis maq ka mahu!; põrsad hoiavad külmaga koomale põrsaq hoitvaq külmägaq hinnäst kogosampa; hoia suud koomale! hoiaq suud kogosampa!; hoidke end koomale! hoitkõq hinnäst kogosampa!;
koomik koomuskite|kij -gijä -gijät4, toľ|a -a -la26, koomusḱ -i -it13, koomi|k -gu -kut13
koomiline na(l)ľa|kas -ga -kat15, naľa- koomiline tegelaskuju naľakujo;
koon lõug lõvva .lõuga33, nõ̭n|a -a -na28, nuk|ḱ -i -ki31 koer ajas koonu ligi ja nuusutas pini ai nõ̭na manoq ja nuhuť; hunt tõstis koonu taeva poole susi nõsť nuki taiva poolõ; koerakoonlased pininukiq;
koonal ku̬u̬tsli - -t1, koodsõľ ku̬u̬tsli ku̬u̬tslit4
koondama kokko .korjama , kogo|ma -daq -80, kokko .võtma , vallalõ tegemä koonda kõik oma tööd ühte kausta! korjaq kõ̭iḱ umaq tüüq ütte kausta kokko!; mõtteid, tähelepanu, tahtejõudu koondama mõttit, tähelepandmist, tahtmist kogoma v kokko võtma; ettevõttes koondati kaks töötajat asotusõn tetti katś inemist vallalõ;
koondis kogondus -õ -t9, ütisüs -e -t9, ku̬u̬ndus -õ -t9 noorte autorite koondis nuuri kirotajidõ ütisüs; Eesti jalgpallikoondis Eesti jalgpallikogondus;
koonduma (kokko) .korju|ma -daq -80, kogohu|ma -daq -84, kogonõma ku̬u̬daq v kogo(nõ)daq kogonõ89 linnud koonduvad parve tsirguq korjusõq v võtvaq parvõ v parti; suur osa elanikkonnast koondub linnadesse suuŕ jago inemiisi lätt ärq liina;
koonduslaager vangi.laagri - -t1 palju inimesi hukkus koonduslaagris palľo inemiisi sai vangilaagrin hukka;
koone mõts koonõq* ku̬u̬ndõ koonõt19, peenembäsmine|ḱ -gi -kit13 üksikult kasvav puu on suure koondega ütsindä kasuja puu om suurõ kuundõgaq;
kooner ihnõq .ihnõ ihnõt18, koi - -d53, ihnuskoi - -d53, koonõŕ -i -it4, ihnõ|du -du -tut1, kitsi - -t2, ihna|tś -dsi -tsit13, nähkä - -t2, ihnõq|kaal -kaala -.kaala30, ihnõqkoi - -d53, kidsi|pung -punga -.punga31, nä(l)läkoi - -d53, .koidra - -t3 anna mulle ka, ära ole selline kooner! annaq mullõ kah, olku-iq sääne ihnõqkoi!;
koonerdama koonõrda|ma -q -83, .ihnama ihnadaq .ihna77
koonlalaud ku̬u̬tsli|laud -lavva -.lauda33, la|ba -ba -pa28, prääli|ts -dsä -tsät13
koonus koonus -(s)õ -t11
kooperatiiv ütistü - -t1
kooperatsioon ütistü̬ü̬ - -d52
koopia manotus* -õ -t9, tõõsõsḱ* -i -it13, paari|k* -gu -kut13, .perrätetüs* -(s)e -t11
koor (koore) ku̬u̬ŕ koorõ ku̬u̬rt39, nahk naha .nahka33, päälü|ne -se -st7, päälü|piim -piimä -.piimä35, koorõ|kõrd -kõrra -.kõrda30 riisusin piimalt koore riibi piimä päält päälüse ärq; piimal on paks koor peal piimäl om paks koorõkõrd pääl; jänesed on õunapuude koore kallal käinud jäneseq ommaq uibidõ kuurt jüränüq; paksu koorega õunad paksu nahagaq ubinaq; maakoor maapõhi, maapäälüne; parem pool muna kui tühi koor parõmb um puuľ munna ku tühi kuuŕ;
koor muus ku̬u̬ŕ koori ku̬u̬ri37 koorijuht koorijuhataja; kooripealne (kirikus) tõra;
koordineerima kõrralda|ma -q -83 töö oli koordineerimata tüü olľ kõrraldamaldaq;
koorduma ku̬u̬rdu|ma -daq -80, (naha kotsilõ) .nilgu|ma -daq -80 kui on hea nülgija, küll siis nahk ka hästi koordub ku hää nilgja om, külh sõ̭s nahk ka häste nilgus;
koorekiht parõmbrahvas parõmba.rahva parõmbatrahvast22
koorekirn kärń kärni .kärni37, vitsi|k -gu -kut13, kirn kirnu .kirnu372 koorekirnul oli all auk, pulk ees koorõkärnil olľ all mulk, pulk iin;
koorem ku̬u̬rma - -t3, vośka - -t2, (väikene) peks pekso .pekso37, tśoks tśoksi .tśoksi37, kämbä|k -gu -kut13
koorik koori|k -gu -kut38, ku̬u̬ŕ koorõ ku̬u̬rt39
koorima ku̬u̬ŕma ku̬u̬riq koori63, naľ .nilgma .nilguq nilu64, (kõrras rutugaq) koorahu|tma -taq -da62 las ma koorin ka ruttu mõne kartuli! las maq ka koorahuda mõ̭nõ kardohka!; rabarberit, puid koorima rabarbarit, puid nilgma;
koorimisraud mõts koori|raud -ravva -.rauda33
koormama rassõs tegemä , .sälgä v pääle .pandma , .vaivama vaivadaq .vaiva77 laud oli koormatud söökide ja jookidega lavva pääl olľ hulga süüki ja juuki; ta on sel nädalal väga koormatud täl om seo nädäli väega palľo tüüd tetäq; talu on võlgadega koormatud talu talol ommaq võlaq pääl  v  sälän; mure koormab südant murõq vaivas süänd; elektriliinid on õhtuti väga koormatud elektriliiniq ommaq õdagilt palľo vaivaduq; lapsed on õppimisega ülekoormatud latsõq ommaq oṕmisõgaq väega ärq vaivaduq;
koormapuu päie|orś -orrõ -ort49, pää|orś -orrõ -ort49, pu̬u̬m pooma pu̬u̬ma37, orś orrõ ort49
koormus ku̬u̬rma - -t3, rasõhus -õ -t9, vaiv vaiva .vaiva30 õpilaste koormus on juba piisavalt suur koolilatsil om joq küländ palľo koolitüüd tetäq; treeningu koormus peab olema võimetele vastav triińmise rasõhus piät olõma tervüse perrä; peab panema sellised juhtmed, mis peavad suuremale koormusele vastu sändseq juhťmõq piät pandma, miä kannahtasõq suurõmbat kuurmat;
kooruma .vällä tulõma , ku̬u̬rdu|ma -daq -80 munadest koorusid linnupojad munnõ seest tulliq tsirgupojaq vällä;
koos ku̬u̬(h)n , üte(h)n , tila(h)n , (üte(h)n)tükü(h)n asjad on koos, võime minna aśaq ommaq kuun, võimiq minnäq; nad on kogu aeg ninapidi koos nääq ommaq kõ̭iḱ aig nõ̭nnapiten kuun; nad kasvasid koos üles nääq kasviq üten; me elame koos miiq elä üten; ta oli minuga koos tä olľ muqkaq üten; kooshoidev kuutsa; ega see Vene riik kaua koos püsi, aga praegu on veel koos ega taa Vinne riiḱ kavva kuun ei püsüq, a põraq om viil tükün;
kooselu kokkoelämi|ne -se -st5, üte(h)n-elämi|ne -se -st5
kooserdaja koosõŕ -i -it4, koosõrus -õ -t9, roidus -(s)õ -t11, koosa - -t2
kooserdama koosõrda|ma -q -83, .roitma .roitaq roida61
kooskõla .klaṕmi|nõ -sõ -st5, klap|ṕ -i -pi37, kokkokõl|a* -a -la26 tema tegevus on seadustega kooskõlas timä tege ummi asjo säädüse peri; huvide, vaadete, põhimõtete kooskõla huvvõ, ilmanägemise, alossäädüisi klaṕminõ; kooskõlas arengukavaga lätt arõngukavagaq kokko;
kooskõlastama (kokko) .lepmä leppüq lepü73, klapi|tama -taq -da82, kinnü|tämä -täq -dä82 kooskõlasta oma tegevus juhatajaga! lepüq umaq tegemiseq juhatajagaq kokko!; kooskõlastatud tööplaan lepüt v klapitõt tüüplaań;
kooslus elo|kund -kunna -.kunda32
koosnema ku̬u̬(h)n .saisma , ku̬u̬(h)n olõma , ku̬u̬stu|ma* -daq -84 lõunasöök koosnes kolmest roast lõunas olľ kolm süüki; vesi koosneb hapnikust ja vesinikust vesi sais kuun hapasnigust ja vesäsnigust;
koosolek ku̬u̬(h)n|olõḱ -olõgi -olõkit13, kogondus -õ -t9, .korjus† -õ -t9
koosseis mõts ku̬u̬(h)n-.saismi|nõ -sõ -st5, lihi.jaotus - -t1, ku̬u̬(h)n|sais -saiso -.saiso37 valitsuse koosseis valitsusõ kuunsais; toimetus vallandati täies koosseisus toimõndus lasti kõ̭gõ tävvegaq vallalõ; valitsuse koosseisu kuuluvad … valitsusõ liikmõq ommaq …;
koosseisuline nimekirä(h)n see(h)n , nimekiräli|ne -dse -st5 ta on koosseisuline töötaja tä om nimekiräline tüütäjä; koosseisuväline nimekiräst välän;
koost .lakja , ku̬u̬st , ütest meil on talus kaks atra, üks lagunes koost, teine püsib veel meil elon om katś atra, ütś lätś lakja, tõõnõ om viil kuun v tükün; vanker lagunes koost rattaq lätsiq ütest vallalõ v lakja; lagunes koost lätś lakja, lagosi ärq;
koostaja kokko.pandja - -t3, kokko.säädjä - -t3
koostama kokko .pandma v .säädmä
koostis ku̬u̬stus -õ -t9, sis|u -u -su26 erineva koostisega ained eri kuustusõgaq ollusõq; kama koostises on kaer, herned, oad, rukis kama seen ommaq kaar, herneq, uaq, rügä;
koostöö ütistü̬ü̬ - -d52, ku̬u̬(h)ntü̬ü̬ - -d52, üte(h)n tegemine , ütte tü̬ü̬tämine , kokko tü̬ü̬tämine rahvusvaheline majanduslik, kultuurialane koostöö ütine riikevaihõlinõ, majanduslinõ tüü, kultuuritüü; me teeme nendega koostööd miiq tüüdä näidegaq üten v ütte; film valmis koostöös … filmi teiq …;
koosviibimine ku̬u̬(h)nolõmi|nõ -sõ -st5, .istmi|nõ -sõ -st5, üte(h)nolõmi|nõ -sõ -st5 aktusele järgneb väike koosviibimine päält pidokogo om tsilľokõnõ istminõ;
koot 1. ku̬u̬ť koodi ku̬u̬ti37 igal mehel oli oma koot, reha ja vikat egäl mehel olľ uma kuuť, rihä ja vikahť; 2. kunť kundi .kunti37, tjulk tjulgu .tjulku37, ku̬u̬ť koodi ku̬u̬ti37 koodiliha pannakse süldi sisse tjulguliha pandas süldi sisse; liha oli otsas, tagakoot veel oli alles liha olľ läbi, tagakunť viil olľ;
koovitaja koovi|t -di -tit13, koovitaja - -t3, ku̬u̬ koovi ku̬u̬vi37, koovi - -t2, koovi|k -gu -kut38
kopeerima ku|pi̬i̬ŕmä -pi̬i̬riq -peeri63, mano(q) tegemä , .perrä tegemä , mano|tama* -taq -da82
koperdama kopõrda|ma -q -83, kungi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, koi(d)õrda|ma -q -83, tutõrda|ma -q -83, pükerdä|mä -q -83, tokõrda|ma -q -83 aastavanune laps juba koperdab aastagavannu latś jo kungitsõs;
kopikas kopi|k -ga v -gu -kat v -kut13, kopkas .kopka kopkast22 kopikaline tingäline, kopkalinõ;
kopitama kopi|tama -taq -da82, kope|tama -taq -da82, kop|pama -adaq -pa77, kopitu|ma -daq -84, koppu|ma -daq -80 ära pane märgi riideid hunnikusse, lähevad kopitama! pangu-iq ligõhit rõivit unikuhe, koppusõq ärq!; jahu on kopitanud jauh om koppama lännüq; kopitama läinud vili koppunuq vili;
kopitus kop|õq -põ -õt18 toas oli kopitushais tarõ olľ koppõhaisu täüs;
kopp kop|p -a -pa31, tserba|k -gu -kut13 kas sa tahad, et ma oma põkatsi kopaga sulle tiigi kaevan? kas sa tahat, et ma uma põkadsi tserbagugaq sullõ motsila tsungahta?;
koppel .kopli - -t1, kopõľ .kopli kopõľd23, kaŕa|aid -aia -.aida33
kops täü tä(vv)ü .tävvü37, tävv tävvü .tävvü37, kops kopsu .kopsu37 sea kopsud ja neerud on kupatatud tsia täüq ja rahuq ommaq ärq lähätedüq; tõmbas kopsud õhku täis tõ̭mmaś tävvüq õhku täüs; kopsuhaige täütõbinõ;
kopsama kopu|tama -taq -da82, ko|bima -piq -bi57, .kopsama kopsadaq .kopsa77, .kõpsama kõpsadaq .kõpsa77
kopsatama kobahta|ma -q -83, kopsahta|ma -q -83, kõpsahta|ma -q -83
kopsatus kobah(t)us -õ -t9, kopsah(t)us -õ -t9, kõpsah(t)us -õ -t9
kopsik kop|p -a -pa31, tserbä|k -gu -kut13 saunas visatakse leili kopsikuga sannan visatas lõunat kopakõsõgaq;
kopsima kopsi|tama -taq -da82, ko|bima -piq -bi57, .kopśma .kopsiq kopsi63
kopsupõletik tä(vv)üpalani|k -gu -kku38, tä(vv)ükuumõtus -õ -t9
kopsurohi täü|hain -haina -.haina30, külmä|lilľ -lilli -.lilli37
kopsutiisikus = kopsutuberkuloos tä(vv)ü-tiisi|k -gu -kut13, tä(vv)ütiisikus -õ -t9, tä(vv)ü-.tiiśkus -õ -t9, kopsuhä|dä -dä -tä24, rinnatiisi|k -gu -kut13
kopter koptõŕ -i -it4, .koptri - -t1
koputama kopu|tama -taq -da82, kõrras kopahta|ma -q -83, kopahu|tma -taq -da62, mitmit kõrdo koputõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 koputas kopp-kopp kopuť kõpṕ-kõpṕ;
koraal kerigu|laul -laulu -.laulu37
korbatama korba|tama -taq -da82, korbatu|ma -daq -84
kord II kõrd kõrra .kõrda33, rehḱ rehi .rehki37, tiir tiiro .tiiro37, tret|ť -i -ti37, vu̬u̬ŕ voori vu̬u̬ri37, puhk puhu .puhku36 olen ühe korra seal käinud olõ üte rehi sääl käünüq; seekord seovoori; see oli möödunud kevadel, kui ta esimest korda meie poole tuli tuu olľ minevä keväjä, ku tä edimäst kõrd miiq poolõ tulľ; käin kaks-kolm korda linnas, siis tulen koju katś-kolm vuuri v tretti käü liinan, sõ̭s tulõ kodo; ka meie olime kord noored miiq olõ ka kõrra noorõq olnuq; elu on kord juba selline elo om joba kõrd sääne; nad ei kuulanud kordagi sõna nä es kullõq kõrd ka sõ̭nna;
kord III kõrd kõrra .kõrda33 raamatutel oli paks tolmukord raamatil olľ paks tolmukõrd pääl;
kord I I kõrd kõrra .kõrda33, kar|i -i -ri26 korras kõrran; seal peres on lastel kõva kord sääl perren om latsil kõva kari pääl; see juhtus nõukogude korra ajal tuu juhtu v olľ nõvvukogo v Vinne aol v Vinne valitsusõ aigo; siin majas pole korda ollagi tan majan olõ-iq määnestkiq kõrda; kord ja jõukus on majas viisakas värḱ; nagu kord ja kohus nigu kõrd ja kohus; korraarmastaja kõrrapitäi, kõrrahoitja; ema oli meil väga korraarmastaja imä olľ meil väega kõrrapitäi; korda ajama (ärq) õiõndama, kõrda tegemä v ajama, üle kopsama v koputama; ma ajan selle asja ise korda ma õiõnda seo aśa esiq ärq; neist poistest ei saa asja, sa pead selle ise korda ajama naist poistõst saa-iq asja, sa piät taa esiq üle kopsama; korda minema õ̭nnistuma, õ̭nnah(t)u|ma, kõrda minemä; kõik, mis ta ette võtab, läheb hästi korda kõ̭iḱ, miä tä ette võtt, õ̭nnistus häste; see ei lähe mulle korda mullõ tuu ei putuq; mul läks see asi nii hästi korda, et sain kena kopika mul lätś nii ilostõ kuttu tuu asi, et kinä kopiga sai; korda saama (ärq) säädümä, kõrda saama; oota, küll see asi isegi korda saab! oodaq, kül seo asi esiq ärq säädüs!; need asjad peab ükskord korda saama neoq aśaq piät ütśkõrd kõrda saama v minemä;
kord-korralt (kõrd-)kõrrast asi läheb kord-korralt hullemaks asi lätt kõrrast hullõmbas;
kordama .kõrdama kõrradaq .kõrda77, .perrä.ütlemä ei jäänud ühe korraga meelde, peab veel kordama jää-es üte kõrragaq miilde, piät viil kõrdama; korda minu järel! ütleq mu perrä!;
kordamisi = kordamööda ütśtõ(õ)sõ ala , ütśüte ala , .järgepite(h)n , .kõrdapite(h)n , kõrro vaatasime lapse järele kordamööda miiq kai last ütśtõõsõ alaq; ta käib kordamööda taludes söömas tä käü tallõ pite kõrro söömän;
korduma .vahtsõst .sündümä , .kõrdama kõrradaq .kõrda77 see ei kordu enam säänest asja inämb ei olõq v tulõq; järgmisel nädalal kordub kõik uuesti tulõva nädäli nakkas kõ̭iḱ vahtsõst pääle; sündmused korduvad aśaq kõrdasõq;
kordumatu ainuli|nõ -dsõ -st5, esiqeräli|ne -dse -st5, esiqmu̬u̬du , esiq.hindäst iga päev on kordumatu õga päiv om ainulinõ v esiqmuudu;
kordus .kõrdami|nõ -sõ -st5 millal selle saate kordust näidatakse? kuna seod saadõt vahtsõst näüdätäs?; kordusetendus tiatritükü vahtsõstnäütämine; kordustrükk vahtsõsttrüḱmine; korduskünd kõrdus;
kore korrõ - -t14, kahrõq .kahrõ kahrõt18 kare vesi teeb naha koredaks kalǵ vesi tege naha korrõs; kore riie korrõ rõivas;
korea: korea keel korea kiiľ;
korgits = korgitser punni|vinn -vinna -.vinna30, korgi|kruv -kruvvi -.kruvvi37, korgi|-kru̬u̬ -kruuvi -kru̬u̬vi37
koridor kali|toŕ -tori -.torri38
korilane söögi.korjaja - -t3
korilus söögi.korjami|nõ -sõ -st5
korin kor|rin -ina -inat4, korah(t)us -õ -t9, rö|kin -ginä -ginät4
korisema koris|õma -taq -õ87, kor|a(ha)ma -raq v -adaq -ra v -aha88, .nurrama nurradaq .nurra77, nur|a(ha)ma -raq v -adaq -ra v -aha88, .korrama korradaq .korra77, kõrras korahta|ma -q -83 surija korises korra ja oligi läinud kuulja korahť ni olľgiq lännüq; kõht koriseb kõtt nurras;
koristaja .kraaḿja - -t3, kasija - -t3 kool vajab kolme koristajat koolilõ om kolmõ kraaḿjat vaia; kas ma olen sulle mõni koristaja? kas ma olõ sul mõ̭ni kasija?;
koristama .kraaḿma .kraamiq kraami63, kas|ima -siq -i57, kobista|ma -q -83, (villä) .põldu .pandma , .põiḿma .põimiq põimi63 toad tahavad koristada tarõq tahtvaq kassiq v kobistaq; korista toad ära! kraamiq elämine ärq!; korista oma kondid! kaoq mu jalost!; kas sul on vili koristatud? kas sul om põld ärq pant?;
koristus 1. .kraaḿmi|nõ -sõ -st5 2. kq ka saagikoristus
korjama .korjama koŕadaq .korja77, no|bima -piq -bi57 korjas musti sõstraid nobõ sitikit;
korjandus (raha) .korjami|nõ -sõ -st5, .korjus -õ -t9, koŕandus -õ -t9 kannatanute abistamiseks tehti korjandus hädäliidsi jaos koŕati rahha; ta oli väga vaene, sõbrad korraldasid korjanduse tä olľ väega vaenõ, sõbraq panniq korjusõ kokko;
korje .korjus -õ -t9 peamine meekorje algab meil juunis päämine miikorjus nakkas meil piimäkuun;
korjuma .korju|ma -daq -80
korjus kool(n)uq kool(n)u kool(n)ut18, ku̬u̬lnukih|ä -ä -hä24, ku̬u̬lnu|q - -t1, .lõpnu - -t1 metsa all vedelesid loomakorjused mõtsa all videliq lõpnuq eläjäq;
kork korḱ korgi .korki37, punń punni .punni37
kormoran meri.kaarna* - -t3, kormo|raań -raani -.raani37
korni: korni keel korni kiiľ;
korp (korba) puu|ku̬u̬ŕ -koorõ -ku̬u̬rt39, korp korba .korpa37, kosḱ kosõ .koskõ34, (haaval) kärn kärnä .kärnä35, (haaval) karp karba .karpa37 kase-,kuuse-, männikorp kõo-, kuusõkosḱ, pedäjäkuuŕ;
korp (korbi) korṕ korbi .korpi37, vaara|ku̬u̬ -koogi -ku̬u̬ki37
korpus kih|ä -ä -hä24
korra ütekõrra kõrra .kõrda33, kõrd , kõrra , ütśkõrd , ütevoori , kõrras korra läinud mees kalale kõrd lännüq miiś kallo püüdmä; käin korra ära ma käü kõrras ärq;
korraga kõrragaq , ütelii(d)si , äkki korraga meenus ka mulle, kus ma teda näinud olen äkki tulľ mullõ ka miilde, kon ma tedä nännüq olõ; korraga jäid kõik vait äkki jäiq kõ̭iḱ vakka; mõlemad tõusid korraga püsti mõlõmbaq tulliq kõrragaq pistü;
korralagedus kõrralagõhus -õ -t9, segähüs -e -t9 toas valitses korralagedus tarõ olľ segi;
korraldama kõrralda|ma -q -83, .kõrda v ju̬u̬ndõ ajama , räti|tämä -täq -dä82 korraldasin koosoleku, tantsuõhtu, näituse kõrraldi kuunolõgi, tandsoõdagu, näütüse; ma korraldan selle asja ära ma aja seo aśa juundõ v kõrda;
korraldus käsk käsü .käskü37, kõrraldus -õ -t9 andis korralduse lahkuda anď käsü ärq minnäq; keelekorraldus keelekõrraldus; metsakorraldus mõtsakõrraldus; korraldustoimkond kõrraldajakogo;
korralik .ausa - -t3, kõrrali|nõ -dsõ -st5, kõrrali|k -gu -kku38, mu̬u̬tsa - -t3, .sündsä - -t3 see on tal täiesti korralik töö seo om täl tävveste ausa tüü; ta on korralik tüdruk, mitte mõni niisugune tä om kõrralinõ tütrik, olõ-iq mõ̭ni sääne; see oli sulle päris korralikuks õppetunniks seo olľ sullõ küländ hääs oppusõs; korralik auto ausa massin; korralik mees kõrramiiś;
korralikult .häste , .kõrdapite(h)n , kõrraldõ , kõrraligult , kõrraperäst sai korralikult söödud sai häste v kõrdapiten süüdüs; täna öösel magasin korralikult täämbä üüse magasi kõrraperäst;
korraline kõrrali|nõ -dsõ -st5 korraline koosolek kõrralinõ kuunolõḱ; korraline professor kõrralinõ profesri;
korrapealt .õkva(lt) , no(q)sama , .õkvaprõllaq , jalapäält , .aigo.viitmäldäq , nigu(q) välḱ ja vikať , järeldäq , kõrrapäält ta kutsus mind korrapealt enda juurde tä kutsõ minno aigoviitmäldäq hindä mano; asi sai korrapealt selgemaks asi sai õkva selgembäs; tuju läks korrapealt paremaks tujo lätś õkvalt parõmbas; sellise haigusega tuleb korrapealt arsti juurde minna sändse hädägaq tulõ õkvaprõllaq v järeldäq tohtri mano minnäq;
korrapidaja kõrrapidäjä - -t3
korrapärane kõrraperäli|ne -dse -st5, kõrra .perrä haige hingamine muutus korrapärasemaks haigõ hingämine lätś ütelidsembäs;
korrapäratu kõrraldaq , kõrraperäldäq
korrarikkuja kõrra.rikja - -t3, trandulitegijä - -t3, rosponi|k -gu -kku38
korrarikkumine kõrra.rikmi|nõ -sõ -st5, trandulitegemi|ne -se -st5 öö möödus korrarikkumisteta üüse tetä-es määnestkiq trandulit; pandi toime tõsine korrarikkumine aeti rassõ tranduľ pistü;
korrashoid kõrra(h)n pidämine , kõrra(h)n .hoitminõ
korrastama .kõrda tegemä v .säädmä v .pandma , puti|tama -taq -da82
korratu 1. kõrraldaq , kõrraperäldäq korratud söögiajad kõrraperäldäq süümisaoq; 2. hoolõ|du -du -tut1, hoolõldaq , ropaku|nõ -dsõ -st51, räpäku|nõ -dsõ -st51, horss horsa .horssa37 tuba on korratu ja koristamata tarõ om räpäkunõ ja kraaḿmaldaq; poiss on korratu, jätab oma asjad igale poole vedelema poisś om hoolõdu, jätt umaq aśaq õgalõ poolõ videlemä; korratu inimene rosmak, sorśo, heenüs;
korrektne kõrrali|nõ -dsõ -st5, kõrrali|k -gu -kku38, .õigõ - -t3 korrektne riietus m kõrralidsõq rõivaq; korrektne keelekasutus kõrralik keeletarvitus;
korrektor viaparandaja - -t3
korrektuur viaparandus -õ -t9, korrõk|tuuŕ -tuuri -.tuuri37
korrespondent kirä.saatja - -t3
korrespondents kirä.vaihtus -õ -t9
korrigeerima praavi|tama -taq -da82, kobista|ma -q -83, .säädmä säädäq sää v säe min 1. k säi kesks säet66, .muutma .muutaq muuda61
korrumpeeruma ammõtit kuŕast .pruuḱma , pättüse pääl välä(h)n olõma , korrum|pi̬i̬rümä -pi̬i̬rüdäq -pi̬i̬80 politsei on korrumpeerunud politsei pruuḱ ammõtit kuŕast ärq;
korruptsioon ammõdi kuŕast.pruuḱminõ , korruptsi|u̬u̬ń -ooni -u̬u̬ni37, unopujapoliiti|ga -ga -kat3, pättüs -e -t9
korrus kõrd kõrra .kõrda33 teisel korrusel tõõsõ kõrra pääl; üheksakorruseline maja ütsäkõrdnõ v ütsäkõrralinõ maja;
korrutama 1. .isḱmä .iskiq isi63 korrutab vokiga lõnga timä isḱ voki pääl langa kokko; kui kaks korda korrutad lõnga kokku, siis sellest saab niit ku katõ kõrra isit langa kokko, sis tuu saa niiť; korrutatud lõngast kampsun isitüst langast kampś; 2. .kõrdama kõrradaq .kõrda77, umma ajama korrutab hommikust õhtuni üht ja sama seletäs hummogust õdaguniq ütte ja samma; 3. matõm .isḱmä .iskiq isi63
korrutustabel matõm ütśkõrd|ütś -üte -ütte35, .iskmista|põľ -bõli -bõlit4, kõrrata|põľ -bõli -bõlit4
korsika: korsika keel korsiga kiiľ;
korskama (hobõsõ kotsilõ) nu̬u̬rskama noorsadaq nu̬u̬rska77 hobune ehmus ja hakkas korskama hopõń hiitü ja naaś nuurskama;
korsten .kor(s)sna - -t3, (päämidselt vabrigu- v vidurikorsna kotsilõ) tru|ba -ba -pa26
kortel .kortli - -t1
korter .kortõ|ŕ -ri -rri38, .kortin -a -at4, .kortna - -t3 kolisime uude korterisse lätsimiq vahtsõhe kortinahe elämä; ma olin kooliajal sugulaste juures korteris ma elli kooliaol sugulaisi man;
korts käpr käbrä .käprä46, kipr kibra .kipra45, nörts nördsü .nörtsü37, rünts ründsü .rüntsü37, korts kordsu .kortsu37, körts kördsu .körtsu37 riidel on kortsud sees rõival ommaq ründsüq seen; otsmikul on kortsud otsa iin ommaq kibraq v käbräq;
kortsleht körts|hain -haina -.haina37, karits|-hain -haina -.haina37
kortsu .käprä , .kipra , .kärtso , .kärtsä , .kurtsu , .kortsu , .körtsu , .rüntsü , .nurtso tõmbas kulmu kortsu tõ̭mmaś kolmu v otsa käprä; su riided on päris kortsu läinud su rõivaq ommaq peris rüntsü lännüq;
kortsuline käbrä|ne -dse -st7, kordsõ|nõ -dsõ -st7
kortsuma .rüntsü|mä -däq -80, .nörtsü|mä -däq -80, .nürtsü|mä -däq -80, .nortsu|ma -daq -80, .nurtsu|ma -daq -80, .(k)runtśu|ma -daq -80, .räntsü|mä -däq -80, ründsähü|mä -däq -84, .trutśu|ma -daq -80, käbärdü|mä -däq -83, .ńartso|ma -daq -80 kortsunud seelik rüntsünüq ündrik; seelik on kortsunud pruntś om kruntśunuq; kortsunud ese ründsäk, nürdsäk; ära pane kortsunud riiet selga! pangu-iq ründsütedüt rõivast sälgä!;
kortsus käbrä(h)n , kibra(h)n , köbrä(h)n , kärdso(h)n , kärdsä(h)n , nurdso(h)n , kurdso(h)n , kordsu(h)n , kördsu(h)n nägu on kortsus nägo om käbrän;
kortsutama ründsü|tämä -täq -dä82, krundśu|tama -taq -da82, krutśu|tama -taq -da82, rundśu|tama -taq -da82, .kruntśma .kruntsiq krundsi63, .runtśma .runtsiq rundsi63, ńardso|tama -taq -da82, nördsü|tämä -täq -dä82, nürdsü|tämä -täq -dä82, nordsu|tama -taq -da82, nurdso|tama -taq -da82, ruku|tama -taq -da82, tsütsü|tämä -täq -dä82 kortsutasin paberi kokku tsütsüdi paprõ kokko; kulmu kortsutama v   kolmu kärtso tõ:mbama otsaedist körtsu kiskma;
korv kor korvi .korvi37
korvama asõmõlõ .pandma kahju korvama kinniq masma; kaotust om võimatu korvata kaotõdu asõmõlõ ei annaq midägiq pandaq v kaotust ei annaq tasa tetäq;
korvpall sport kor|palľ -palli -.palli37
korvpallur sport korpalli.mänǵjä - -t3
kosilane kosila|nõ -sõ -st5
kosima kos|ima -siq -i57 kosimas käidi kahekesi, üks oli kosjaisa kośan käüti katõgese, ütś olľ kośaesä;
kosjad m kośaq .kosjo .kosjo43
kosk satam -dama -damat4, sadamik -gu -kku38, (vi̬i̬)sadang -u -ut13, sadahus -õ -t9 tegi kosele vesiratta tekḱ viisadangu pääle vesipöörä;
kosmeetik kosmeeti|k -gu -kut13
kosmeetika kosmeeti|ga -ga -kat3
kosmonaut ilmaruumi.lindaja - -t3
kosmopoliit (inemine, elläi, hain vms) üle.ilmli|ne -dse -st5, üle ilma , kõ̭gõ ilma
kosmos ilma|ruuḿ -ruumi -.ruumi37 kosmoselaev ilmaruumilaiv; kosmoselend ilmaruumireiś;
kost kosť kosti .kosti37 kas sa lastele kosti ka tõid? kas sa latsilõ kosti ka tõiq?; kostil olema kostil v kostõl olõma;
kostitama .kosti .pakma v .andma v vi̬i̬
kostma 1. .kuulduma .kuuldudaq kuulu79, .kostma .kostaq kosta61 su jutt ei kosta siia su jutt kosta-iq siiäq; mis hääled need õuest kostavad? mis helüq naaq väläst kuulusõq?; seinad kostavad läbi sainaq kostvaq läbi; naabrite juurest ei kosta täna kippu ega kõppu naabridõ puult kuulõ-iq hellü ei vallu täämbä; 2. .kostma .kostaq kosta61 selle peale ei oska küll midagi kosta seo aśa pääle mõista-iq joht midägiq üteldäq v kostaq; oskab ise enda eest kosta mõist esiq hindä iist kostaq; no mis sa kostad! no mis sa ütlet!;
kostüüm rõivas - -.rõiva -rõivast22 supelkostüüm tsukõlusrõivas; naiste kostüüm pruntś v püksiq ja jakḱ; kostüümikunstnik rõivakunsťnik;
kosuma .praavu|ma -daq -80, tublitsõmbas minemä , ravihu|ma -daq -84 ta on tublisti kosunud tä om hulga tublitsõmbas lännüq; kosub pikast haigusest praavus pikäst tõbõst; nende majapidamine kosub näide majapidämine saa rohkõmb joonõ pääle v näide elo lätt käümä;
kosutama praavi|tama -taq -da82, ravi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, kooru|tama -taq -da82, .hellämä hellädäq .hellä77 sain vana hobuse, hakkasin teist kosutama sai vana hobõsõ, naksi tõist koorutama; kosutav uni hää uni;
kotinõel koti|nõgõl v koti|nõkl -nõgla .nõkla45
kotkas kodas .kotka kodast23, kodasḱ -i -it13
kotlet .kót|letť -leti -letti37, .kótlõ|ť -di -tti38, käk|k -ü -kü37, ku̬u̬ koogi ku̬u̬ki37, pliiń pliini .pliini37 kartulikotletid kardohkakoogiq v -käküq; hakklihakotlet massinalihakäkk;
kott (kota) kot|t -a -ta31
kott (koti) kot|ť -i -ti37, paun pauna .pauna30 kilekott kilekotť, kiikotť;
kottpime pihtpümme - -t14, piuh(k)|pümme - -t14, kotťpümme - -t14 kui koju jõudsime, oli õues juba kottpime ku kodo joudsõmiq, olľ välän joba pihtpümme;
koukima õ̭ngi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, ungi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, ugri|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, kougi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90 laps kougib sõrmega saia seest rosinaid latś õ̭ngitsõs v kougitsõs sõrmõgaq saia sisest rosinit; kougib roobiga tuhas kougitsõs roobigaq tuha seen;
kraabits tśank tśangu .tśanku37, kraaba|tś -dsi -tsit13, .kraapli - -t1
kraad kraať kraadi .kraati37 kuumus kerkib üle kuuekümne kraadi kuumus lätt ülekuvvõkümne kraadi;
kraadiklaas kraadi|klaaś -klaasi -.klaasi37, naľ kraadüsḱ -i -it13
kraadima .kraaťma .kraatiq kraadi63
kraaklema jagõl|õma -daq -õ85, .rääpelemä rääbeldäq .rääpele85, habahõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .kraaklõma kraagõldaq .kraaklõ78 poisikesed kraaklesid küla vahel poiskõsõq rääpeliq külä vaihõl;
kraaksatama vaagahta|ma -q -83 vares kraaksatas ja lendas minema varõs vaagahť ja linnaś minemä;
kraaksuma .vaakma .vaakuq vaagu64 ära kraaksu mu kallal kogu aeg! vaaku-iq kõ̭gõ mu pääle v muqkaq!;
kraam kraaḿ kraami .kraami37, trääń trääni .trääni37, trä|ni -ni -nni26, korm kormu .kormu37
kraamima .kraaḿma .kraamiq kraami63, kas|ima -siq -i57, kobista|ma -q -83 enne külaliste tulekut peab toa ära kraamima inne küläliisi tulõkit piät tarõ ärq kraaḿma;
kraan kraań kraani .kraani37, haań haani .haani37
kraana .nõstja - -t3, nõstu|ḱ -gi -kit13, kr(a)ana kr(a)ana kr(a)anat2
kraapima .kraaṕma .kraapiq kraabi63, kaabi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, koobi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, .rääṕmä .rääpiq rääbi63, mitmit kõrdo .kraapõlõma kraabõldaq .kraapõlõ85, kraaba|tama -taq -da82, kraabi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, rääbi|tsemä -tsäq v -däq -dse90, kõrras kraabahta|ma -q -83, kraabahu|tma -taq -da62 kokku kraapima roobitsõma, ruuṕma, kokko kraaṕma; kraapisin jäänused kokku koobidsi peräq kokko; kraabi trepp lumest ja jääst puhtaks! kaabidsõq trepṕ lumõst ja ijäst puhtas!; koer kraapis käpaga ust pini kaabahť käpägaq ust;
kraapsama .kraapsama kraapsadaq .kraapsa77, kõrras kraapsahta|ma -q -83 ära lase kassil nägu katki kraapsata! lasku-iq kassil näko katśki kraapsadaq!;
kraasima .kaarśma .kaarsiq kaarsi63, .kraaśma .kraasiq kraasi63
kraav kraa kraavi .kraavi37, tsolľ tsolli .tsolli37, tsor|i -i -ri26, tsor|o -o -ro26, tsorg tsoro .tsorgo36 kraave täis kraaliganõ;
kraavitama kraavi|tama -taq da-82, .kraavõ .kaibma , toro|tama -taq -da82 kraavitatud heinamaa kraavitõt hainamaa;
krabama (kinniq) .haardma haardaq haara66, ra|ba(ha)ma -badaq v -paq -ba(ha) v -pa88, .krapsama krapsadaq .krapsa77 ära kraba kõike endale! rabagu-iq kõ̭kkõ hindäle!; krabas poisil käest kinni haarď poisil käest kinniq; läks peole tüdrukuid krabama, kui nurga taga kätte sai, siis ikka veidike väntsutas lätś pidolõ tütrikkõ krapsama, ku nuka takan kätte sai, sõ̭s iks veidükese vändsüť;
krabi kra|bi -bi -pi26
krabin kra|pin -bina -binat4, kro|pin -bina -binat4
krabisema krabis|õma -taq -õ87, krobis|õma -taq -õ87
krabistama krabista|ma -q -83, krabistõ|(l)lõ-ma -llaq -(l)lõ86 kuulsin, et sa krabistad siin paberitega kuuli, et sa krabistat tan papõrdõgaq;
krae .kaalda|nõ -dsõ -st7, kaaltago|nõ -dsõ -st7, kraaǵ krae .kraagi36, krae - -d2 särgi krae on määrdunud hammõ kaaldanõ om must;
krahh .häötüs -e -t9, hukatus -õ -t9, hukkus -õ -t9, häönǵ .häöngi .häöngit13
krahmama .haardma haardaq haara66, .krampsama krampsadaq .krampsa77, .rähmämä rähmädäq .rähmä77, .rämpsämä rämpsädäq .rämpsä77, haarahta|ma -q -83, habahta|ma -q -83 ema krahmas lapse sülle imä haarď latsõ üskä; ära krahma teise käest asju ära! rämpsäkü-iq tõsõ käest asjo ärq!;
krahv krah krahvi .krahvi37, kraa kraavi .kraavi37
krahvinna krahviprovva - -t2, krahviimänd -ä -ät13, krahvi naanõ
kramp kramṕ krambi .krampi37 jalg tõmbab krampi jalg kisk krampi;
kramp I (k)ramṕ (k)rambi .(k)rampi37, haaḱ haagi .haaki37 paneb ukse krampi pand ussõ rampi;
kramplik: hoiab kramplikus haardes hoit kõvastõ kinniq;;
krants krantś krandsi .krantsi37
krapp lehmä|kell -kellä -.kellä35, klõka|tś -dsi -tsit13 lehmal oli krapp kaelas lehmäl olľ kell kaalan;
kraps kä|pe -pe v -behe -pet v -behet14, tsäpe - -t14, tra|gi -gi -ki26, .truksa - -t3
krapsama .haardma haardaq haara66, .krapsama krapsadaq .krapsa77
krapsatus krapsah(t)us -õ -t9, tsälgäh(t)üs -e -t9, tsäräh(t)üs -e -t9
kratsima .süütmä .süütäq süüdä61, kõhvi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, .kratśma .kratsiq kratsi63, .kraaṕma .kraapiq kraabi63, kõhka|tama -taq -da82, kõrras kõhvahta|ma -q -83, kõhvahu|tma -taq -da62, (pini kotsilõ) suka|tama -taq -da82, suk|kama -adaq -ka77 kes su näo sedasi katki on kratsinud? kiä tuu su näo niimuudu ärq om rääṕnüq?; kratsis selga, kõhtu, jalasääri kõhvitś sälgä, kõttu, jalasiiri; koer kratsib kirpe pini kõhvitsõs v sukatas kirpõ;
kratt puuḱ puugi .puuki37, (vara)vi|täi -däjä -däjät4
kreedit maj kreediť -i -it4, .võlgo|saad -.saadu -.saadut1
kreegipuu kri̬i̬ kreegi kri̬i̬ki37, ri̬i̬ reegi ri̬i̬ki37, liivakõ|nõ -sõ -ist8, kaara|plu̬u̬ḿ -ploomi -plu̬u̬mi37
kreek (k)ri̬i̬ (k)reegi (k)ri̬i̬ki37, liiva|mari -maŕa -.marja43, kaara|plu̬u̬ḿ -ploomi -plu̬u̬mi37, liivakõ|nõ -sõ -ist8
kreeka: kreeka keel kreeka v kriika kiiľ;
kreeklane kri̬i̬klä|ne -se -st5
kreem 1. määŕ määri .määri37, kri̬i̬ḿ kreemi kri̬i̬mi37 pane kreemi peale! panõq määri pääle!; näo-, päeva-, öö-, päevituskreem näo-, päävä-, üü-, päävävõtmismääŕ; kingakreem saapamääŕ; tordil olid kreemist roosid munakoogi pääl olliq kreemist roosiq; kakao-, kohupiima-, kohvi-, õunakreem kakao-, kohopiimä-, kohvi-, ubinakriiḿ; kreemikoogid kreemikoogiq; toitev kreem rammunõ kriiḿ; 2. vaha.valgõ - -t3, kreemika|nõ -dsõ -st5 kreem rätik, kleit, kott, mantel vahavalgõ päärätť, kleiť, kotť, paľto;
krematoorium ku̬u̬l(n)upalotus -õ -t9
krematsioon ku̬u̬l(n)upalotus -õ -t9
kreml krõpastu - -t1, krõ̭ .krõ̭mli .krõ̭mlit4, .kremli - -t1
krempel .krimpli - -t1 kogu krempliga kõ̭gõ tävvegaq, mii ja vahagaq; võta kogu oma krempel kaasa! võtaq kõ̭iḱ uma krimpli üten!;
kress kresś kressi .kressi37, munga|lilľ -lilli -.lilli37
krevett krevet|ť -i -ti37, krevve|ť -di -tit13, merevähäke|ne -se -ist8
kribin kri|pin -binä -binät4
kribu = kribul tsi|bu -bu -pu26 seal müüakse odavaid ehteid ja muud taolist kribu sääl müvväs odavit ehtit ja muud säänest tsipu; kribud marjad tsibuq maŕaq; õuna-, poisikribul ubina-, poisipoks; kribu-krabu tsibu-tśabu;
krigin (k)ri|kin -ginä -ginät4, (k)rä|kin -ginä -ginät4, krõ|kin -gina -ginat4
krigisema krigis|emä -täq -e87, rägis|emä -täq -e87, krõgis|õma -taq -õ87 liiv krigiseb hammaste all liiv krõgisõs hambidõ all; vanker krigiseb rattaq ŕaugvaq v rägiseseq; krigisev voodi krõkatś;
krigistama kridsistä|mä -q -83, kriidsu|tama -taq -da82, kräädsü|tämä -täq -dä82
krihv krih krihvi .krihvi37 hobuseraual on krihvid ära kulunud hobõsõravval ommaq krihviq ärq kulunuq;
krihvel .krihvli - -t1
kriiksuma .k(r)iidsma .k(r)iidsuq k(r)iidsu64 uksehinged on kriiksuma hakanud ussõhingeq ommaq kiidsma naanuq;
kriiksumine .kiidsna - -t3, krä|tsin -dsinä -dsinät4
kriiksutama kiidsu|tama -taq -da82, kriidsä|tämä -täq -dä82, mitmit kõrdo kiidsutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86
kriim 1. kriim kriimo .kriimo37, kramḿ krammi .krammi37, seto kiiľ krõ̭im krõ̭imu .krõ̭imu37 oli endale kriimu sääre peale tõmmanud olľ hindäle krammi seere pääle tõ̭mmanuq; 2. kriimo - -t2 pese oma kriim nägu puhtaks! mõsõq uma kriimosuu puhtas!;
kriimuline .kriimliga|nõ -dsõ -st5, kriimi|k -gu -kut13
kriimustama .kriipśmä .kriipsiq kriipsi63, seto kiiľ .kriimama kriimadaq .kriima77, .krõ̭imama krõ̭imadaq .krõ̭ima77, kõrras .kriipsama kriipsadaq .kriipsa77, .kraapsama kraapsadaq .kraapsa77, .kriipsämä kriipsädäq .kriipsä77, .kraaťsama kraaťsadaq .kraaťsa77, .kri̬i̬ṕmä .kri̬i̬piq kriibi63 kriimustas metsas sääre ära kriimaś mõtsan seere ärq v tõ̭mmaś krammi seere pääle;
kriimustus kramḿ krammi .krammi37, kriim kriimo .kriimo37 käte peal olid kriimustused kässi pääl olliq krammiq;
kriips ju̬u̬ń joonõ ju̬u̬nt40, kriipś kriipsi .kriipsi37, kriips kriipso .kriipso37, jut|ť -i -ti37 veab kriipse paberile vidä juttõ paprõ pääle; kriipse täis kriipsliganõ; tõmbas sõnale kaks kriipsu alla tõ̭mmaś sõ̭nalõ katś jutti alaq; kriipsujuku jutijuhań, joonõjaań;
kriipsutama .kriipsõ v ju̬u̬ni v jutťõ vidämä v .tõ̭mbama , kriipsõlda|ma -q -83 kriipsutas midagi paberile vidi paprõ pääle mändsitkiq juttõ; kriipsutage tähtsamad kohad alla! tähtsämbile kotussilõ vidägeq v tõ̭mmakõq joonõq v jutiq ala!;
kriis kriiś kriisi .kriisi37, rassõ aig , (tõbõ) pöörähüs -e -t9, .puudu|s -(sõ) -(s)t10, halv aig linnavalitsuses on kriis liinavalitsusõl ommaq halvaq aoq;
kriiskama .kirsma .kirsuq kirsu64, .kirsama kirsadaq .kirsa77, täni|tämä -täq -dä82, rü̬ü̬ḱmä rü̬ü̬kiq röögi63 vihane naine kriiskab vihanõ naanõ tänitäs; kriiskavad värvitoonid tsärreq värmiq;
kriit kriiť kriidi .kriiti37
kriitik arvostaja - -t3, .hindaja - -t3, kriiti|k -gu -kut13
kriitika kriiti|ga -ga -kat13, arvostus -õ -t9, .hindami|nõ -sõ -st5 lahmiv kriitika maahategemine; teatri-, kirjanduskriitika tiatri-, kirändüsarvostus; tegin kõva kriitikat ma tei kõvva kriitikat; kriitikameel puudub mõista-iq hinnadaq;
kriitiline 1. kriitili|ne -dse -st5 kriitiline seisukoht (millegi suhtes) viko otśja v kuri kaeminõ (taa) aśa pääle; küllalt kriitiline hindaja küländ terräv hindaja; enesekriitiline hindä pääle kuri v hinnäst arvostaja; 2. kriitili|ne -dse -st5 kriitiline seis veerepääline sais;
kriminaalasi kriminaaľ|asi -aśa -.asja43 alustas kriminaalasja alosť kuritüü arotust;
kriminaalhooldaja (.kurjatennüide) .perrä.kaeja - -t3, kaŕus -(s)õ -t11 poisile määrati kriminaalhooldaja poisilõ panti perräkaeja;
kriminaalkaristus .nuhklus -õ -t9, .nuhtlus -õ -t9
kriminaalkohus kriminaaľ|kohus -.kohtu -kohu(s)t23, van kaala|kohus -.kohtu -kohu(s)t23
kriminaalkoodeks kriminaaľkoodõkś -i -it4, nuhklus.säädü|s -(se) -(s)t10
kriminaalne kuritü̬ü̬- , kuŕatü̬ü̬-
krimpsus krimpsu(h)n , kägrätsi|ne -dse -st5, kägärä|ne -dse -st5 krimpsus inimene v taim kägrätś;
krimpsutama krimpsu|tama -taq -da82, käbrü|tämä -täq -dä82, käbrä|tämä -täq -dä82 nina krimpsutama nõ̭nagaq pilma, halvas pidämä; nägu krimpsutama näko kirmistämä;
kringel .krõ̭ngli - -t1
kripeldus .süäme|vaiv -vaiva -.vaiva30
kristall .kris|taľ -tali -.talli38
kristlane ristiinemi|ne -se -st5, ristiusoli|nõ -(d)sõ -st5
kristlik ristiuso-
kristlus risti|usk -uso -.usko36
kritiseerima arvosta|ma -q -83, .laitma .laitaq laida61, .maaha tegemä
kritseldama tsikõrda|ma -q -83, tsukõrda|ma -q -83 kritseldas paberile paar rida tsikõrď paprõ pääle paaŕ rita; raamat oli täis kritseldatud raamat olľ täüs tsukõrdõt;
kriuksatama kiidsahta|ma -q -83, kiidsahu|tma -taq -da62
kriuksatus kiidsah(t)us -õ -t9 kostis üks kriuksatus kuuldu ütś kiidsahus;
kriuksuma .kriutsma .kriutsuq kriudsu64, .käätsmä .käätsüq käädsü64, .käädsmä .käädsüq käädsü64 kui kuiv rattarumm kriuksub, pane konn sisse! ku kuiv vankritsõ̭õ̭ŕ kriuts, panõq kunn sisse v ku vankri kääds, panõq kunn rummu!;
kriuksutama kriidsu|tama -taq -da82, kräädsü|tämä -täq -dä82 ära kriuksuta ust! kriidsutagu-iq ust!;
krobeline .korpliga|nõ -dsõ -st5, kobõrliga|nõ -dsõ -st5, kubõrliga|nõ -dsõ -st5, kobra|k -gu -kut13, kobri|k -gu -kut13, kobõri|nõ -dsõ -st7, kroba|nõ -dsõ -st7, korba|nõ -dsõ -st7, kudrika|nõ -dsõ -st5 mari on krobeliseks kuivanud mari om kudrikadsõs kokko kuionuq; sea neerud on siledad, vasika omad krobelised tsia rahuq ommaq silleq, vaśkal ommaq kubõrligadsõq; krobelise koorega käräkoorinõ; krobelisevõitu kubõrlik, korplik, kobõrlik;
krobin (k)ro|pin -bina -binat4, (k)ra|pin -bina -binat4
krobisema (k)robis|õma -taq -õ87, (k)rabis|õma -taq -õ87
krohv kroh krohvi .krohvi37, sika|tuuŕ -tuuri -.tuuri37
krohvima krohma .krohviq krohvi63, .rohmama rohmadaq .rohma77, sika|.tuuŕma -.tuuriq -tuuri63
krokodill kroko|tilľ -tilli -.tilli37, kroogo|tilľ -tilli -.tilli37
kronu krõkś krõksi .krõksi37, krõ̭|ńo -ńo -nńo26, .kro|ńo -ńo -nńo26, kru|ńo -ńo -nńo26, krõ̭ntś krõ̭ndsi .krõ̭ntsi37, krõõńo - -t2, krõ̭õ̭ń krõõni krõ̭õ̭'ni37, krõ|dsi -dsi -tsi26, senďo - -t2
krooge kõrrutus -õ -t9, körť kördi .körti37, prunť prundi .prunti37, krutś krutsi .krutsi37, kruntś krundsi .kruntsi37, kru̬u̬ kroogi kru̬u̬ki37
krookima kõrru|tama -taq -da82, .körťmä .körtiq kördi63, .prunťma .pruntiq prundi63, kubõrda|ma -q -83, pusõrda|ma -q -83, .krutśma .krutsiq krutsi63, .kruntśma .kruntsiq krundsi63 kroogitud seelik kõrrutõt pruntś; hästi kroogitud kleit häste pusõrdõt kleiť;
krooksatama krooksahta|ma -q -83
krooksatus krooksahus -õ -t9
krooksuma kru̬u̬ksma kru̬u̬ksuq krooksu64, krogis|õma -taq -õ87, käris|emä -täq -e87
kroolima tuulõ.veśkit ujoma , kru̬u̬li ujoma
kroom keem kru̬u̬ḿ kroomi kru̬u̬mi37 kroomnahk juhťnahk;
kroon kru̬u̬ń krooni kru̬u̬ni37
kroonika aigraama|t* -du -tut13 Henriku Liivimaa kroonika Henrigu Liivimaa aigraamat;
krooniline pikä.aoli|nõ -dsõ -st5, .külgejäänü|q - -t1 haigus muutus krooniliseks tõbi jäigiq külge;
kroonu kroonu - -t1
kroovima kru̬u̬ma kru̬u̬viq kroovi63, .kahŕma .kahriq kahri63 enne püüli tegemist kroovitakse vili ära inne püüdli tegemist kroovitas vili ärq;
kross II sport krosś krossi .krossi37
kross I I (rahamõõt) krosś krossi .krossi37
krudisema krogis|õma -taq -õ87, krägis|emä -täq -e87, krigis|emä -täq -e87 lumi krudiseb jalge all lumi krogisõs jalgo all;
krunt 1. maatük|k -ü -kü26, krunť krundi .krunti37 maade kruntiajamine maiõ kruntiajaminõ; 2. alos|värḿ -värmi -.värmi37
kruntima 1. krunťma .kruntiq krundi63, .vällä mõ̭õ̭tma talumaad krunditi 19. sajandi teisel poolel talomaaq mõõdõdiq vällä 19. aastagasaa tõõsõn poolõn; 2. .värḿmä .värmiq värmi63 lõuendi kruntimine pildipõḣa tegemine;
kruss tsäpr tsäbrä .tsäprä47, tsär|o -o -ro26, tśar|o -o -ro26, tsibõr v tsipr tsibra .tsipra47
krussi .tsärro , .tsipra , .tsipro , .tsäprä sa oled mu närvid krussi ajanud sa olõt mu närviq tsärro ajanuq;
krussis tsäro(h)n , tśaro(h)n , tsibra(h)n , tsibro(h)n , tsäbrä(h)n juuksed olid krussis pää olľ tsäron;
krutski vi|kuŕ -guri -gurit4, .krutśki - -t1, kriuk kriuga .kriuka32, koomusḱ -i -it13, lekeŕ -i -it4 tal on juba kõik krutskid selged täl ommaq jo kõ̭iḱ krutśkiq v viguriq teedäq; sa oled krutskeid täis nagu setu hobune sa olõt sibulit täüs ku seto hopõń; temaga on raske asju ajada, ta on selline krutskimees timägaq om rassõ asjo aiaq, tä om sääne vikuŕ miiś v vigurimiiś;
kruup kruup kruuba .kruupa31, krupṕ krupi kruppi37 lase oder kruupideks teha! lasõq kesev kruubõs tetäq!; ube keedeti kruupidega upõ keedeti kruppõgaq;
kruus (kruusa) ruus ruusa .ruusa31 kruusaauk, kruusakarjäär ruusahaud; kruusatee ruusatii; kruusa veetakse teede peale ruusa veetäs teie pääle;
kruus (kruusi) kru̬u̬ś kruusi v kroosi kru̬u̬si37 kruusike kroosikõnõ; kruusitäis kroositäüs;
kruusane ruusa|nõ -dsõ -st7 jõepõhi ja järvekaldad on seal kruusased jõ̭õ̭põhi ja järveveereq ommaq sääl ruusadsõq;
kruusatama .ruusa vidämä , ruusa|tama -taq -da37 tee tahab kruusatamist tii taht ruusa saiaq; teed kruusatatakse tii pääle veetäs ruusa;
kruustangid m (k)ruus|tangiq -.tangõ -.tangõ37, pitś|kruv -kruvvi -.kruvvi37
kruvi kruv kruvvi .kruvvi37, kruu kruuvi .kruuvi37
kruvikeeraja kruvvi.käändjä - -t3, roobits|i̬i̬r -eeri -.i̬i̬ri37, kruu.pendri - -t1, proobi|ts -dsa -tsat13, proobots|i̬i̬ŕ -eeri -.i̬i̬ri37
kruvima .kruvma .kruvviq kruvvi63, kruvvõ .käändmä , kinniq .käändmä riiul on seina külge kruvitud riioľ om kruvvõgaq saina külge käänet v saina külen;
krõbe krõpõ - -t14, kõrrõ - -t14, .kõrksa - -t3, krõ̭mmõ - -t14 krõbedad kartulid krõpõq v kõrrõq kardohkaq; krõbe külm krõpõ v kõrrõ külm; krõbedaks muutuma krõbah(t)uma, krõbõh(t)uma, kõrah(t)uma, kõrõh(t)uma; leivakoorik muutus krõbedaks leeväkoorik krõbahtu ärq;
krõbin krõ|pin -bina -binat4, kõ(r)rõq .kõrrõ kõ(r)rõt18 ärkas iga krõbina peale üles heräsi egä kõrrõ pääle üles;
krõbisema krõ|ba(ha)ma -badaq v -paq -baha v -pa88, krõbis|õma -taq -õ87, kõr|a(ha)ma -raq v -adaq -ra v -aha88, kõris|õma -taq -õ87, .kõrrama kõrradaq .kõrra77 sõi nii et krõbises sei niguq krõksna;
krõbistama krõbistõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, krõbista|ma -q -83, krõpa|tama -taq -da82, krapa|tama -taq -da82
krõgin krõ|kin -gina -ginat4, kra|kin -gina -ginat4
krõgisema krõgis|õma -taq -õ87, krägis|ema -täq -e87
krõgistama krõgista|ma -q -83, krägistä|mä -q -83
krõhva krõhva - -t2, krõ̭õ̭t krõõda krõ̭õ̭'ta37 sellele krõhvale nüüd midagi veel vaja taalõ krõhvalõ no midä viil vaia;
krõksatama krõksah|(t)ama -taq -(t)a83, kräksäh|(t)ämä -täq -(t)ä83
krõksuma .krõkśma .krõksiq krõksi63, .krõksma .krõksuq krõksu64 krõksumine krõkśna;
krõmpsluu kõrk kõrgu .kõrku37
krõmpsuma .krõkśma .krõksiq krõksi63, .krõksma .krõksuq krõksu64 herned ei lähe kuidagi pehmeks, krõmpsuvad hamba all ei lääq herneq pehmes, õ̭nnõ krõkśvaq hamba all;
krõmpsutama .krõ̭mpśma .krõ̭mpsiq krõ̭mpsi64, krumbi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90 hobune krõmpsutab heina hopõń krumbitsõs haina;
krõpsatama krõpsah(t)a|ma -q -83
krõpsatus krõpsah(t)us -õ -t9, .krõkśna - -t3, kõrah(t)us -õ -t9, krõpś krõpsi .krõpsi37
kräbe krapõ - -t14, tsäpe - -t14, .truksa - -t3, tra|gi -gi -ki26, kä|pe -pe v -behe -pet v -behet14 sai endale kräbeda nooriku sai hindäle krapõ noorigu; tal on kräbedad tütred täl ommaq tragiq tütreq;
krässu .tsärro , .tśarro , .tsipra , .tsipro , .tsäprä
krässus tsäro(h)n , tśaro(h)n , tsibra(h)n , tsibro(h)n , tsäbrä(h)n krässus juuksed tsäbrän hiusõq;
kräunatama ŕaugahta|ma -q -83, ŕavvahu|tma -taq -da62
kräunatus ŕaugah(t)us -õ -t9
kräunuma .ŕaugma .ŕauguq ŕaugu64, ŕavvõlda|ma -q -83, ŕavvõnda|ma -q -83, .kŕanglõma kŕangõldaq .kŕanglõ78, mitmit kõrdo .ŕaugõlõma ŕavvõldaq .ŕaugõlõ85 kass kräunub ukse taga kasś ŕaug ussõ takan; kräunuja ŕaugatś;
kräunumine .ŕaugna - -t3
kräunutama kiidsu|tama -taq -da82, kiidsutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, ŕaugu|tama -taq -da82 ära kräunuta kassi! kiidsutagu-iq kassi!;
krüsanteem krüsän|teḿ -temi -.temmi38, krüsän|ti̬i̬ḿ -teemi -ti̬i̬mi37, krüsenteema - -t2
kube hrl m kubõ|q -mõ -nd16, kubõhi|nõ -sõ -st5, kubõrm -a -at13, kupõ - -t14, ku|põḿ -bõmõ -bõnd4, m .kuhts|õq -idõ -it18 tal on kube haudunud täl om kubõmidõ mant haudunuq;
kubel kubõl v kupl kubla .kupla47, nubla|k -gu -kut13 laps on sääsekuplasid täis latś om kihulasõ nublakit täüs; kupla kupla; kuplas kublan, kublalinõ, kubõlliganõ; keha on üleni kuplas kihä om ülepää kublan;
kuberner kupõŕ - -t1, .naatri
kubinal pogi.nitsu , sagonallaq , sagonahe , poginallaq , kubinallaq tuba on kubinal kärbseid täis tarõ om kubinallaq kärbläisi täüs; vesi oli kubinal kalamaime täis vesi olľ sagonallaq moksõ täüs; platsil oli kubinal inimesi platś olľ paksult rahvast täüs;
kubisema pogis|õma -taq -õ87, (t)sibis|emä -täq -e87, paksult v .umbõ täüs olõma , kubis|õma -taq -õ87
kubjas kubija|s - -st15
kubu kubo ku̬u̬ kupo27, (pirrukubo) mühk mühü .mühkü37 linakood köideti paju- või kasevitsaga kinni ja pandi rõuku linakuuq köüdediq paiu- vai kõovitsagaq kinniq ja pantiq rõuku;
kubujuss .pundri|k -gu -kku38
kude 1. kudõ koe kutõ27 sidekude vahemanõ kudõ v köütmise kudõ; 2. toimõq .toimõ toimõt18 labases koes kangas labadsõ toimõgaq rõivas; 3. eläjät kudu koe kutu27
kudema kudõ|nõma -(nõ)daq -nõ89, kudõl|õma -daq -õ85 konn koeb kunn lask kuto; kala koeb kala kudõnõs; kevadel tuleb särg kudema, siis püütakse lammilt keväjä tulõ särǵ kuttu vällä, sis lammist püvvetäs; kudemise koht koelmu, koermu;
kudemine kudõnõmi|nõ -sõ -st5, kudu koe kutu27
kudin ku|tin -dina -dinat4
kudistama kudista|ma -q -83, kudis|õma -taq -õ87 kanad kudistasid tasakesi kanaq kudistiq tassakõistõ;
kudrutama kudista|ma -q -83, kudis|õma -taq -õ87, (tedre kotsilõ) ukõrda|ma -q -83, ukõrdõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 mis te siin kahekesi kudrutate? mis tiiq noh tan katõgese kudistat?;
kudu kudu koe kutu27, kudo koe kuto27 konnakudu kunnakudu v kunnamari;
kuduma ku|dama -taq -a59 ema koob kindaid imä kuda kindit; ma ei oska sokikanda kududa ma mõista-iq sukakundsa kutaq;
kugistama ni̬i̬ldmä neeldäq v ni̬i̬ldäq neelä66 kurg kugistab konna kurǵ niild kunna; küll kugistab, nagu oleks kolm päeva söömata olnud külh niild, niguq kolm päivä söömäldäq olnuq;
kuhelik kuhili|k -gu -kku38, kuḣakõ|nõ -sõ -ist8 laps ehitab niiskest liivast kuhelikke latś tege likõtsõst liivast kuḣakõisi;
kuhi kuhi kuḣa .kuhja44, kuhili|k -gu -kku38, uni|k -gu -kut13 kuhjaga kuḣagaq, kuḣapäägaq; pane kuhjaga täis! panõq kuḣapäägaq täüs!;
kuhjama (unikuhe) ajama v .pandma v .korjama oksad kuhjati hunnikusse ossaq koŕadiq v pantiq unikuhe; toolid ja lauad kuhjati seina äärde üksteise peale tooliq ja lavvaq pantiq saina viirde unikuhe ütśtõõsõlõ sälgä; kuhjab endale varandust kokku aja hindäle kraami kokko;
kuhjamalk kuḣa|vits -vitsa -.vitsa30, .paagaŕ -i -it4, vöörüs -e -t9
kuhjavarras kuḣa|orś -orrõ -ort49, imä|saibas -.saiba -saibast22, kuḣa|valdas -.valta -valdast22, tõir tõira .tõira37 kuhjavarda toed kõigussõq, põdrussõq, väärüsseq;
kuhjuma .korju|ma -daq -80 lauale on hulk pabereid kuhjunud lavva pääle om hulga paprit korjunuq; mu tööd aina kuhjuvad ja kuhjuvad, ma ei jõuagi neid ära teha mul tüüd õ̭nnõ korjus manoq, ma jovvaki-iq taad ärq tetäq;
kuhu kohe(s) , ko(h)e kuhu ta selle võtme pani? kohes tä tuu võťmõ panď?;
kuhugi kohe , kohegiq , kohekiq ta on ehk kuhugi ära läinud tä om vaest kohe ärq lännüq;
kui ku(q) , jos† sa tegid ikka teisiti, kui ema õpetas sa teit õ̭ks tõistõ, ku imä opaś; hoiab kui oma last hoit niguq umma last; kui palju (siis) seda kraami on? palľos tuud kraami om?; kui muna on valmis, siis söö! jos muna om valmis, sis süüq!;
kuid a(q) , agaq ta tahab, kuid ta ei saa tä taht, a tä ei saaq; ei tahtnud küll, kuid ikka pidi minema taha es joht, a pidi õ̭ks minemä;
kuidagi = kuidagimoodi .kuigi(q) , .kuiki(q) , kukki(q) , .kuigimu̬u̬du , .kuikimu̬u̬du , kukkimu̬u̬du , .kuiginaq , .kuikinaq see koht tundub kuidagi tuttav seo kotus paistus kuiki tutva; tahaksin sind kuidagi aidata tahassiq sinno kuigi avitaq; pluus ei läinud pesus kuidagi puhtaks pluusõ lää es mõsun kuiginaq puhtas; kuidagimoodi ikka selle raha kokku saame kuigimuudu õ̭ks taa raha kokko saamiq;
kuidas = kuidasmoodi kui(s) , kui(s)mu̬u̬du , kummildõ , kuvvildõ , midä.viisi kuidas nii? kui nii?; kuidasmoodi selline asi võimalik saab olla? kuimuudu sääne asi saa ollaq?; kuidas see käib, õigetpidi või pahupidi? kuvvildõ taa käü, hüvilde vai paheldõ?;
kuigi .kuigi(q) , kukki(q) , .kuiki(q) , .olkuq et raha ei olnud kuigi palju rahha olõ es kuiki palľo; ta ei tulnud kaasa, kuigi me kutsusime tä tulõ es üten, mis sis, et miiq kutsi;
kuigipalju kukkipalľo , .kuikipalľo
kuigivõrd kukkivõrd , .kuikivõrd , kuvõrd , kuvõrra(kõsõ) , (ku)palľokõsõ uneaega polnud kuigivõrd magahusõ aigo es olõq kukkivõrd; pillimängu eest maksti ka kuigivõrd pillimängo iist maśti ka kupalľokõsõ;
kuipalju kupalľo
kuiv kuiv kuiva .kuiva35, tahhe - -t14 kuiv maa (mitte soo) maisõmaa; meil ei ole sood, meil on kõik kuiv maa olõ ei meil suud, meil om kõ̭iḱ maisõmaa; kuiv okasmets palo, palomõts; kuivavõitu kuivalik, kuivõlik, kuivapoolinõ;
kuivalt kuivalt
kuivama kuio|ma -daq -71 kokku kuivama kärbätämä, kokko kuioma; õues kuivab pesu paremini kui toas välän kuios mõsu parõmbahe ku tarõn; vii saapad õue kuivama! viiq saapaq vällä kuioma!; käkra kuivanud krobahtunuq, krobak;
kuivatama .kuivama kuivadaq .kuiva77 päike kuivatab väga hästi heina päiv väega häste kuivas haina;
kuivati .kuivus -õ -t9, kirḿ kirmi .kirmi37 viisin vilja kuivatisse vei vilä kuivustõ; käbikuivati kukukuivus;
kuivendama kuivõnda|ma -q -83, .kuivama kuivadaq .kuiva77, toro|tama -taq -da82, kraavi|-tama -taq -da82
kuivendus kuivõndus -õ -t9, kuivõndami|nõ -sõ -st5
kuivenduskraav haro|kraa -kraavi -.kraavi37
kuivetu kokko kuionuq , .kuivja|nõ v .kuivja|s -dsõ -st5, .kuivja|s - -t15, kuivõli|k -gu -kku38 kuivetu olend krobasḱ, krobõsḱ; kuivetu inimene kuivõlik v kuiva lihagaq inemine; kuivetu vana inimene v loom kõbi, krõ̭nkś, krõmḿ; kuivetu vanamees kokko kuionuq vanamiiś;
kuivetuma kokko kuioma , krõbah(t)u|ma -daq -84, krõbõh(t)u|ma -daq -84
kuivik suhkaŕ -i -it4, suhhaŕ -i -it4, krõ(õ)busḱ -i -it13, krõmḿ* krõmmi .krõmmi37 võta kuivikuid ka kaasa! võtaq krõbuskit kah üten!; leiva-, saiakuivikud on head krõbistada leevä-, saiakrõbuskiq ommaq hääq krõbistaq; ta on hea suhtleja ja seltskonnainimene, mitte mõni kuivik tä om rahvamiiś, olõ-iq mõ̭ni krõbusḱ;
kuivus kuiv kuiva .kuiva35 sellesuvine kuivus tegi kurja suvõkuiv tekḱ hätä v liiga;
kuivõrd kuvõrra , ku(q) ei tea, kuivõrd õige see jutt on tiiä iq, ku õigõ taa jutt om; tahtsin ainult öelda, kuivõrd tähtis see asi mulle on tahtsõ õ̭nnõ üteldäq, kuvõrra taa asi mu jaos tähtsä om;
kuju ku|jo -jo -jjo v -io26, ko|jo -jo -jjo v -io26, münt mündä .müntä35, münt mündü .müntü37 ilusa kehakujuga hobune ilosat müntü hopõń;
kujukas el|läv -ävä -ävät4 kujukas näide, ülevaade elläv v hää v illos näüdeq, ülekaehus; kirjanik loob kujuka pildi sajandivahetuse külaelust kiŕämiiś kirotas aastasaa vaihtusõ küläelo õkva ku eläväs;
kujund ku|jo -jo -jjo v -io26, kujonď -i -it4 laps lõikas paberist igasuguseid kujundeid välja latś lõigaś paprõst õgasugumaidsi kujjõ vällä; kõla-, lause-, stiilikujundid kõla-, lausõ-, stiilikujondiq;
kujundama kujjo .säädmä v .andma , .kujjo .säädmä , kujonda|ma -q -83 kenasti kujundatud vaateaken ilosahe säet akõń; lähematel päevadel kujundab meie ilma tsükloni lääneserv lähembil päivil sääd miiq ilma tsükloni õdaguviiŕ; kaevamismullast kujundati tiiki saar välläkaivõtust maast tetti lumpi saaŕ;
kujundus .säädmi|ne -se -st5, ku|jo -jo -jjo v -io26, kujondus -õ -t9 raamatu, näitusesaali, vaateakende kujundus raamadu, näütüsesaali, aknidõ säädmine;
kujunema .säädü|mä -däq -80, kujjo v kuio .võtma , kujo|nõma -(nõ)daq -nõ89, .saama saiaq saa55 ootame ära, milliseks olukord kujuneb oodamiq ärq, kuimuudu aśaq säädüseq v mändseq tuulõq tulõvaq; tahaks teada, kuidas asjad kujunevad tahtnuq teedäq, mändse kujo aśaq võtvaq; millised oleme ise, sellisteks kujunevad ka lapsed mändseq olõmiq esiq, sändseq saavaq latsõq kah; konkurents kujunes väga tihedaks võidõlus tulľ ränk; vaatame, milliseks ilm kujuneb, kas jääb kuivaks või hakkab jälle sadama kaemiq, kuis ilm panõhtus, kas jääs kuivas vai nakkas jälq sadama; kui asjad on juba niimoodi välja kujunenud, las siis jäädagi nii ku aśaq ommaq jo niimuudu panõhtunuq, las sõ̭s jäiäkiq nii;
kujur kujora|koi* -goja -gojat4, kujote|kij* -gijä -gijät4
kujutama kujo|tama -taq -da82, kojo|tama -taq -da82 kujutav kunst silmägaq nätäq  v  kujotaja kunsť; foto kujutas noort naist lapsega pääväpilť näüdäś nuurt naist latsõgaq; mida see töö endast kujutab? mis tüü taa sääne om  v ollaq taht?;
kujutis ku|jo -jo -jjo v -io26, pilť pildi .pilti37, vari vaŕo .varjo44 vapil on kotka kujutis vapi pääl om kodas v kotka kujo; silma võrkkestal tekib kujutis silmä võrkkihi pääl tegünes pilť;
kujutlema (ette) kujo|tama -taq -da82, kujotõ|(l)lõma* -llaq -(l)lõ86 lugu polnudki nii hirmus, kui olin kujutlenud lugu olõki es nii jälle, ku ma mõtli v ette kujodi;
kujutlus ettekujotus -õ -t9, kujotõlõmi|nõ* -sõ -st5, (vaimosilmän) nägemi|ne -se -st5 kujutlusvõime (ette)kujotamisõ võim; ta ei orienteerunud müstiliste kujutluste labürindis tä es lövväq inämb hämäride salanägemiisi siän rata;
kukal .kukro - -t1
kukekannus kasvot kikkakannus -(s)õ -t11
kukeleegu kikerikii
kukemari kikka|mari -maŕa -.marja43 kukemarjad on mustad väikesed marjad, mis kasvavad soos kikkamaŕaq ommaq mustaq piinüq maŕaq, suun kasusõq;
kukerpall kukõr|palľ -palli -.palli37, kukõr|pautś -paudsi -.pautsi37, kukõr|tautś -taudsi -.tautsi37, kukõr|tilľ -tilli -.tilli37, kukõr|tuutś -tuudsi -.tuutsi37, ukõr|pautś -paudsi -.pautsi37, ukõr|tautś -taudsi -.tautsi37, ukõr|tuutś -tuudsi -.tuutsi37, upõŕ|ku̬u̬ť -kuudi -ku̬u̬ti37 kukerpalli laskma kukõrpalli v kukõrtautsi laskma;
kukerpuu parba|riiś -riisi -.riisi37, pabu|rits -ritsa -.ritsa37
kukeseen kikka|si̬i̬ń -seene -si̬i̬nt40
kukil (katsiratsildõ v katsiratsakallaq) sä(l)-lä(h)n , kukõsä(l)lä(h)n , tuŕa v kühmä pääl , turildõ , kukil päris ära väsisin, kandsin last kukil ärq vässü peris, vidi last turildõ;
kukile (kukõ).sälgä , tuŕa v kühmä .pääle , patolõ , kukilõ issi, võta kukile! tätä, võtaq patolõ!;
kukilt (kukõ)sä(l)läst , tuŕa v kühmä päält , patolt , kukilt
kukk kik|as -ka -ast22, latsik kiko - -t2 püssikukk püssäkikas;
kukkel .kukli - -t1, .kukli|k -gu -kku38, kukõli|k -gu -kku38, kukõľ .kukli kukõld23, .kuklikõ|nõ v .kukligõ|nõ -sõ -ist8
kukkuma 1. sa|dama -taq -ta min 1. ja 3. k sattõ69, tsilgah(t)u|ma -daq -84, pudõ|nõma -(nõ)daq -nõ89, .tsilkma .tsilkuq tsilgu73, kukõrdu|ma -daq -84, mitmit kõrdo sadasklõma sadaskõllaq .sadasklõ85 laps kukkus maha latś sattõ maaha; kukkumas sadahuisi, sadakillaq, sadamisõ pääl; maha kukkuma maaha sadama, lümbähtümä; korduvalt maha kukkuma sataskõ(l)lõma, satatõ(l)lõma; see asi kukkus meil küll halvasti välja taa asi trehväś meil külq halvastõ; mina pole süüdi, et teil see asi välja ei kukkunud ma süüdü ei olõq, ku teil es lapahtuq tuu asi; 2. .kuukma .kuukuq kuugu64, .kukma kukkuq kuku64, (madalamb perräkuukminõ) kuku|tama -taq -da82, kõrras kuugahta|ma -q -83, kuugaskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 kägu kukub kuuse otsas kägo kuuk kuusõ otsan; alguses kägu kukub, suvel, kui kuivaks läheb, muutub kukkumine kokutamiseks algusõn kägo kuuk, suvõ poolõ, ku põvvalõ lätt, nakkas kukutama;
kukkur (tingel)pung (-)punga (-).punga31, raha|kotť -koti -kotti37
kuku (käo helü) .kuuku , kukuu
kuku = kukupai kuku - -t1, kuku|nõ -dsõ -st7, hää - -d50, pai - -d53 mängib vaikselt omaette nagu kuku laps kunagi mänǵ tassakõistõ umaette niguq kuku(nõ) latś õ̭ks; kukupaike kukukõnõ;
kukutama .laskma .laskõq v .laskaq lasõ65, minemä ajama v lü̬ü̬ , .maaha .võtma v .käändmä v pü̬ü̬rdmä , kuk|kama -adaq -ka77 kukutas keldriluugi kinni lasḱ keldriluugi kinniq; keiser kukutati keisri lüüdi minemä; valitsust kukutama valitsust maaha käändmä v püürdmä;
kuld kuld kulla .kulda32
kuldama .kuldama kulladaq .kulda77, kulla|tama -taq -da82
kuldaväärt kullagaq .vaihtaq v .kaaluq , .kuldaväärt , .väega hää see on kuldaväärt mõte seo om kullagaq kaalu v väega hää mõtõq; kuldaväärt mees kullagaq vaihtaq miiś;
kuldmedal kuld kulla .kulda32, kuldme|täľ -däli -dälit4, avvurah|a -a -ha28 ta sai kuldmedali tälle panti kuld kaala;
kuldne .kuld|nõ -sõ -sõt6, kulla|nõ -dsõ -st7, kulla.karva kuldne kuu kullanõ kuu; tal on kuldsed käed täl ommaq kulladsõq käeq;
kuldnokk kuldnok|ḱ -i -ki31, rä(ä)stäs .r(ä)ästä r(ä)ästäst22, (sügüsene) ru̬u̬ts.varbla|nõ -sõ -st5
kulgema (edesi) .liikma v minemä inimvool kulgeb raudteejaamast linna poole inemiseq lääväq rongijaamast liina poolõ; riigipiir kulgeb mööda jõge riigipiiŕ lätt v juusk jõkõ piten; reis kulges hästi reiś lätś häste;
kuljus tralľ tralli .tralli37, kralľ kralli .kralli37, kulľus -(s)õ -t11, kur|rin -ina -inat4 hobusel olid kuljused kaelas hobõsõl olliq tralliq kaalan;
kull 1. leka - -t2, mats matsu .matsu37, ku|ľa -ľa -lľa28 lapsed mängivad kulli latsõq mänǵväq matsu; 2. haugas .hauka haugast22, kulľ kulli .kulli37
kulla kulla , kulľa kulla ema, kuku ema kulla imä, kuku imä;
kullake kullakõ|nõ -sõ -ist8, kukukõ|nõ -sõ -ist8, kulľakõ|nõ -sõ -ist8
kullassepp kulla(s)sep|p -ä -pä35, kuldsep|p -ä -pä35 ostsin kullassepalt sõrmuse osti kullasepä käest sõrmussõ;
kuller kullõŕ -i -it4, kurrõľ -i -it4, sõ̭navi̬i̬ - -t3, sõ̭natu̬u̬ja - -t3 kuller tõi hea sõnumi sõ̭natuuja tõi hää sõ̭nomi; narkokuller narkokullõŕ;
kullerkupp kullõŕkuk|k -u -ku37, kullõskuk|k -u -ku37, pulli|lilľ -lilli -.lilli37, pupõŕ|lilľ -lilli -.lilli37
kulles kunna|poig -puja v -poja -.poiga m päälek -pujõlõ v -.poelõ32, latsik tsibi|hand -hanna -.handa33, kunnamuti|k -gu -kut13
kulm kulm kulmu .kulmu37, kolm kolmu .kolmu37 vaatab altkulmu vahis laka alt v altlaka;
kulp kop|p -a -pa31, kulṕ kulbi .kulpi37
kult kulť kuldi .kulti37, pahr pahru .pahru37, pardo - -t2, par|o -o -ro26
kultivaator vedro v vedõ̭ŕ vedro .vetro47, kślti-.vaatri - -t1
kultiveerima vedro|tama -taq -da82, maad tegemä , arima arriq ari57, kślti|vi̬i̬ŕmä -vi̬i̬riq -veeri63 kas sul on põld kultiveeritud? kas sul om maa ärq tett?;
kultus (pümme) avvustami|nõ -sõ -st5, (pümme) usk uso .usko86, kumardami|nõ -sõ -st5 isikukultus üte inemise kumardaminõ;
kultuur kul|tuuŕ -tuuri -.tuuri37 kultuuripärand kultuuriperändüs;
kultuuriline kultuuri- kultuuriline taustsüsteem kultuuripõhi;
kultuurimaja .rahva|maja -maja -majja v -maia28
kultuuriministeerium kultuuriministeeri|üḿ -ümi -.ümmi38
kultuuriminister kultuurimínistri - -t1
kultuurne kul.tuur|nõ -sõ -sõt6
kultuurtaim kultuuŕ|kasv -kasvo -.kasvo37
kulu 1. kul|u -u -lu26, min|o -o -no26 tema rahakulu on tuntav, pere on suur täl om raha kulu suuŕ, pereht om palľo; kulud on suuremad kui tulud minoq ommaq suurõmbaq ku tuloq; elab teiste kulul eläs tõisi rahakoti pääl; 2. kul|u -u -lu26 kevadine kulupõletamine keväjäne kulupalotaminõ;
kulukas kallis .kalli kallist22 linnas on elamine kulukam kui maal liinan om elo kallimb ku maal v liinan lätt elämises kullu rohkõmb; see on väga kulukas töö seo tüü lätt väega kallis; vana maja taastamine on kulukas vana maja vahtsõst kõrda tegemine mass palľo;
kuluma kul|uma -luq -u70, .nühkü|mä -däq -80, .ńuhku|ma -daq -80, kulu|nõma -(nõ)daq -nõ89, kulu|vama -(va)daq -va89, kulõh(t)u|-ma -daq -84, kulõ|nõma -(nõ)daq -nõ89, nülü|nemä -(ne)däq -ne89, nülü|vämä† -(vä)däq -vä89, (silles) .kolku|ma -daq -80, (ao kotsilõ) .viitü|mä -däq -80 sokikannad on ära kulunud sukakundsaq ommaq ärq nühkünüq v kulunuq; suur osa rahast kulus söögi peale suuŕ jago rahha lätś v kullu söögi pääle; selle siledaks kulunud viiliga pole midagi teha seo kolkunu viiligaq olõ-iq midägiq tetäq; aeg kulub ära selle jama peale aig viitüs kõ̭iḱ ärq taa jama pääle; kulus tükk aega, enne kui ta midagi ütles jupṕ aigo lätś, inne kuq tä midägiq üteľ; hõredaks kulunud villõ; kulunud terariist krõ̭nkś, krõmḿ, palasḱ; vana kulunud nuga väidsenura v väidsepalasḱ; hobusel olid kulunud hambad hobõsõl olliq süüdünüq hambaq; pooleldi kulunud puuľpeonõ, puuľpidonõ;
kulutama kulu|tama -taq -da82, trü̬ü̬kämä tröögädäq trü̬ü̬77, .raiskama raisadaq .raiska77 kui sa nii palju nühid, kulutad pükste sisse augu ku sa nii palľo nühit, kulutat pükse sisse mulgu; sa oled riided väga ära kulutanud sa olõt rõivaq väega ärq tröögänüq; enda peale ma palju raha ei kuluta hindä pääle lää-iq mul palľond rahha; uus auto kulutab vähem naftat vahtsõnõ auto võtt veidemb nahvtat; oli mul palju kangarulle kirstus, hakkasin kulutama – olidki läbi olľ mul palľo palḱnit kirstuh, naksi pulgõndama – olľgiq läbi; kulutasin palju raha ja ostsin uued kummikud raisassi hulga rahha, osti vahtsõq seeriguq;
kulutus kul|u -u -lu26, kulutami|nõ -sõ -st5, min|o -o -no26 ära tee liiga suuri kulutusi! teku-iq (hindäle) nii palľo kullu!; lapsi on palju, kulutused on suured latsi om palľo, kuluq v minoq ommaq suurõq;
kuma (h)õheq .(h)õhkõ (h)õhet19, veretüs -e -t9, haheq .hahkõ hahet19, kum|a -a -ma26 linna kuma liina hõheq;
kumama (h)õhe|tama -taq -da82, vere|tämä -täq -dä82, hahe|tama -taq -da82
kumb kua(s) kumma v kuvva .kumba32, kumb kumma .kumba m umak ja osak .kumbi m sissek .kumbi(he) m päälek kummilõ32 üks võttis noa, teine kirve, näis, kumb kumma ära tapab ütś võtť väidse, tõõnõ kirvõ, näüs, kuas kuvva ärq tapp; emb-kumb ütś vai tõõnõ;
kumbapidi kuiperi(lde) , kummildõ , kuvvildõ , .kumbapite(h)n kuidas see käib, õigetpidi või pahupidi? kuvvildõ taa käü, hüvilde vai paheldõ?; kumbapidi see kampsun selga käib? kuiperilde v kumbapiten seo kampś sälgä käü?; kumbapidi sellel tänaval sõidetakse? kuiperi v kumbapiten seo uulidsa pääl sõidõtas?;
kumbki .kuagiq , .kumbkiq
kumedalt kumõhõhe , kumõhõlõ , .kummõlõ
kumer kaari(h)n , kum|mõŕ -õra -õrat4, kumõri|k -gu -kku38, hööriku|nõ -dsõ -st5 kuu on taevas kumer kuu um taivan kumõrik; kumeraks kummu;
kumeralt kaari(h)n , kumõrahe , kumõralõ , kumõruisi
kumerus kaaŕ kaari .kaari37, kumḿ kummi .kummi37, kum|mõŕ -õra -õrat4 laev kadus maa kumeruse taha laiv nigu vaio maa kummi taadõ; ta libistas põllukumerused tasaseks tä arõ põllukumõrusõq silles;
kumin kum|min -ina -inat4, kum|o -o -mo26, kum|a -a -ma26, kumah(t)us -õ -t9 laulukumin laulukumo; kuminat tekitama kumistama; kellalöögi kumin kellä kumahus;
kumisema kuma(h)ta|ma -q -83, kumis|õma -taq -õ87, kum|a(ha)ma -maq v -adaq -ma v -aha88 kell kumises korra kell kumahti;
kumm 1. kumm kummu .kummu37, kumḿ kummi .kummi37, lok|ḱ -i -ki37 seal kummi all ahjusuu kohal oli auk, kust tuli välja käis sääl kummu all aho suu kotsil olľ sääne mulk, kost tuli vällä käve; 2. (ollus) kumḿ kummi .kummi37
kummaline andśa|k -ga v -gu -kat v -kut13, esiqmu̬u̬du , esiqeräli|k -gu -kku38, esiqeräli|ne -dse -st5, imeli|k -gu -kku38 tal on elust väga kummalised arusaamad täl om elost väega esiqmuudu arvosaaminõ; mis siin siis nii kummalist on? miä tan sis nii esiqerälist om?; mu naabrimees on üks kummaline inimene mu naabrimiiś om ütś anďsak inemine;
kummaliselt esiqeräligult , andśakahe , andśakalõ , andśakuhe , andśakulõ , imeligult metsas oli kummaliselt vaikne mõts olľ esiqeräligult vaganõ;
kummardama kumarda|ma -q -83, kungu|tama -taq -da82, halv koogu|tama -taq -da82, nõõgu|tama -taq -da82, mitmit kõrdo kumardõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 mees kummardas ukselt toasolijaile miiś kumarď ussõ päält noilõ, kiä tarõn olliq; rikkust kummardama raha iin koogutama;
kummarduma kumarda|ma -q -83 kummardus üle voodi ääre kumarď üle sängüveere;
kummardus kumar(d)us -õ -t9 poiss tegi tüdrukule sügava kummarduse poisś tekḱ tütrigulõ suurõ kumarusõ;
kummargil kumaruisi , kumarillaq , kumari(l)lõ on kummargil pesukausi kohal om kumaruisi mõsukausi kotsil;
kummargile kumari(l)lõ , kumarihe , kumaru(l)lõ , nõ̭õ̭ku lase ennast kummargile! lasõq hinnäst nõ̭õ̭ku!;
kummel (apteegi)kummõľ -i -it4, kummuľ -i -it4, upinhain , upininń kummel on hea ravimtaim, temast keedetakse teed kummuliq ommaq hääq rohohainaq, naist keedetäs tsäid; lõhnav kummel upininń;
kummi .kummu , .kummi , kumõrahe , kumõralõ , .kaari kummi tõmbuma kuḿma; üks pütilaud on kummi tõmbunud ütś pütülaud om vällä kuḿnuq;
kummik (kummi)seeri|k -gu -kut13, kummi|saabas -.saapa -saabast22, kummi|k -gu -kut13
kummis kummu(h)n , kummi(h)n kirstu kaas on kummis kirstu kaaś om kummin;
kummitama .vaivama vaivadaq .vaiva77, kodo .käümä , .näütämä näüdädäq .näütä v .näüdä77 hing käib kummitamas hinǵ käü kodo v vaivama; räägitakse, et selles majas kummitab kõ̭nõldas, et seon majan om nättüq; see mõte on mind viimasel ajal kummitama hakanud seo mõtõq om minno viimätsel aol vaivama naanuq; kui te mulle patja kaasa ei pane, siis ma tulen kummitama ku tiiq mullõ patja üten ei panõq, sis ma nakka teid vaivama;
kummitus kodo.käüjä - -t3, .vaivaja - -t3, ku̬u̬lja|vaim -vaimo -.vaimo37, kaaba|jalg -jala -.jalga33, nägemi|ne -se -st5, kolľ kolli .kolli37 varem kartsid inimesed kummitusi innembä pelgsiq inemiseq kaabajalgo;
kummuli kummal(d)õ kummuli keerama kungahtama; keera paat kummuli, siis ei saja vihm sisse! käänäq loodsik kummalõ, sis sata-iq vesi sisse!; laine lõi paadi kummuli lainõq ai loodsigu ümbre;
kummut ku(m)mo|ť -di -tit13
kummutama kummu|tama -taq -da82, mitmit kõrdo kummutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, kuk|kama -adaq -ka77 kummutas pudelist viina kummuť pudõlist viina; kummutas kartulid korvist salve vali kardohkaq korvist salvõ; kummutab koorma keset õue maha kukkas kuurma keset morro mahaq; seda väidet on kerge kummutada seod juttu om kerge ümbre käändäq v kukadaq;
kumu kõlah(t)us -õ -t9, lor|i -i -ri26, kum|o -o -mo26 ma kuulsin su eilsest käigust juba kumu ma kuuli su eelätsest käügist jo kõlahust; see jutt oli ainult tühi kumu seo jutt olľ õ̭nnõ tühi lori; liigub kumu, et hinnad tõusevad olľ kuuldaq, et hinnaq nõsõsõq;
kuna selle et , ku(q) , kuna mind ei olnud koolis, kuna olin haige minno olõ-õs koolin, selle et ma olli haigõ; kuna aega on vähe, peame kiirustama aigo om vähä ja selle piämiq ruttu tegemä;
kunagi (eitüslausõn) ilman(giq) , kunagiq , ütekõrra , ütśkõrd , ütevoori ma olen seal kunagi käinud ma olõ sääl kunagiq v ütekõrra käünüq; tahan seal kindlasti kunagi ära käia ma taha sääl ütśkõrd v kunagiq kimmähe ärq kävvüq; ta ei tee seda kunagi tä tii-iq tuud ilmangiq; see asi ei lähe mul kunagi meelest ära seo asi lää-iq mul ilman meelest ärq;
kunagine uma.aoli|nõ -dsõ -st5, innembä|ne -dse -st5
kunas kuna(s) , kuna.aogi , kunal.aiga kunas sa siis tuled? kunas sa sõ̭s tulõt?; kunas sa külla tuled? kuna sa küllä tulõt?;
kuni kooniq , meeniq , ammak† oota, kuni ma tulen! oodaq, kooniq ma tulõ!; kuni ma sinna läksin, oli ta juba läinud meeniq ma sinnäq lätsi, seeniq olľ tä jo ärkiq lännüq; kuni mereni ammak mereniq; kuni surmani ammak surmaniq;
kuninganna kuning(a)imänd -ä -ät13
kuningapoeg kuninga|poig -puja v -poja -.poiga m päälek -pujõlõ v -.poelõ32
kuningas kuning -a -at13, kor|roľ† -oli -olit4
kuningatütar kuninga|tütäŕ -.tütre -tütärd22
kuninglik kuningli|nõ -dsõ -st5
kuningriik kuning(a)|riiḱ -riigi -.riiki37, kuning|kund* -kunna -.kunda32
kunst kunsť kunsti .kunsti37, taiõq* .taidõ taiõt9, kuntś kundsi .kuntsi37 kunstjuuksed kuntśhiusõq v liiaq hiu(s)sõq; kujutav kunst kujotaja kunsť; ema oskas hästi kududa ja õpetas seda kunsti ka tütardele imä mõisť häste kutaq ja opaś tütrile ka tuud kunsti;
kunstiline kunstili|nõ -dsõ -st5, kunstiperäli|ne -dse -st5 kunstiline kujundus kunstilinõ säädmine v kujo; lavastuse kunstiline tase näütemängo kunstitasõ; kunstiline juht taidõjuhť;
kunstimuuseum kunstimuusõ|uḿ -umi -.ummi38
kunstinäitus kunsti.näütüs -e -t9
kunstiteos taiõq* .taidõ taiõt19, kunstiteos -(s)õ -t11
kunstlik tett -ü -üt1, kunsť- , kuntś- , .kuntśli|nõ -dsõ -st5 kunstlik hingamine hõ̭ngu vallalõpästmine; kunstlik valgus lambivalgus; kunstlik seemendamine kuntśpaaritus; kunstlik naeratus tett naarahtus;
kunstnahk kunsť|nahk -naha -.nahka33, kuntś|nahk -naha -.nahka33 kunstnahast saapad kuntśnahast saapaq;
kunstnik kunsťni|k -gu -kku38, kuntśni|k -gu -kku38, .taidru* - -t1
kunsttükk vi|kuŕ -guri -gurit4, (kuntś)tük|k -ü -kü37 õpetas lapsele igasuguseid kunsttükke opaś latsõlõ õgasugumaidsi vigurit;
kupar ka|kaŕ -gara -garat4, kukaŕ .kukra kukard23 linakuprad on seemneid täis linakagaraq v -kukuq ommaq siimnit täüs;
kupardama raadśma .raadsiq raadsi63, .kakrit .kakma kupardamismasin raatś;
kupatama 1. lähä|tämä -täq -dä82, kupa|tama -taq -da82 kupatab seeni lähätäs siini; 2. kõnnõk .(h)uhtma .(h)uhtaq (h)uha63, .pesmä .pessäq pessä61, kupa|tama -taq -da82, viro|tama -taq -da82 kupata see mees ukse taha! huhaq taa miiś ussõ taadõ!; lapsed kupatati toast õue latsõq pessediq tarõst vällä; meid kupatati varakult üles meid pesti v aeti varra üles; ta kupatas autoga linna tä viroť autogaq liina;
kupatus lähätüs -e -t9 seente kupatus siini lähätüs;
kupee vagonitar|õ* -õ -rõ24, kupee - -d50, vagoni|vaih -.vaihõ v -.vahjõ -vaiht19
kupeldaja .naisiparsõldaja - -t3, hataparisni|k -gu -kku38, hooraparsõldaja - -t3
kupeldama (.maaha) mü̬ü̬v parsõldama v hangõldama kupeldas oma tütre vanale rikkale mehele parsõlď uma tütre vanalõ rikkalõ mehele maaha; kupeldas naabrile majalogu kaela sokuť naabrilõ majalogo kaala;
kupits kupa|tś -dsi -tsit13, kupõ|tś -dsi -tsit13
kupliline .kupliga|nõ -dsõ -st5
kuplistik m kupliq .kuplidõ .kuplit18 Lõuna-Eesti kuplistikud Lõunõ-Eesti kupliq;
kupp kup|p -u -pu37
kuppama kup|puma -pudaq -u79, lähätü|mä -däq -84
kuppel .kup(ś)li - -t1 lõin harjavarrega lambikupli puruks pürstihannagaq lei lambikupli katśki;
kuppelmaastik kunńmaa - -d50
kupüür raha|tähť -tähe -.tähte34, raha|papõŕ -.paprõ -papõrd22
kuraas ku|raaś -raasi -.raasi37
kuraator ka(m)mandaja - -t3, .perrä.kaeja - -t3, ku.raatri - -t1
kuradima: kuradima hea! kuŕailma hää!;
kurameerima .külge lü̬ü̬ , (paari(h)n) .käümä .kävvüq käü min 1. ja 3. k käve54, sehverdä|mä -q -83, sehkendä|mä -q -83, hannatõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, paari|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, siivo|tama -taq -da82 kurameerib tüdrukuga lüü tütrigulõ külge;
kuramus kurasḱ -i -it13, kuradili|nõ -(d)sõ -st5, kuŕali|nõ -(d)sõ -st5 oh sa kuramus! oh sa kurasḱ!; koer, kuramus, on kõik peenrad segamini pööranud pini, rõibõq, om pindreq kõ̭iḱ segi käändnüq;
kurat kura|ť -di -dit v -tit13, saadan -a -at4, .põrguli|nõ -(d)sõ -st5, tikõla|nõ -(d)sõ -st5, tigola|nõ -(d)sõ -st5, vanahalv vanahalva vanna-.halva30, vanajuudas vana.juuda vannajuudast22, vanakurať vanakuradi vannakuradit13, vanakuri vanakuŕa vanna.kurja43, vana.tihkõ - vanna-.tihkõt3, vanatikõ - vannatikõt14, vanatunť vana-tundi vanna.tunti37, vanatühi vanatühä vanna-.tühjä43, vanasitt vanasita vannasitta30, .põrgla|nõ -sõ -st5, pää|tigo -tio -tiko27, vanatigo vanatio vannatiko27, äio - -t2, sõim kurivaim kuŕavaimo .kurja.vaimo37 kuradid olevat igal laupäeva õhtul Vaidva jõe ääres pesu pesnud vanaqjuudaq ollõv egä puuľpäävä õdagu Vaidva jõ̭õ̭ veeren mõssu mõsknuq; kuradi poisiraisk! kuŕavaimo poiskõsõrõibõq!;
kuratlik: need olid kuratlikud päevad neoq olliq perädüq pääväq;;
kurb hallõ - -t14, iku|nõ -dsõ -st7, kurb kurva .kurba32 ta oli väga kurb täl olľ miiľ hallõ; miks sa nii kurb oled? mille sa nii ikunõ olõt?; ta tõi linnast kurva uudise tä tõi liinast kurva sõ̭nomi; kurvaks muutuma hallõs kiskma, kurbuma; kurvavõitu kurbliganõ, kurblik;
kurblik kurvali|nõ -dsõ -st5
kurbus .kurbu|s -(sõ) -(s)t10 kuhu minna, mida teha, kurbusse tuleb surra (rahvalaul) kohe minnäq, midä tetäq, kurbustõ tulõ kooldaq;
kurd (kurdi) kurď kurdi .kurdi37
kurd (kurru) kipr kibra .kipra45, käpr käbrä .käprä46, käbärüs -e -t9, köpr köbrä .köprä46, volť voldi .volti37 suunurkadesse tekkisid kurrud suunukka tulliq kibraq; mongoli kurd mongoli volť; kurdu kipra, käprä; otsaesine tõmbus kurdu ots tõ̭mmaś kipra;
kurdistuma kõrvoldaq v .kuuldmaldaq v kurdis .jäämä
kureerima ka(m)manda|ma -q -83
kurekatel kurõ.katla - -t3
kurereha kurõ|kaal -kaala -.kaala30, kurõnok|ḱ -i -ki31
kuresaabas hrl m kurõ|käng -kängä -.kängä35, kurõ|saabas -.saapa -saabast22
kurguauk kaala|mulk -mulgu -.mulku37, lõõri|mulk -mulgu -.mulku37 kurguauguni täis söönud lõõrimulguniq täüs söönüq;
kurgupõletik kaalahä|dä -dä -tä24, kurguhä|dä -dä -tä24, lõõrihä|dä -dä -tä24, kaalapalani|k -gu -kku38
kuri kuri kuŕa .kurja43, hõel hõela .hõela30 nüüd sai isa ikka päris kurjaks noq sai esä õ̭ks peris kuŕas v noq pahasi esä väega halvastõ ärq; kurjad kavatsused kuŕaq plaaniq; võõrasema oli väga kuri võõrasimä olľ väega hõel; kuri inimene hõel inemine; kuri olema mürmelemä, mürmüskelemä; su hobune on võõrale kuri su hopõń võ̭õ̭ralõ mürmüskelles; kurikuulus teedäq-tunt(uq); kurikuulus naistevõrgutaja teedäq naisijäägri; Liide on kurja silmaga Liidel om kuri silm; kurja võitma kurja väärdmä; kurja tegema kurja tegemä, võhlitsõma; käis kurja tegemas, varastas puid teise mehe metsast käve võhlitsõman, varasť puid tõsõ mehe mõtsast; kurjaks minema vihahuma, vihanõma; elu on halb, inimesed on kurjaks läinud elo om halv, inemiseq ommaq ärq vihahunuq; kurjaks saama (ärq) süändümä, (ärq) pahanõma, kuŕas saama; kui ta kurjaks sai, siis raamatud lendasid ku tä ärq süändü, sis raamaduq muguq lindsiq õ̭nnõ; ta sai selle asja peale väga kurjaks tä pahasi väega ärq taa aśa pääle;
kurikael tigõla|nõ -sõ -st5
kurikas tõlv tõlva .tõlva30, kuri|k -gu -kut13
kurioosne andśa|k -ga v -gu -kat v -kut13 kurioosne lugu andśak juhtuminõ;
kurisema kuris|õma -taq -õ87
kuristama kurista|ma -q -83, mitmit kõrdo kuristõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86
kuristik pist|org -oro -.orgo36, kurist* -a -at13, naľ maru|org -oro -.orgo36 varastatud auto leiti kuristikust varastõt auto lövveti pistorost;
kuritarvitama kuŕast(õ) .pruuḱma ta kuritarvitab oma võimu tä pruuḱ umma võimu kuŕast; kuritarvitab usaldust pruuḱ uskmist halvastõ v kuŕastõ ärq; alkoholi kuritarvitamine ülearvo palľo juuminõ;
kuritarvitus kuŕast(õ) v halvastõ .pruuḱminõ
kuritegelik kuritü̬ü̬li|ne -dse -st5, kuritü̬ü̬- läks linna ja hakkas kuritegelikku elu elama lätś liina ja naaś kuritüülist ello elämä; kuritegelik tegevus, jõuk kuŕategemine, kuŕategijide kamp; kuritegelikul teel saadud vara kuŕatüügaq saad hüvvüs;
kuritegevus kuŕategemi|ne -se -st5 noorte kuritegevus on järjest kasvanud nuuri kuŕategemine om kõrrast inämb kasunuq v noorõq tegeväq kõrrast inämb kurja;
kuritegu = kuritöö kuritü̬ü̬ - v kuŕatü̬ü̬ -d v .kurjatü̬ü̬d52, kuŕatü̬ü̬ - -d52
kurivaim sõim .juudali|nõ -sõ -st5, .juudakih|ä -ä -hä24, kurivaim kuŕavaimo .kurja-.vaimo37, kuradili|nõ -sõ -st5, kuŕali|nõ -(d)sõ -st5, .juuda|nahk -naha -.nahka33, marunď -i -it13, paganali|nõ -sõ -st5, sakõr|manń -manni -.manni37, tihnas -(s)õ -t11, ti̬i̬ndüs -e -t9 oh sa kurivaim! oh sa juudakihä!; kass, kurivaim, kusi tuppa kassitiindüs kussi tarrõ; juba on kurivaimul viinapudel laual joba om vadilasõl viinaputõľ lavva pääl;
kurjakuulutav ähvärdäjä - -t3, rassõ - -t14 vaikus oli kurjakuulutav vaikus olľ rassõ;
kurjategija kuŕategijä - -t3, kuŕate|kij -gijä -gijät4, kuritü̬ü̬li|ne -se -st5
kurjus .hõelus -õ -t9, kuri kuŕa .kurja43, .kurjus -õ -t9 maailmas on palju kurjust ilman om palľo hõelust v kurja;
kurjustama pahanda|ma -q -83, kuri olõma , kuŕo|tama -taq -da82, tõrõl|õma -daq -õ85, mõrosta|ma -q -83 ära kurjusta minuga! olku-iq mullõ kuri!; lastega ei tohi ilmaasjata kurjustada latsi tohe-iq huupi tõrõldaq; vanaisa kurjustab vahel lastega vanaesä tõ̭nõkõrd mõrostas latsi pääle;
kurk kasvot kurḱ kurgi .kurki37, ugu|rits -ritsa -.ritsa37
kurk (kurgu) kaal kaala .kaala30, kõr|i -i -ri26, lõ̭õ̭ŕ lõõri lõ̭õ̭'ri37, kurk kurgu .kurku37 kurk on valus kurk om hallus v kaal om haigõ; kurgu alt oli nööp lahti kurgu alt olľ nöpś vallalõ v kaal olľ vallalõ; toit läks kurku süüḱ karaś kaala;
kurn (kurni) kurń kurni .kurni31 kurnimäng kunń; kurni mängima kunni v kurni lüümä;
kurn 1. kurn kurnu .kurnu31, kurn kurna .kurna31, (plekist) .tursla - -t3, .turs|laaḱ -laagi -.laaki37, .tursla|ḱ -gi -kki38 2. kurn kurnu .kurnu31, kurn kurna .kurna31 see on vana hea emis, ta on juba mitu kurna põrsaid toonud taa vana hää immis, taa om jo mitu kurnu poigõ toonuq; mul tuli sel aastal mitu kurna kanapoegi välja mul tulľ timahavva mitu kurnu kanassit vällä;
kurnama 1. .kurnama kurnadaq .kurna77 ema kurnas piima lüpsikust piimanõusse imä kurnaś piimä nüssikust piimäanomahe; 2. .vaivama vaivadaq .vaiva77, (maad) utu|tama -taq -da82, .utma uttaq uta61, hindäkotsinõ uttu|ma -daq -80 see on kurnatud maa, siit ei saa mingit saaki taa om ärq uttunuq v ärq utõt maa, tast saa ei määnestkiq saaki;
kurruline käbrä|ne -dse -st7, käbräli|ne -dse -st5, käbrä(h)n
kursant kur|sanť -sandi -.santi37
kursor .pilksja* - -t3
kurss tsihť tsihi .tsihti36, (raha) hind hinna .hinda29, .väärtüs -e -t9 dollari kurss tõuseb dollari hind nõsõs;
kursus .kursus -õ -t9 esmakursuslane edimädse kursusõ pääl oṕja; kursusekaaslane kursusõveli, -sõ̭saŕ;
kurt kõrvoldaq kurdi .kurti37, .kuuldmaldaq , kurť , kluhho - -t2, hurŕ hurri .hurri37 kurt oled või? kõrvoldaq olõt vai?; lõpuks jäi ta kurdiks peräotsan jäiq täl kõrvaq kinniq v võtť täl kuuldmisõ ärq;
kurtma .kaibama kaivadaq v kaibadaq .kaiba77, .kaiblõma kaivõldaq .kaiblõ85 kurtis sõbrale oma muret kaivaś sõbralõ umma murõht; ei saa kurta, töö on hea saa-iq kaivadaq, tüü om hää;
kurttumm kurť|tumḿ -tummi -.tummi31, hurŕ hurri .hurri37
kuru kurm kurmu .kurmu37, kur|u -u -ru26, läbi|käüḱ -käügi -.käüki37 ahju-, metsakuru aho-, mõtsakurm; mäekuru läbipäsemine;
kurv käänd käänü .käändü33, käänätüs -e -t9, kurvõq .kurvõ kurvõt19, jõ̭nks jõ̭nksu .jõ̭nksu37, põl põlvõ .põlvõ35 seal kurvis sõitsin kraavi sääl käänü pääl lätsi perve ala; auto paiskus kurvist välja auto lätś kurvõst vällä; tee on kurviline tii om põlvõn;
kurvameelne hallõ meelegaq , ikuli|nõ -dsõ -st5, hallõli|nõ -dsõ -st5, murõli|k -gu -kku38, kurvali|nõ -dsõ -st5 miks sa nii kurvameelne oled? mille sa nii ikulinõ olõt?;
kurvameelsus .kurbus -õ -t9, hallõ mi̬i̬ľ , .kurvus -õ -t9
kurvastama kurvasta|ma -q -83, murõhta|ma -q -83, mitmit kõrdo kurvastõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 ta ei tahtnud kedagi kurvastada timä taha es kurvastaq kedägiq; ära kurvasta! murõhtagu-iq!;
kurvastus kurvastus -õ -t9, .kurbus -õ -t9, murõq .murrõ murõt18
kus kos , ko(h)n , konh , konnõs kus sa teda nägid? kon sa tedä näiq?; ma lähen vaatan, kus nad on ma lää kae, kon nääq ommaq; kus sa käisid? kon sa käveq?; siin pole koeralgi, kus magada tan olõ-iq pinil ka, kon maadaq; kus sa enne olid? kon sa innembi ollit?;
kusema kusõma kustaq kusõ72, mitmit kõrdo kusiskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86
kusene kusõ|nõ -dsõ -st7
kusepõis kus|sõm -õma -õmat4, kus|sõrm -õrma -õrmat4 sea kusepõis oli ära kuivatatud tsia kussõm olľ ärq kuivat; vanad mehed teevad ikka veel kusepõitest tubakakotte vanaq meheq tegeväq õ̭ks viil kusõmist tubagukotťõ; lapsed panid herneid kusepõide, siis loopisid seda edasi-tagasi latsõq panniq hernit kusõmahe, sis pilliq tõist edesi-tagasi;
kusetama kusõ|tama -taq -da82
kuskil .ko(h)ngiq , .kohkiq , .kohkil(giq) , .koskiq , .koskil(giq) ta elab ka nüüd kuskil sealkandis tä eläs ka noq kongiq säälkandin;
kuskile kohegi(q) , kohegilõ , koheqkiq raamat on kuskile kadunud raamat om kohegiq kaonuq;
kuskilt .kostki(q) , .kostkilt , .kostõgiq , konnõstkiq , kostõstkiq
kuslapuu kuslapuu - -d50
kussutama kusśo|tama -taq -da82, .tśuu|tama -taq -da81, mitmit kõrdo kusśotõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86
kust kost , konnõst
kustuma (ärq) .kistu|ma -daq -80, .mültü|mä -däq -80, (lubja kotsilõ) .kundu|ma .kundudaq kunnu79 tuli ahjus on ära kustunud tuli om ahon ärq kistunuq v mültünüq; lubi pannakse pärast põletamist maa sisse kustuma lubi pandas päält palotamist maa sisse kunduma; tekst paberil on pooleldi kustunud kiri paprõ pääl om poolõldõ ärq kistunuq;
kustutama kistu|tama -taq -da82, mülgü|tämä -täq -dä82 vihm kustutas lõkke ära vihm kistuť tulõ ärq; kui ära lähed, kustuta lõke ka ära! ku ärq läät, mülgüdäq tuli kah ärq!;
kušett säng sängü .sängü37, kus|setť -seti -setti37
kutsar kutśaŕ -i -it4
kutse kutsõq .kutsõ kutsõt18, .kutsmi|nõ -sõ -st5
kutsealune .kutsõalo|nõ -dsõ -st7 kutsealused noormehed sõtta kutsuduq poisiq;
kutsehaigus ammõdihä|dä -dä -tä24
kutsekool ammõdi|ku̬u̬ľ -kooli -ku̬u̬li37
kutseline ammõťli|nõ -dsõ -st5 kutseline teater ammõťlinõ tiatri, palgatiatri;
kutsikas kutsi|k -ga v -gu -kat v -kut13
kutsu kutśa - -t2
kutsuma .kutsma .kutsuq kutsu64, .hõikama hõigadaq .hõika77 nad kutsusid meid külla nääq kutsiq meid küllä; kutsu isa sööma! hõikaq esä süümä!;
kuu kuu - -d50 kuusapp m kuusadõmõq; kuusapp tähendab külma, päikesesapp tuisku kuusadõmõq tähendäseq külmä, pääväsadõmõq tuisku;
kuub pindsa|k -gu -kut13, särḱ särgi .särki37, kuup kuuba .kuupa37, kuub kuvvõ .kuubõ34, (lühkene) piht|särḱ -särgi -.särki37
kuubik klotś klotsi .klotsi37 lapsed tegid kuubikutest mängumaja latsõq teiq klotsõst mängomaja; puljongikuubik lihaleemeklotś; jääkuubikud iätüküq;
kuuekaupa kuvvõ.viisi , kuvvõldõ , kuusi , kuvvõ.kaupa
kuuekesi kuvvõ.kõisi , kuvvõ.kõistõ , kuvvõ-gese , kuvvõ.keske
kuuekümnes kuvvõ(s).kümnes kuvvõ.kümnendä kuvvõ.kümnendät3
kuuendik kuvvõ|sjago -ndajao -ndatjako27, kuvvõndi|k -gu -kku38
kuuene kuvvõ|nõ -dsõ -st7, kuvvõli|nõ -dsõ -st5
kuues kuvvõ|s -nda -ndat4
kuueteistkümnes kuvvõ(s)tõist.kümnes kuvvõtõist.kümnendä kuvvõtõist.kümnendät3
kuul kuuľ kuuli .kuuli37, (püssä-, kahuri-, suurõtükü- vms kuuľ) lu̬u̬ť loodi lu̬u̬ti37
kuulaja .kullõja - -t3 paistab, et kuulajaile ettekanne meeldis paistus, et kullõjilõ ettekannõq miildü; raadiokuulaja raadiokullõja;
kuulajaskond m .kullõ|jaq -jidõ -jit3 kuulajaskond oli rohkearvuline kullõjit olľ hulga;
kuulama .kullõma kullõldaq .kullõ78, kullõskõlõma , kulliskõlõma pealt v järele kuulama kullõskõlõma, kulliskõlõma; et naabrimutil pole midagi teha, siis ta pidevalt kuulab, mis meie pool tehakse naabrimutil olõ-iq midägiq tetäq, sõ̭s kõ̭gõ kullõskõlõs, miä miiq puul tetäs;
kuular kõrvaklap|ṕ -i -pi37
kuulatama .kullõma kullõldaq .kullõ78, kullõskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 sahin pani mehe kuulatama kõssin ai mehe kullõma; laps kohkus ja jäi kuulatama latś hiitü ja jäi kullõma; koer jäi algul kuulatama, siis põgenes ära pini jäi edimält kullõskõllõma, sõ̭s pagõsi ärq;
kuuldav kuuldaq - -t3, .kuuldsa kuuldav hääl kuuldsa helü;
kuuldavus kuuldaqolõmi|nõ -sõ -st5 kuidas kuuldavus on? kui kuuldaq om?; kuuldavus on hea, halb häste, halvastõ om kuuldaq;
kuuldel kuulussil(laq) , kuulussi(h)n
kuuldele kuulussi(l)lõ , kuulussihe
kuuldemäng raadiotük|k -ü -kü37, .kullõmistük|k -ü -kü37
kuulduma .kuuldu|ma .kuuldudaq kuulu79, (.vällä) .kostma .kostaq kosta61 metsast kuuldub mingeid hääli mõtsast kuulus määnestkiq hellü; no mis küla peal ka kuuldus? no mis külä pääl ka kuuldu?; see hääl kuuldub kaugele seo helü kuulus kavvõndahe;
kuuldus kõlah(t)us -õ -t9, kõl|lin -ina -inat4, jutt jutu juttu37, kuuld kuulu .kuuldu37, .kuultu - -t1 kõiki kuuldusi ei maksa uskuda ekä kõlahust massa-iq uskuq; juba on kuuldus küla peal lahti joba om kõllin külä pääl vallalõ; kuuldus läks lahti jutt lätś vallalõ v helü lätś lakja; ega ma muidu teadnud, ma kuulduse peale tulin ega ma muido es tiiäq, ma kuulu perrä tulli;
kuulekas sõ̭na.kullõja - -t3, sõ̭na.võtli|k -gu -kku38, .kullõja - -t3 see laps on väga kuulekas taa latś om väega sõ̭navõtlik;
kuulekus (sõ̭na).kullõmi|nõ -sõ -st5 lastelt nõutakse kuulekust latsi käest nõudas sõ̭nakullõmist; ta tegi seda rohkem kuulekusest kui huvi pärast tä tekḱ tuud rohkõmb käsü pääle ku umast tahtmisõst;
kuuletuma sõ̭nna .kullõma , umas .võtma , sõ̭nna .võtma† lapsed kuuletuvad vanemaile latsõq kullõsõq vanõmbidõ sõ̭nna; nad ei tahtnud minna, kuid kuuletusid ometi nääq taha es minnäq, aq kulssiq õ̭ks sõ̭nna;
kuulikindel kuulipidäjä - -t3, kuuli|kimmäs -.kimmä -kimmäst22 kuulikindel klaas kuulipidäjä klaaś;
kuulipilduja kuuli|pritś -pritsi -.pritsi37
kuulitõuge sport kuuli.toukami|nõ -sõ -st5 kuulitõukaja kuulitoukaja;
kuulma .kuuldma kuuldaq kuulõ65 ma ei kuule enam hästi ma kuulõ-iq inämb häste; oled sa seda uudist juba kuulnud? kas sa olõt taad sõ̭nomit joba kuuldnuq?; ta ei võta kedagi kuulda, ikka teeb nii, nagu ise tahab tä kullõ-iq kedägiq, õ̭ks tege nii, niguq esiq taht; kuule, kas see on tõsi? kuulõq, kas tuu om õigõ?;
kuulmekäik kuurõq .kuurmõ kuurõnd16, (.)kuur(d)mas .kuur(d)ma (.)kuur(d)mast22
kuulmenahk (kõrva)trumḿ (-)trummi (-).trummi37
kuulmine .kuuldmi|nõ -sõ -st5
kuulsus au avvu (.)avvu37, .kuulsus -õ -t9
kuulsusetu avvuldaq , .kuulsusõldaq
kuulsusrikas .kuulsa - -t3, .ausa - -t3 linna kuulsusrikas ajalugu liina kuulsa aolugu;
kuulujutt kõl|lin -ina -inat4, kõlah(t)us -õ -t9, (kuulu)jutt (-)jutu (-)juttu37, kuuld kuulu .kuuldu37, .kuultu - -t1 kuulujutt käis läbi küla kõllin käve läbi külä; hakati kuulujutte rääkima sellest, et … helü tulľ üles, et …;
kuuluma .kinkagiq uma olõma , (kokko) .paśma .passiq passi63, (kokko) .käümä .kävvüq käü min 1. ja 3. k käve54, (kokko) .sündümä .sündüdäq sünnü79 see raamat kuulub mulle seo raamat om mu uma; kuulub laiskade kilda om laisk; kohtuotsus on lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele kohtuotsus om kimmäs ja edesikaibamistõ ei lääq; inimene ja loodus kuuluvad ühte inemine ja luudus kääväq kokko; ülikonna juurde kuulub lips ülikunna mano käü v passis v sünnüs lipś;
kuulus .kuulsa - -t3, .ausa - -t3 kuulus rahvalaulik lauluimä, lauluesä; maailmakuulus ausa kõ̭gõ ilma pääl;
kuulutama teedäq .andma , kuulu|tama -taq -da82, .kellämä kellädäq .kellä77 iga asja ka ei maksa küla peal kuulutada ekä asja massa-iq kah külä pääl kuulutaq; ära mine seda küla peale kuulutama! mingu-iq taad külä pääle kellämä!;
kuulutus teedäq.andmi|nõ -sõ -st5, kuulutus -õ -t9 kuulutuste leht kuulutamisõ lehť;
kuuluvus ütte.käümi|ne -se -st5, kokko.käümi|ne -se -st5 ühtekuuluvustunne üttehoitminõ; rahvuslik kuuluvus rahva ala käümine, rahvahus; etniline kuuluvus (mändsegiq) rahva osas olõminõ, mändsestkiq rahvast olõminõ;
kuum kuum kuuma .kuuma31, lämmi .lämmä lämmind16 kuumaks minema tulih(t)uma; niisked heinad lähevad kuhjas kuumaks likõdsõq hainaq lääväq unikun tulihuma;
kuumama .kuumama kuumadaq .kuuma77, kuumõ|tama -taq -da82, .helkämä helgädäq .helkä77 päikesest põlenud selg kuumab hirmsasti pääväpalanuq sälg kuumas hirmsahe; päike on nii kuum, et pealagi hakkab juba kuumama päiv om nii kuum, et päälagi nakkas jo kuumõtama; päike kuumab taevas päiv helkäs taivan;
kuumenema kuum(õmb)as v .lämmä(mbä)sminemä ahi kuumenes aeglaselt ahi lätś aigopiten lämmämbäs; mootor kuumenes üle moodoŕ lätś kuumas;
kuumus .kuumus -õ -t9, helgeq .helke helget18, kuum kuuma .kuuma31
kuumutama kuumas ajama , kuumu|tama -taq -da82, lämmistä|mä -q -83, .lämmäs ajama
kuup kanť kandi .kanti37 kuubi ruumala kandi maht; tõstab arvu kuupi rehkendäs numbri kanti;
kuupaiste kuu.valgõ - -t3, kuu|paistõq -.paistõ -paistõt18, kuu.paistu|s -(sõ) -(s)t10, kuu.valgu|s -(sõ) -(s)t10 meri helkis kuupaistel meri helgäś kuuvalgõn; kuupaisteta öö pümme üü;
kuupalk kuu|palk -palga -.palka30
kuupilet kuupi(l)le|ť -di -tit13
kuupmeeter kuuṕmi̬i̬tri - -t1, kanť kandi .kanti37
kuupsüld kanťsül|i -e -d41, kubli|k -gu -kut13 puid mõõdeti kuupsüllaga – seitse jalga igat pidi puid mõõdõti kublikugaq, kublik om säidse jalga kõ̭igipäidi;
kuupuhastus m kuu.rõiv|aq -idõ -it22, verev|äq -ide -it4, uma.haigus -õ -t9, rõiva|lidsõq† -.liidsi -.liidsi5, ihovaŕotus -õ -t9
kuupäev kuu|päiv -päävä -.päivä35
kuur 1. .vaagus -õ -t9, koomi|ts -dsa -tsat13, sar|rai -aja -ajat4, sar|a -a -ra28, kuuŕ kuuri kuuri37 mees lõhub kuuris puid miiś lahk kuurin puid; too kuurist labidas! tuuq kuuri alt lapju!; 2. kuuŕ kuuri kuuri37, vu̬u̬ŕ voori vu̬u̬ri37 mulle määrati ravikuur ma pidi voori rohto võtma;
kuurits kuuri|ts -dsa -tsat13
kuurort .puhkamiskotus -(s)õ -t11, kuur|orť -ordi -.orti37, naľ lebola* - -t4 suusakuurort suusakeskus;
kuus kuuś kuvvõ kuut49
kuuseriisikas kuusõ|si̬i̬ń -seene -si̬i̬nt40
kuusik kuusistu - -t1, kuusisti|k -gu -kku38
kuusk kuuś kuusõ kuust39 kuusepuust kuusinõ;
kuuskümmend kuuśkümmend kuvvõ.kümne kuutkümmend17
kuusnurk kuuśnuk|k -a -ka31, kuuś|kanť -kandi -.kanti37 kuusnurkne kuuśkanť, kuvvõnukalinõ, kuvvõ nukagaq;
kuussada kuuśsada kuvvõsaa kuutsata29
kuusteist kuuśtõist(kümme(nd)) kuvvõ-tõist(.kümne) kuuttõist(kümmend)17, kõnnõk kuuś.tõisku kuvvõ.tõisku .kuut.tõiskut1
kuut kuuť kuudi .kuuti37
kuutõbi kuutõ|bi -võ -põ25 kuutõbi on see, kui inimene läheb mööda seina nagu kärbes, aga kui keegi hõikab, siis kukub maha kuutõbi om tuu, ku inemine lätt niguq kärbläne saina piten, a ku tõ̭nõ hõikas, sis satas maaha;
kuutõbine kuutõbi|nõ -dsõ -st7
kuuvalge kuu.valgõ - -t3, kuuvalu|nõ -dsõ -st7
kuuvalgus kuu.valgu|s -(sõ) -(s)t10, kuuval|u -u -lu26
kuuvarjutus kuuvaŕotus -õ -t9 eile öösel oli kuuvarjutus eeläq üüse kuud vaŕotõdi;
kuvar pildi.näütäjä - -t3, kuv|vaŕ -ari -arit4, .pilťri* - -t1
kvalifikatsioon ammõdi|taid -taio -.taido37, ammõdi.taidmi|nõ -sõ -st5, ammõdi.mõistmi|nõ -sõ -st5, ammõditi̬i̬dmi|ne -se -st5 ta on kõrge kvalifikatsiooniga töötaja tä tiid umma tüüd;
kvaliteet .häädüs -e -t9, umahus -õ -t9 madalakvaliteediline kehv, halv; madalakvaliteedilised instrumendid sitaq riistaq; vokaali kvaliteet täüshelü umahus;
kvaliteetne hü(v)ä hü(v)ä hüvvä24, hää - -d50, kõrrali|k -gu -kku38 kvaliteetne tõlketeenus kõrralik ümbrepandmistüü;
kvantiteet hulk hulga .hulka31 kas me taotleme kvaliteeti või kvantiteeti? kas mi aja hüvvä vai hulka takan?;
kvartal .aasta(ga)veerändi|k -gu -kku38, ehitüs|krunť -krundi -.krunti37, liinaos|a -a -sa26, mõtsapal|a -a -la28, ne(l)ländi|k -gu -kku38, kvartaľ -i -it4
kvartett kvartet|ť -i -ti37
kveeni: kveeni keel kveeni v kainu kiiľ;
kviitung viitunǵ -i -it4
kvoorum kvooruḿ -i -it4, otsustusko|go -go -ko26
kõbi kõ|bi -bi -pi26
kõbin kõ|pin -bina -binat4, kõbahus -õ -t9, .kõpśna - -t3 mis kõbin see oli? mis kõpin tuu olľ?; ja et ma ei kuuleks ühtegi kõbinat! ja et üttegiq kõbahust kuuldaq es olnuq!;
kõblas kõblas .kõpla kõblast22, kõpl kõbla .kõpla45, kõbli - -t1, maa|kirvõs -.kirvõ -kirvõst22
kõbus krapõ - -t14, kõpõ - -t14, .kistra - -t3, .võlksa - -t3, .võrksa - -t3, kõ̭õ̭tśa - -t3 see on veel kõbus vanamees tuu om viil kõ̭õ̭tśa vanamiiś; vanaema on sul veel üsna kõbus vanaimä om sul viil peris võrksa; see vana maja näeb üsna kõbus välja seo vana maja paistus viil küländ kõva v kimmäs;
kõbusalt .võrksahe , .võrksalõ
kõbusus .võrkus -õ -t9, käbehüs -e -t9
kõdi kõ̭|di -di -ti26
kõdistama = kõditama kõ̭di|tama -taq -da82
kõdu la|go -o -ko27 metsakõdu mõtsalago;
kõdunema lagonõma .laodaq v lago(nõ)daq lagonõ89, lagovama .laodaq v lagovadaq lagova89, mädänemä .määdäq mädäne kesks .määnüq89, räpätü|mä -däq -84, hämmästä|mä -q -83, hämmähtä|mä -q -83 katus on kõdunenud, ei pea enam vihma katus om määnüq, piä-iq inämb vihma;
kõdusoomets mõts lagosu̬u̬|mõts -mõtsa -.mõtsa30
kõdusoomännik mõts lagosu̬u̬pedästi|k -gu -kku38
kõhe kõhe|du -du -tut1, vil|u -u -lu26 mul hakkab kõhe vilu nakkas;
kõhetu kiidsa|k -ga -kat13, kõhnakõ|nõ -sõ -ist8, kehväke|ne -se -ist8, kõhnali|k -gu -kku38, .kuivja|nõ -dsõ -st5, .kuivja|s -dsõ -st5, keebätsi|ne -dse -st5, kõhe|du -du -tut1 kõhetu inimene niisk, niisakõnõ;
kõhklema .kohkõlõma kohõldaq .kohkõlõ86, .harkõlõma hargõldaq .harkõlõ85, .hänḱmä .hänkiq hängi63, .hürkelemä hürgeldäq .hürkele85, .tihnõlõma tihnõldaq .tihnõlõ86, .hai(h)kõlõma haihõldaq .haihkõlõ85 ta kõhkleb alati tä kõ̭gõ haihkõlõs; kõhklesin esialgu, kas minna või jääda ma edimält haikli, kas minnäq vai jäiäq; kõheldes hai(h)klõmiisi; kõhklemata hai(h)klõmaldaq; kõhklev haiklõja;
kõhklus .kohkõlõmi|nõ -sõ st5, .hai(h)kõlõmi|nõ -sõ st5, .hai(h)klus -õ -t9 see asi tekitab kõhklusi seo asi pand haikõlõma;
kõhkvel .kohkvallaq , .hürkvälläq , .hänkvälläq , katõ.vaihõl olin pikalt kõhkvel, enne kui otsustasin olli tükk aigo katõvaihõl, inne kuq ärq otsusti;
kõhn kõhn kõhna .kõhna30, kõhna - -t2, kehv kehvä .kehvä35, kehvä - -t2, keebä|tś -dsi -tsit13, kiidsa|k -gu -kut13, .kuivja|nõ -dsõ -st5, .kuivja|s -dsõ -st5, .kuivja|s - -t15 sa oled selle vaeva peale päris kõhnaks jäänud sa olõt taa vaiva pääle peris keebätsis jäänüq; kõhn loom kundrik; kõhn olend korõľ, krobasḱ, krobõsḱ; kõhn inetu naine krõhva; kõhn inimene kõõlasḱ, kõõlusḱ; kõhnavõitu kõhnalik, kehvälik,kehväpoolinõ;
kõhnuma kõhnas v kehväs .jäämä , .laih(t)u|ma -daq -80, .luih(t)u|ma -daq -80, .kelpü|mä -däq -79, kägräh(t)ü|mä -däq -84, kevä|tämä -täq -dä82 noorik on ühe suvega kõhnunud noorik om üte suvõgaq kõhnas jäänüq;
kõhnus .kõhnus -õ -t9, .kehvüs -e -t9, .lahjus -õ -t9
kõhr kõrk kõrgu .kõrku37, kõhrõq .kõhrõ kõhrõt19, kõrrõluu - -d50, krõmpsluu - -d50 kõhrega tükist saab hea süldi kõrgugaq tüküst saa hää süldi;
kõht kõt|t -u -tu37, latsik pu|ńo -ńo -nńo26 kas kõht juba täis? kas puńo jo täüs?; suur mees, kõht ees suuŕ miiś, mago iin; kõhuõõs kõtukuup;
kõhukas .maoka|nõ v .maoka|s -dsõ -st5, .maoka|s - -t15, mago i̬i̬(h)n , paks paksu .paksu37 kõhukas isand suurõ kõtugaq esänd;
kõhukelme kõtu|kesi -ki̬i̬ -kett42 mehel oli kõhukelme katki mehel olľ kõtukesi purus;
kõhukinnisus kõtust kinniq olõminõ
kõhulahtisus kõtust .valla v valla(lõ) olõminõ , pasal olõminõ
kõhuli kõtul(d)õ , kõtukallaq
kõhutama kõtu|tama -taq -da82, kõtutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, videl|emä -däq -e85, lesä|tämä -täq -dä82 naine kõhutab aknal naanõ kõtutas aknõ pääl; mehed kõhutavad murul meheq videleseq muro pääl;
kõhutäis kõtu|täüs -tävve -täüt49, kere|täüs -tävve -täüt49, iho|täüs -tävve -täüt49, mao|täüs -tävve -täüt49
kõhuvalu kõtuhal|u -u -lu26, kõtuhä|dä -dä -tä24
kõige kõ̭ , kõ̭õ̭ ta on kõige esimene tä om edimäne; kõige ilusam tüdruk kõ̭gõ ilosamb tütrik; läks kõige riietega magama lätś kõ̭gõ rõividõgaq magama;
kõigepealt edimält , kõ̭gõpäält , kõ̭õ̭päält , kõ̭gõpääst , alostusõs kuhu me kõigepealt läheme? kohe mi kõ̭gõpäält lää?; söö kõigepealt kõht täis, siis vaatame, mis edasi saab! süüq edimält kõtt täüs, sis kaemiq edesi!;
kõigest õ̭nnõ , pääle , kõ̭gõs(t) , kõ̭õ̭s(t) sinna on kõigest kaks kilomeetrit sinnäq om õ̭nnõ katś kilomiitret maad; nad kõigest ähvardavad, ei tee nad midagi nääq ähvärdäseq pääle, tii-iq nääq midägiq; need kutsikad on kõigest kahenädalased naaq kutsiguq ommaq kõ̭gõs katõ nädäli vannuq;
kõigiti kõ̭igildõ , ekä mu̬u̬du , ekä .kanti , egäst kü(l)lest , kõ̭gõl viiel püüdsin teda kõigiti aidata proomõ tälle kõ̭igildõ abis ollaq; see asi on tal kõigiti läbi mõeldud seo asi om täl ekä kanti v egäst külest läbi mõtõld;
kõigusoojane külmä veregaq
kõigutama kõigu|tama -taq -da82, kõõgu|tama -taq -da82, .sarjama saŕadaq .sarja77, kunga|tama -taq -da82, jõ̭nksu|tama -taq -da82, hõľo|tama -taq -da82, kõrras kungahta|ma -q -83, mitmit kõrdo jõ̭nksutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 tugev tuul kõigutab puid kõva tuuľ kõigutas puid; kõigutab jalgu kõõgutas jalgo; seda meest ei kõiguta miski taalõ mehele ei putuq midägi;
kõigutamatu kimmäs .kimmä kimmäst22 kõigutamatu veendumus kimmäs tiidmine;
kõik kõ̭|iḱ -gõ -kkõ35 kõik olid kohal kõ̭iḱ olliq platsin; kõik kohad on kinni kõ̭iḱ kotussõq ommaq kinniq; ma ei jõua kõike tööd ära teha ma jovva-iq kõ̭kkõ tüüd ärq tetäq; kõigest jõust kõ̭v tävve jovvugaq, kõ̭gõst väest;
kõikjal egäl pu̬u̬l , kõ̭igipoodi , kõ̭igipooli , kõ̭igi(h)n võililli kasvab kõikjal võismõlilliq kasusõq egäl puul; sa oled kõikjal tuntud inimene sa olõt kõ̭igin teedäq inemine;
kõikjale egäle poolõ , .kõ̭iki koju, kõrtsi ja linna – kõikjale oli palju maad kodo, kõrtsi ja liina – kõ̭iki paiko olľ palľo maad;
kõikjalt egält pu̬u̬lt , kõ̭igist , kõ̭igilt pu̬u̬lt sinna tuli ostjaid Riiast ja kõikjalt sinnäq tulľ ostjit Riiast ja kõ̭igist; ta läheb üle purretest ja palkidest ja kõikjalt tää lätt üle purdist ja palgõst ja kõ̭igist; teda otsiti kõikjalt timmä otsiti egält puult;
kõiksugune kõ̭iḱsuguma|nõ -dsõ -st5, kõ̭gõsuguma|nõ -dsõ -st5, egäsuguma|nõ -dsõ -st5, õgasuguma|nõ -dsõ -st5
kõiksus ilm ilma .ilma30, kõ̭gõko|go* -go -ko26, kõ̭|iḱ -gõ -kkõ35
kõikuma .kõikma .kõikuq kõigu73, kalluskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, kungi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, .kungõlõma kungõldaq .kungõlõ85, sata|tama -taq -da82, .jõ̭nkśma .jõnksiq jõnksi63, .hüllelemä hülleldäq .hüllele85, mitmit kõrdo .kuugõlõma kuugõldaq .kuugõlõ85 kitsa ahtriga paat kõigub väga ahtagõsõ perägaq loodsik väega satatas; lainetus pani laeva kõikuma lainõq aiq laiva kalluskõlõma; mehe usk lõi kõikuma miiś naaś haikõlõma; hind kõikus kahe ja nelja euro vahel hind kõiku katõ ja nelä õuro vaihõl;
kõikvõimas kõ̭gõ.väeli|ne -dse -st5
kõkutama hõkatõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86
kõla hel|ü -ü -lü26, kõl|a -a -la26, kum|o -o -mo26, kõl|lin -ina -inat4 ilusa kõlaga kell ilosa helügaq kell; poisi hääl kaotas kõla poisi helü tõ̭mmaś tummõs; kuulsin kirikukella kõla kuuli keŕkokellä hellü; laulukõla laulukumo; varsti on kogu küla kõla täis pia om kõ̭iḱ külä kõlinat täüs;
kõlama .kuulduma .kuuldudaq kuulu79, kõl|a(ha)ma -laq v -adaq -la v -aha88, kõlis|õma -taq -õ87
kõlatu tummõ - -t14, helüldäq räägib kõlatul häälel kõ̭nõlõs tummõ v tasadsõ helügaq;
kõlav kummõ - -t14, helle - -t14 tüdruku kõlav naer tütrigu helle naar; kõlav nimi kuulsa nimi; kõlavad fraasid tühi jutt; kõlava häälega kuuldsa helügaq;
kõlbama .kõlbama kõlvadaq .kõlba77, .kõlbu|ma -daq -80, .paśma .passiq passi63, .sündümä .sündüdäq sünnü79 see küll süüa ei kõlba taa joht süvväq sünnü-iq; ta ei kõlba õpetajaks tä passi-iq oppajas; sellist asja ei kõlba külalistele pakkuda säänest asja ei kõlbaq v sääne asi ei kõlbuq küläliisile pakkuq;
kõlbeline .sündsä - -t3, .ausa - -t3, kõlbuli|nõ -dsõ -st5 kõlbeline käitumine sündsä üllenpidämine; kõlbelised põhimõtted, veendumused sündsüspõhimõttõq; kõlbeline tüdruk ausa tütrik;
kõlblik kõlvoli|nõ -dsõ -st5, kõlbuli|nõ -dsõ -st5 kõlblik kuni kõlbas kooniq;
kõlblus .sündsäq v .ausaq v hääq kombõq rahva kõlblus on langenud inemiseq ommaq hukan, inemiisi v rahva kombõq ommaq hukan;
kõlblusetu .sünd(ü)mä(l)däq , huka(h)n , .kõlbma(l)daq kõlblusetu inimene hukan inemine; naise kõlblusetud eluviisid naasõ hatadsõq kombõq; kõlblusetu elu kõrraldaq elo;
kõlbmatu .kõlbma(l)daq , .sünd(ü)mä(l)däq ta on selle töö jaoks kõlbmatu tä ei passiq seo tüü pääle; see on kõlbmatu toit seo ei sünnüq süvväq;
kõle kõllõ - -t14, perä|dü -dü -tüt1, kurrõ - -t3, villõ - -t14 kõle on sellises suures majas üksinda elada perädü om sääntsen suurõn majan ütsindä elläq; puhus kõle tuul villõ tuuľ puhksõ;
kõlgutama tilli|tämä -täq -dä82, tilľu|tama -taq -da82, mitmit kõrdo tillite|(l)lemä -lläq -(l)le86 mis sa seal jalgu kõlgutad? miä sa tan jalgo tilľutat?; käib siin alati oma pead kõlgutades käü tan alasi umma nõ̭nna nõrgutõllõn;
kõlin kõl|lin -ina -inat4, kõlah(t)us -õ -t9
kõlinal kõlinallaq
kõlisema kõlis|õma -taq -õ87
kõlistama kõlista|ma -q -83, kolista|ma -q -83
kõlkad m veeri|dseq -tside -tsit7, kõlgas .kõlka kõlgast22 siin polegi õiget tera, ainult kõlkad on tan olõki-iq õigõt villä, paľas kõlgas om;
kõlksatama kilahta|ma -q -83, kõlahta|ma -q -83, kõlksa|tama -taq -da82, kilahu|tma -taq -da62 vikat kõlksatas vastu kivi vikahť kilahť vasta kivvi; lusikas kõlksatas lauale luits kilahť lavva pääle;
kõlksatus kõlah(t)us -õ -t9, kõlksah(t)us -õ -t9
kõlksuma .kõlkśma .kõlksiq kõlksi63, .tilkśmä .tilksiq tilksi63
kõlksumine .kõlkśna - -t3, .tilkśnä - -t3
kõlkuma tilbõnda|ma -q -83, tolgõnda|ma -q -83, .tolbõlõma tolbõldaq .tolbõlõ85, mitmit kõrdo tilbõndõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, tolgõndõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 ukse kohal kõlgub latern ussõ kotsil tolbõlõs latõrnas;
kõlud m .pusl|õq -idõ -it22, kõs|u -u -su26, .kõsl|aq -idõ -it22
kõlutera .kõsli - -t1
kõlvatu .kõlbma(l)daq , .sünd(ü)mäldäq , huka(h)n see on üks kõlvatu inimeseloom taa um ütś kõlbmaldaq inemiseluum;
kõlvatus .sünd(ü)mäldäq (asi, tego, elo)
kõmakas kärgäh(t)üs -e -t9, kärdsäh(t)üs -e -t9, kõmah(t)us -õ -t9, tümäh(t)üs -e -t9, juma|k -gu -kut13, tümä|k -gu -kut13 vaat kus oli alles kõmakas! kagos olľ kärgähüs!;
kõmatama kõmahta|ma -q -83, tümähtä|mä -q -83, jõmahta|ma -q -83 äike kõmatas kõvasti pikne tümähť kõvva;
kõmin kõm|min -ina -inat4, tüm|min -inä -inät4, jõr|a -a -ra26, jõm|min -ina -inat4
kõmisema kõmis|õma -taq -õ87, tümis|emä -täq -e87, jõmis|õma -taq -õ87
kõmistama kõmista|ma -q -83, kumista|ma -q -83, tümistä|mä -q -83, jõmista|ma -q -83 äike tuleb, juba kõmistab pikne tulõ, joba tümistäs;
kõmmelduma ruppi v rupikuhe v rupikulõ v viriläs minemä , .(k)ruppi .kiskma õhukesed lauad kõmmelduvad ohkõsõq lavvaq lääväq rupikuhe;
kõmp komp komba .kompa37, kark kargu .karku37, kurǵ|jalg -jala -.jalga33, pukḱ|jalg -jala -.jalga33, puuk|jalg -jala -.jalga33
kõmpima = kõmpsima .kõmṕma .kõmpiq kõmbi63, .kõmpśma .kõmpsiq kõmpsi63 poisike kõmbib kooli poole tśurakõnõ tśokś kooli poolõ; kõmpsib kodu poole kõmpś kodo poolõ;
kõmri: kõmri keel kõmri kiiľ;
kõmu (kuulu)jutt (-)jutu (-)juttu37, kuuld kuulu .kuuldu37, kõlah(t)us -õ -t9, tśoskatus -õ -t9, kõl|lin -ina -inat4
kõmuline kõmuli|nõ -dsõ -st5, .larmaja - -t3, .kelläjä - -t3
kõnd (kõnni) .astmi|nõ -sõ -st5, .kõ̭nďmi|nõ -se -st5, .käümi|ne -se -st5
kõnd (kõnnu) .puustus -õ -t9, kond konnu .kondu36
kõndima .astma .astuq astu64, .käümä .kävvüq käü min 1. ja 3. k käve54, .kõ̭nďma .kõ̭ndiq kõ̭nni63, edesi-tagasi v mitmit kõrdo .käüske|(l)lemä -lläq -(l)le86 kõnnib teed mööda astus tiid piten; kõnnib tuba mööda (edasi-tagasi) käüskeles tarrõ piten;
kõne kõ̭nõlõmi|nõ -sõ -st5, kõ̭nõq .kõ̭nnõ kõ̭nõt18, jutt jutu juttu37 ei tule kõne allagi massa-iq jutuskiq võttaq; ei ole kõneväärt taso-iq kõ̭nõldaq; kõnekõmin jutukõmmin; kiidukõne iistkõ̭nõq;
kõnealune jutus olnuq , jutus olõja kõnealune isik inemine, kinkast kõ̭nõldi v jutus olnuq inemine; kõnealusel juhul ku om nii, (nigu üteldi v kõ̭nõldi,) sõ̭s …;
kõnekeel .kõ̭nnõ|ki̬i̬ľ -keele -ki̬i̬lt40, egäpäävä|ki̬i̬ľ -keele -ki̬i̬lt40
kõnekäänd .ütlemi|ne -se -st5, (vana.rahva) ütelüs -e -t9 see kõnekäänd käib täpselt minu kohta seo ütelüs käü õkva mu kotsilõ;
kõnelema kõ̭nõl|õma -daq -õ85
kõnelus jutuajami|nõ -sõ -st5, jut|t -u -tu37 tööalased kõnelused tüüjutuq;
kõnemees kõ̭nõlõja - -t3, jutu|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 ma ei ole kõnemees ma olõ-iq jutumiiś;
kõnepost .kõ̭nnõ|posť -posti -.posti37
kõnetama juttu tegemä , jutuhta|ma -q -83, jutahu|tma -taq -da62 mind kõnetas keegi võõras määnegiq võõras tulľ muqkaq juttu tegemä; see pilt kõnetas mind seo pilť naaś mukkaq kõ̭nõlõma;
kõnetund .kõ̭nnõ|tunń -tunni -.tunni37
kõneviis kiiľ .kõ̭nnõ|viiś -viie -viit m päälek -viijile v -viisi -.viisi-viie -viit49 v -viijile#-viisi -.viisi 37 kindel, tingiv, kaudne, käskiv ja möönev kõneviis kimmäs, tinkõlõja, kaudõnõ, käskjä ja kaudõnõ käskjä v tunnistaja kõ̭nnõviiś;
kõnevõime: kaotas kõnevõime sõ̭na jäi suuhtõ kinniq, sõ̭na es tulõq suust vällä;;
kõnnak .astmi|nõ -sõ -st5, astu|ḱ -gi -kit13, kõ̭nning -u -ut13, kõ̭nni|k -gu -kut13
kõnnitama jalo|tama -taq -da82, kõ̭nni|tama -taq -da82, joosu|tama -taq -da82, .käü|tämä -täq -dä81, mitmit kõrdo jalotõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86
kõnnitee jalgti̬i̬ - -d51
kõnnumaa kond konnu .kondu36, kund kunnu .kundu31
kõnts mu|da -a -ta27, sit|t -a -ta30 kõntsane muanõ;
kõplama kõbli|ma -daq -88, kõbla|tama -taq -da82, kõbli|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90
kõpsama .kõpsama kõpsadaq .kõpsa77
kõpsatama kõpsahta|ma -q -83
kõpsking kõps|käng -kängä -.kängä35
kõrb (kõrbe) .kõrbõ - -t3 jääkõrb ijäkõrbõ; külmakõrb külmäkõrbõ;
kõrb (kõrve) (kuusõ)laań (-)laanõ (-)laant35, kõrḃ† kõrvõ .kõrbõ36 Kõrvemaa Kõrvõmaa;
kõrb (kõrvi) kõrḃ kõrvi .kõrbi36
kõrbehais kõrvõ|hais -haisu -.haisu37, tirss tirsu .tirssu37 köök on kõrbehaisu täis küüḱ om kõrvõhaisu täüs;
kõrbema .kõrbõma kõrbõdaq v kõrvõdaq .kõrbõ77 põhja kõrbema perrä kõrbõma; kõrbenud kõrbõnuq, kõrvõnuq;
kõrend vilasḱ -i -it13, krobasḱ -i -it13, krobõsḱ -i -it13, kõõlasḱ -i -it13, kõõlusḱ -i -it13, vi|bu -bu -pu26
kõrge .korgõ - -t3, .korgukõ|nõ -sõ -ist8, .korgugõ|nõ -sõ -ist8, helü kotsilõ helle - -t14, killõ - -t14 kõrged puud korgõq puuq; kõrge häälega tüdruk helle helügaq tütrik; kõrge häälega, kõrgelt kilõhõhe, kilõhõlõ;
kõrgeausus .korgõavvuli|nõ -dsõ -st5
kõrgel .korgõ(h)n , .korgõl , .korõ(h)n päike on juba kõrgel päiv om jo korgõn; kõrgemal kor(g)õmbal, kor(g)õmba(h)n, ülembäl, ülembä(h)n, mäe(l)pu̬u̬l;
kõrgele .korgõhe , .korgõlõ , .korrõ(he) kõrgemale kor(g)õmbahe, kor(g)õmbalõ, korgõmpa, ülembähe, ülembäle, mäelepoolõ;
kõrgendik .korgõmb kotus , mä|gi -e -ke25, kunť kundi .kunti37, kink kingo .kinko37, põnt põnda .põnta37 tee tõuseb kõrgendikule tii lätt mäkke üles; küla taga on väike kõrgendik külä takan om väiko kingokõnõ;
kõrgendus kor(g)õndus -õ -t9, tõ|ra -a -ra26 kärule tehti kõrgendus peale kärolõ tetti korgõndus pääle; ta sai ametikõrgendust tä sai korgõmba v tähtsämbä kotusõ pääle; heli kõrgendus helü nõstminõ;
kõrgenema nõs|õma -taq -õ72, .korgõmbas minemä lõuna poole maapind kõrgeneb lõuna poolõ maa nõsõs;
kõrgepinge .korgõ.singus* -õ -t9 kõrgepingeliin korgõsingusõliiń;
kõrgetasemeline hü(v)ä hü(v)ä hüvvä24, .väega hää kõrgetasemeline töö, näidend väega hää v häste tett tüü, näütemäng;
kõrgharidus .korgõmb koolitus
kõrghooaeg (hu̬u̬ao) hari haŕa .harja43 räimepüügi kõrghooaeg räimepüügiao hari;
kõrghoone .korgõ hoonõq , .korgõ maja
kõrgkiht ülembrahvas ülembä.rahva ülembätrahvast22
kõrgkool .korgõmb ku̬u̬ľ , ülemb ku̬u̬ľ , .korgõku̬u̬ľ .korgõkooli .korgõtku̬u̬li37
kõrgmäestik .korgõmägestik .korgõmägestigu .korgõtmägestikku38, .korgõmägistik .korgõmägistigu .korgõtmägistikku38, .korgõmägistü .korgõmägistü .korgõtmägistüt1
kõrgpunkt hari haŕa .harja43
kõrgrõhkkond .korgõ.rõuhkus -õ -t .korgõ.rõuhkusõ#.korgõt.rõuhkust-õ -t9 v .korgõ.rõuhkusõ#.korgõt.rõuhkust 9
kõrgsoo su̬u̬ - -d52, .samblõsu̬u̬ - -d52
kõrguma: taamal kõrguvad puud sääl kavvõn takan ommaq korgõq puuq;
kõrgune .korgu - -t1, .korgu|nõ -dsõ -st5, .korgukõ|nõ v .korgugõ|nõ -sõ -ist8, koru|nõ -dsõ -st7, ko(r)ruq .korru ko(r)rut18 kolme meetri kõrgune kolm miitret korgõ, kolmõ miitre korgu;
kõrgus .korgus -õ -t9, korõhus -õ -t9, korutus -õ -t9, .korrus -õ -t9 rinnakõrguselt rinna korgult; maja kõrgusele maja korgulõ;
kõrgushüpe sport .korgushüppämi|ne -se -st5
kõrgushüppaja sport .korgushüppäjä - -t3
kõrgusmõõdik .korgusõmõ̭õ̭tja - -t3
kõrgustik .korgõmaa* - -d50, kundisti|k -gu -kku38, kingosti|k -gu -kku38 Haanja kõrgustik Haani korgõmaa;
kõri kõr|i -i -ri26, naľ lõ̭õ̭ŕ lõõri lõ̭õ̭'ri37 kõrisõlm lõõrisõlḿ, kurgusõlḿ, lõõriluka, lõõriluki; kõrisõlm naľ kurgumägi; karjus täiest kõrist rüüḱse, nigu lõ̭õ̭ŕ haluť   v   nigu helü võtsõ;
kõrihäälik kiiľ kurguhel|ü* -ü -lü26
kõrin kõr|rin -ina -inat4, .tirksnä - -t3
kõrini viländ , kõriniq , kurgumulguniq , kaalamulguniq , kõrimulguniq pikapeale sai sellest söögist kõrini pikäpääle tülgästü ärq v vällä seod süüki;
kõrisema kõr|a(ha)ma -raq v -adaq -ra v -aha88, kõris|õma -taq -õ87, .kõrrama kõrradaq .kõrra77, tir|a(ha)ma -raq v -adaq -ra v -aha88, .tirrama tirradaq .tirra77, tira|tama -taq -da82, kõrras tirahta|ma -q -83, tirahu|tma -taq -da62 vanker sõidab, nii et kõriseb rattaq lääväq ku kõrisõs;
kõristama kõrista|ma -q -83
kõristi kõr|rin -ina -inat4, kõristaja - -t3
kõrisulghäälik kiiľ kakkõhel|ü* -ü -lü26, kurgupeethel|ü* -ü -lü26, q-hel|ü v hõq-hel|ü -ü -lü26 kõrisulghäälikut märgib q-täht kurgupeethellü märḱ q-tähť;
kõrk kõrḱ kõrgi .kõrki37, torrõ - -t14 kõrgi olekuga mees kõrgi olõkigaq miiś; Ruudi on kõrk, ei tule mind vaatama Ruudi om torrõ, ei tulõq minno kaema; rääkis meiega väga kõrgil toonil kõ̭nõľ miiqkaq väega torõhõhe;
kõrkjas lu|ga -a -ka27 metskõrkjas
kõrkjastik lu|ga -a -ka27
kõrkus torõhus -õ -t9, .kõrḱus -õ -t9 mees oli kõrkust täis miiś olľ torõhust v kõrḱust täüs;
kõrne kõrnõq .kõrnõ kõrnõt18, kõrnõs .kõrnõ kõrnõst18
kõrreline kasvot kõrrõli|nõ -(d)sõ -st5
kõrrepõld kõrś kõrrõ kõrt49, olismu̬u̬ - -d52, kõrś|olǵ -olõ -.olgõ34
kõrs kõrś kõrrõ kõrt49 lükkis maasikaid kõrre otsa ai maaśkit kõrrõ otsa;
kõrts kõrtś kõrdsi .kõrtsi37, kaba|k -gu -kut13
kõrtsmik kõrdsi|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, .kõrtśni|k -gu -kku38, kõrdsipidäjä - -t3, kõrdsipi|täi -däjä -däjät4
kõrv kõrv kõrva .kõrva30 kõrvad nagu supilontrusel kõrvaq nigu pangivanguq; teen sul kõrvad tuliseks aja sul kõrvaq kuumas;
kõrvaarst kõrva.tohtri - -t3
kõrvakiil kľau - -d2, lipś lipsi .lipsi37, kõrva|hu̬u̬ -hoobi -hu̬u̬pi37, kõrva|kiil -kiilu -.kiilu37
kõrvaklapp kõrvaklap|ṕ -i -pi37
kõrval kõrval , kõrva(h)n kõrval- kõrvalinõ; kõrvaltee kõrvalinõ tii;
kõrvaldama ärq v .vällä v .maaha .võtma raamat kõrvaldati müügilt raamat võeti müügist maaha; ta kõrvaldati ametist tä lasti vallalõ;
kõrvale kõrvalõ , .kõrva tule istu minu kõrvale ja laula minu järele! tulõq istuq muq kõrva ja laulaq muq perrä!; kõrvale hoidma kõrvalõ hoitma, pagõma, varima, võsso vidämä; kass sai peksa, nüüd hoiab minust kõrvale kasś sai pessäq, noq vari minno; kohtust kõrvale hoidma kohut pagõma;
kõrvalekaldumatult ütsijäli
kõrvalekalle muting -u -t13, essäh(t)üs -e -t9, .harkus -õ -t9 seksuaalne kõrvalekalle sugulinõ muting;
kõrvalest kõrva|lehť -lehe -.lehte34
kõrvaline kõrvali|nõ -dsõ -st5, .kõrvma|nõ -dsõ -st5 kõrvaline koht kõrvalinõ v kõrvaldõ paik;
kõrvalmaitse võõras v tõõnõ maik , kõrval|maik -maigu -.maiku37 joogiveel ei tohi olla mingit kõrvalmaitset joogiviil tohe-iq määnestkiq võõrast maiku ollaq; sellel asjal on ikkagi kahtlane kõrvalmaitse juures seol aśal om õ̭ks määnegiq kahtlanõ maik man;
kõrvalmõju tõ̭nõ toimõq
kõrvalolev kõrvali|nõ -dsõ -st5
kõrvalseisja kõrval.saisja - -t3, kõrvali|nõ -(d)sõ -st5 küsi seda oma kõrvalseisjalt! küsüq tuud hindä kõrval saisja v uma kõrvalidsõ käest!; ei sekkunud vaidlusesse, oli kõrvalseisja tükü es vaidlõma, kai kõrvalt;
kõrvalt kõrvalt
kõrvaltvaataja kõrvalt.kaeja - -t3, päält.kaeja - -t3
kõrvarõngas kõrva|rõ̭ngas -.rõ̭nga -rõ̭ngast22, kõrvus -(s)õ -t11
kõrvatagune kõrvatago|nõ -dsõ -st7, kõrvajuu|ŕ -rõ -rt40 tal kõrvatagused alles märjad täl kõrvatagodsõq viil likõq; kõrvatagust sügama kõrvajuurt kõhvitsõma;
kõrvenõges .kõrbaja nõkõń , .kõrbaja nõkõś
kõrvetama .kõrbama kõrbadaq v kõrvadaq .kõrba77, kõrvõ|tama v kõrbõ|tama -taq -da81 kõrvetav päike kõrbaja päiv; nõgesed kõrvetavad nõgõsõq kõrbõtasõq;
kõrvetised .kõrbaja - -t3, palotaja - -t3
kõrvik 1. lunť lundi .lunti37 2. kasvot .tia|nõ v tia|s -(d)sõ -st7, ti(ga)s|hain -haina -.haina30, tõ̭ia|nõ v tõia|s -dsõ -st7, tõias|hain -haina -.haina30
kõrvits kürvi|ts -dsä -tsät13
kõrvutama .kõrvu(isi) .säädmä v .pandma , .võrdõlõma* võrrõldaq .võrdõlõ85, kõrragaq v üte(h)n .kaema need raamatud pole omavahel kõrvutatavad naid raamatit saa-iq kõrvuisi säädäq; kui Eestit ja Soomet kõrvutada, siis ... ku Eestit ja Soomõt kõrragaq kaiaq, sõ̭s ...;
kõrvuti .kõrvu(isi) , kõrvitsi(kku) , kõrvitsillaq , kõrvutsi(kku) , kõrvutsillaq , .kõrvu(i(d)si)
kõssama .tehkämä tehädäq .tehkä77, tehä|tämä -täq -dä82, tõha|tama -taq -da82, tõhka|tama -taq -da82, .kõssama kõssadaq .kõssa77 ei kõssagi ei tehkäq kah;
kõtt kõ̭tsi
kõu .pik|ne -se -set6, .pikjä|ne -dse -st5
kõuts esäne kasś
kõva kalǵ kalõ .kalgõ37, ka(l)lõ - -t14, kõv|a -a -va28, .kangõ - -t1 miks sa kõvu herneid sööd, keeda pehmeks! mis sa hernit kalõst pääst süüt, keedäq pehmes!; supp ei ole veel valmis, tangud on kõvad ruug olõ-iq viil valmis, suurmaq ommaq kõvaq; kõvaks tõmbuma kinnäh(t)ümä; kõvaks kuivama kõvas kuioma, plaakuma, plaagatuma; tegi südame kõvaks tekḱ süäme kalõs; kõva külm kõva v kangõ külm;
kõvadune (.)kõvvu|nõ -dsõ -st7, (.)kõvvu - -t1 rauakõvadune ravvakõvvu;
kõvadus .kalǵus -õ -t9, .kõvvu|s -(sõ) -(s)t10, kõvahus -õ -t9, kõvvutus -õ -t9
kõvaketas kõva|tsõ̭õ̭ŕ* -tsõõri -tsõ̭õ̭'ri37
kõvasi tahk taha .tahka33, kõvasḱ -i -it13
kõvasti kõvastõ , .kõvva , kõvastõlõ , .kimmähe , .kimmäle , .kin(d)mähe , .kin(d)mäle , armõtuhe , armõtulõ köida see pakk kõvasti kinni! köüdäq taa pakḱ kõvastõ kinniq!; kõht sai kõvasti täis kõtt sai kimmähe täüs; sadas väga kõvasti armõtuhe sattõ;
kõvastuma kõvah(t)u|ma -daq -84, kalõh(t)u|ma -daq -84, kalõ|tama -taq -da82, kõvas minemä v .tõ̭mbama
kõvemini kõvõmbahe , kõvõmbalõ , kõvõmbidõ , kõvõmbihe , kõvõmbilõ
kõvendama kõvõmbas tegemä , kimmä|tämä -täq -dä82
kõvendi kõvõndaja - -t3
kõvenema kõvõmbas minemä v .tõ̭mbama , kimmätü|mä -däq -84 külm, tuul, tuisk, torm kõvenes külm, tuuľ, tuisk, torḿ lätś kõvõmbas; sellest tuleb hea seep, hakkab juba kõvenema seo saa hää siiṕ, nakkas jo kimmätümä;
kõver kõv|võŕ -õra -õrat4, vir|ril -ilä -ilät4, krõ̭nksi(h)n , .väntri|k -gu -kku38 kõver tee kõvvõŕ tii; miks sul nägu nii kõver on? mille sul taa nägo nii kõvvõŕ v virril om?; kõveraks tõmbunud sõrmed krõ̭nksi tõ̭mmanuq sõrmõq; kõver puu väntrik puu;
kõveralt kõvõrahe , kõvõralõ , kõvõridõ , kõvõrihe , kõvõrilõ , kõvõruisi , virilüisi , .vändü
kõveras kõvõra(h)n , kronksu(h)n , krunksi(h)n , kügäroodsakallaq , kügäroodsu(h)n , künäroodsu(h)n , künäräädsi(h)n , hangu(h)n , nõõgu(h)n vanake kõndis kõveras vanainemisekene kõ̭nďsõ künäräädsin;
kõverasse kõvõrahe , kõvõralõ , kõvõridõ , kõvõrihe , kõvõrilõ , kõvõruisi , .krunko , .krõ̭nksi , .kronksu , .köngä , kügäru̬u̬tsu , künäru̬u̬tsu , künä.räätsi , .hanku , nõ̭õ̭ku
kõverdama kõvõrahe v kõvõras .käändmä , kõvõras tegemä ta kõverdas huuli tä käänď suu kõvõras;
kõverdi kõvõrahe , kõvõralõ , kõvõridõ , kõvõrihe , kõvõrilõ , kõvõruisi kõverdi kasvanud puu kõvõrihe kasunuq puu; kõverdi vaatama kõvõrahe kaema; mis sa kõverdi lähed, käi teed mööda! mis sa kõvõrdat, käüq tiid pite!;
kõverduma kõvõras minemä v .tõ̭mbama , virildü|mä -däq -84
kõverus kõvõrus -õ -t9, krõ̭nkś krõ̭nksi .krõ̭nksi37, krõ̭ krõssi .krõssi37, vink vingu .vinku37 seal on kõverus sees sääl om krõ̭nkś seen; hanguvarrel on kõverus sees viglahannal om vink seen;
kõõksatus kõõksah(t)us -õ -t9
kõõksuma krõ̭õ̭ksma krõ̭õ̭'ksuq krõõksu64, kõ̭õ̭kama kõõgadaq kõ̭õ̭'ka77 kõõksub naerda kõ̭õ̭kas naardaq;
kõõluma .kungõlõma kungõldaq .kungõlõ85 laps kõõlub uksel latś kungõlõs ussõ pääl;
kõõlus kõõlus -(s)õ -t11, langlih|a -a -ha28
kõõm koomõq ku̬u̬mõ koomõt18, kohmõq .kohmõ kohmõt18
kõõmama kohmõ|tama -taq -da82, koomõ|tama -taq -da82 vastu kevadet hakkavad lehmad saba poolt kõõmama vasta keväjät nakkasõq lehmäq hanna puult kohmõtama;
kõõrdi kõ̭õ̭rdu , kõõrildõ , kõvõrahe , kõvõralõ , kõvõridõ , kõvõrihe , kõvõrilõ , kõvõruisi vaatab kõõrdi kaes kõvõruisi v kõ̭õ̭rdu v kõõrildõ;
kõõrdis kõõri|k -gu -kut13 kõõrdis silmad kõõriguq v kõvõraq silmäq;
kõõrdsilm kõ̭õ̭rd|silm -silmä -.silmä35, hõra|silm -silmä -.silmä35
kõõritama kõõrista|ma -q -83, kõõri|tama -taq -da82, kõõro|tama -taq -da82, mitmit kõrdo kõõri(s)tõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86
kõõrutama kõõru|tama -taq -da82, kõõri|tama -taq -da82, kõõrista|ma -q -83, mitmit kõrdo kõõrutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 kanad kõõrutavad õues kanaq kõõritasõq välän; tüdrukud kõõrutavad laulda tütriguq kõõrutasõq lauldaq;
käbe kä|pe -pe v -behe -pet v -behet14, tsäpe - -t14, .väs(t)li - -t1, nopõ - -t14, tra|gi -gi -ki26 käbe taat tsäpe taať; käbe ja terane tütarlaps tragi ja teräne latśkõnõ;
käbedasti käbehehe , käbehele , .väs(t)lihe , .väs(t)lile
käbi kuk|k -u -ku37, kunń kunni .kunni37 kuuse-, männikäbi kuusõ-, pedäjäkukk; lepakäbi lepäkukk; käbisoomused kukuhurmaq v kukusoomusõq;
käbihein kimalasõ|hain -haina -.haina30
käbilind ristinok|ḱ -i -ki31
käbirikas kukõ|nõ -dsõ -st7, kuka|nõ -dsõ -st7
käblik koobakõ|nõ -sõ -ist8, käbli|k -gu -kut13
kädin kä|tsin -dsinä -dsinät4, tsa|kin -gina -ginat4, tsä|tsin -dsinä -dsinät4, kädsin -ä -ät4, tsädsin -ä -ät4
kädisema tsädsis|emä -täq -e87, kädsis|emä -täq -e87
kädistaja kätsätäjä - -t3, tśaaga - -t2, tsääga - -t2
kädistama kätsä|tämä -täq -dä82, kaadsa|tama -taq -da82, katsa|tama -taq -da82, kädsistä|mä -q -83, tsääga|tama -taq -da82, tśaaga|tama -taq -da82, tsädsistä|mä -q -83, tsätserdä|mä -q -83, tsätsä|tämä -täq -dä82, mitmit kõrdo tśaagatõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, tsäägatõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 mis see harakas seal kädistab? miä taa harak tan kätsätäs?; naised muudkui jõid kohvi ja kädistasid naasõq muguq jõiq kohvi ja tsätsädiq; papagoi kädistab papagoi tsätserdäs;
käegakatsutav (.käegaq v .peogaq) .kumpiq sõja lõpp oli käegakatsutav sõ̭a lõpp olľ käegaq kumpiq v sõ̭a lõpp joba paistu; millal te käegakatsutavate tulemusteni jõuate? kuna joba midägiq nätäq saa v om?;
käekell käe|kell -kellä -.kellä35, .randmõ|kell -kellä -.kellä35
käekiri käe|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43
käekott käekot|ť -i -ti37
käekõrval käe otsa(h)n , käeperä(h)n , käekõrval vedas hobust käekõrval vidi hobõst suuveerest v käeperän;
käekõrvale käe .otsa , käe.perrä , käekõrvalõ võtab lapse käekõrvale võtt latsõ käe otsa;
käelaba kämmäl .kämblä kämmäld23, kä|si -e -tt42, peo - -d53
käendaja käe|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, käsini|k -gu -kku38 ma pean pangast laenu võtma, tule mulle käendajaks! mul tulõ pangast lainu võttaq, tulõq mullõ käemehes!; käendajaks hakkama käemehes lüümä;
käendama käemehes olõma kes sind käendab? kiä su käemiiś om?;
käepide hand hanna .handa33, (käe)vang (-)vangu (-).vangu37, pi|tem -demä -demät3, pidermä|s - -(s)t15 mõõga käepide mõõga pää; vihmavarju käepide sirmi hand;
käepärane käe peri , käeperäli|ne -dse -st5, käeperä|ne -dse -st7
käepärast käeperi
käes käe(h)n pliiats on minu käes pleiätś om muq käen; seisame vihma käes saisamiq vihma käen;
käesolev seo käesoleval aastal timahava; käesoleval ajal parhillaq, seo ilma aigo; käesolevaga tahan ma öelda … seogaq taha ma üldäq …;
käest käest laps on käest ära latś om hukan; küsi ema käest! küsüq imä käest!;
käevangus käevangu(h)n , käe(h)n , käe pääl korv on käevangus, müüb maasikaid kor om käe pääl, müü maaśkit;
käevõru (käsi)vahr (-)vahru (-).vahru37, arm|panť† -pandi -.panti37, käe|vits -vitsa -.vitsa30
kägar kugõri|k -gu -kku38, mütsä|k -gu -kut13, müdsäri|k -gu -kku38 kägaras kugõrigun, rukussin, rutsakallaq, rupskallaq; kägarasse kugõrikku, rukussihe, rukussilõ, rutsakuhe, rutsakulõ; topib asjad kohvrisse kägarasse kokku mütserdäs aśaq kohvrihe kugõrikku kokko; tõmbas ennast külmast kägarasse tõ̭mmaś hinnäst külmä peräst kugõrikku;
kägardama mütsü|tämä -täq -dä82, nutsõrda|ma -q -83, nütsü|tämä -täq -dä82, ruku|tama -taq -da82, tutsu|tama -taq -da82, kõrras mütsähü|tmä -täq -dä62 kägardasin enda rõugu alla rukudi hindä rõugu alaq;
kägarik kugõri|k -gu -kku38, mütsä|k -gu -kut13, müdsäri|k -gu -kku38
kägin kä|tsin -dsinä -dsinät4, ki|tsin -dsinä -dsinät4, .kiidsmi|nõ -sõ -st5, kiids kiidsu .kiidsu37, tsä|kin -ginä -ginät4 ukse, hälli kägin ussõ kiidsminõ, hällü kitsin;
kägisema kädsis|emä -täq -e87, kidsis|emä -täq -e87, kägis|emä -täq -se87, tsägis|emä -täq -e87 vanker on määrimata, kägiseb rattaq ommaq määŕmäldäq, kidsiseseq;
kägistama käkistä|mä -q -83, (kaalast) pitsi|tämä -täq -dä82, pu̬u̬ma puvvaq pu̬u̬ min 1. ja 3. k .poi(õ)54 särgikaelus kägistab hammõ kaalamulk pitsitäs;
kägu kä|go -o -ko27, ḱa|go -o -ko27
kähar tsibõr , tsipr , kah|haŕ -ara -arat4, tsäbri|k -gu -kut13, tsäbrä|k tsibra .tsipra47, tsäbäŕ tsäbrä .tsäprä46, tsäpäŕ , tsäpr vennal on käharpäine pruut velel om tsäbrägu päägaq pruuť; kähar mänd kahhaŕ petäi; käharalt tsäbärähe, tsäbäräle; käharasse tsäpro, tsäprä;
kähardama tsäbrä|tämä -täq -dä82, tsäbärdä|mä -q -83, tsähü|tämä -täq -dä82
käharduma tsäbrähü|mä -däq -84, tsäbärdü|mä -däq -84 lapse juuksed on saunas kähardunud latsõ hiusõq ommaq sannan ärq tsäbrähünüq;
kähe kähhe - -t14, kahrõq .kahrõ kahrõt18 käheda häälega kähhe v kahrõ helügaq; mul on täna hääl kähe mul om helü täämbä kahrõq;
kähisema kähis|emä -täq -e87, kähistä|mä -q -83, ködsis|emä -täq -e87
kähku kibõhõlõ , .virka , kipõlt , kippõlõ , kippõhe , kipõstõ , ruttu , .kähko , kibõhõhe siit tuleb kähku jalga lasta tast tulõ kibõhõhe ärq paedaq; hüppas kähku voodist välja ja hakkas riietuma karaś ruttu sängüst vällä ja naaś rõivilõ pandma; tee kähku, muidu jääme hiljaks! tiiq kipõstõ v virka, muido jäämiq ildas!;
kähmlema .kisklõma kisõldaq .kisklõ85, .tap|lõma tapõldaq .taplõ78
kähmlus .kiskmi|nõ -sõ -st5, nahõlus -õ -t9, kakõlus -õ -t9, tapõlus -õ -t9
kährik(koer) kährikpin|i -i -ni26, kähri|k -gu -kut13
kähvama .tsähvämä tsähvädäq .tsähvä77, .kihvama kihvadaq .kihva77
käi pü̬ü̬r pöörä pü̬ü̬35 ta teritab käia peal nuga tä higo pöörä pääl väist;
käiama pü̬ü̬rdmä pöördäq v pü̬ü̬rdäq pöörä66 käia nuga teravaks! pööräq väitś teräväs!; sa pead siit seda nurka natuke maha käiama sa piät siist seod nukka veidükese maaha püürdmä;
käibemaks .käübe|mass -massu -.massu37, käügi|mass* -massu -.massu37, kauba.vaihtus|mass -massu -.massu37
käibima .käümä .kävvüq käü min 1. ja 3. k käve54, tarvitusõl olõma see raha enam ei käibi seo raha inämb ei käüq;
käigukast käügi|kasť -kasti -.kasti37 automaatkäigukast automaaťkäügikasť;
käik käüḱ käügi .käüki37, tret|ť -i -ti37, .käümi|ne -se -st5 maa-alune käik maa-alonõ käüḱ; minu käigud on nüüd käidud muq käügiq v käümiseq ommaq noq ärq käüdüq; rusikad lasti käiku lätś andmisõs; viie käiguga auto viie käügigaq auto;
käil laivanõ̭n|a -a -na28, vü̬ü̬ŕ vööri vü̬ü̬ri37
käima .käümä .kävvüq käü min 1. ja 3. k käve54, .astma .astuq astu64, .kõ̭nďma .kõ̭ndiq kõ̭nni63, (lohinal) tohvõlda|ma -q -83, mitmit kõrdo .käül|emä† -däq -e85, edesi-tagasi v mitmit kõrdo .käüske|(l)lemä -lläq -(l)le86 käiakse käüdäs v kävväs; käib tuba pidi ringi käü tarrõ piten; käib mööda tuba edasi-tagasi käüskeles tarrõ piten; käin muudkui ametnikke mööda käü v käüle muguq ammõťnikkõ piten; linna mööda ringi käima liina piten kaaritama; käi minema! käüq minemä!; lapsed käisid tulega hooletult ringi latsõq käveq tulõgaq hoolõtuhe ümbre; alla käima hukka minemä; allakäinud inimene hukkalännüq v hukan inemine;
käimine .käümi|ne -se -st5, .astmi|nõ -sõ -st5, .kõ̭nďmi|nõ -sõ -st5
käimla peldi|k -gu -kut13, kemmerg -u -ut13, kimmerg -u -ut13, krimmek -u -ut13, nuusni|k -gu -kut13, sita|maja -maja -majja v -maia28
käis käü(s)s .käü(s)se käüst11
käiseauk .käü(s)se|mulk -mulgu -.mulku37
käitlema .ümbre tegemä v tü̬ü̬tämä , ka(m)manda|ma -q -83
käitlus .ümbretegemi|ne -se -st5, .ümbretü̬ü̬tämi|ne -se -st5, ka(m)mandami|nõ -sõ -st5 jäätmekäitlus asu ümbretüütämine, asugaq kammandaminõ;
käituma (.õigõhe) olõma ollaq olõ 3. k om v um m 3. k ommaq v ummaq58, hinnäst .ülle(h)n v ülevä(h)n pidämä ta ei oska õigesti käituda tä mõista-iq õigõhe ollaq v hinnäst õigõhe üllen pitäq; käitu korralikult! olõq no ilosahe!;
käitumine (.hindä) .ülle(h)n-  v  ülevä(h)npidämi|ne -se -st5, olõmi|nõ -sõ -st5, elopidämi|ne -se -st5
käive käübeq .käübe käübet19, käüḱ käügi .käüki37 kaupluse käive poodi käübeq; käibele tuli uus raha vahtsõnõ raha tulľ käüki v tarvitustõ; uued margid lasti käibele vahtsõq margiq lasti v vällä v käüki;
käivitama .käümä .pandma
käkerdis käkerüs -e -t9, plokõrus -õ -t9, tśopõrus -õ -t9
käkk käk|ḱ -i -ki37, käk|k -ü -kü37, määds määdsä .määdsä35
käli kälüsḱ -i -it13, käl|ü -ü -lü28
kälimees kälü|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39
kämmal kämmeľ .kämble kämmeld23, kämmäl .kämblä kämmäld23, kä|si -e -tt42 kämblaluu peoluu; kämblaga mõõtma kämmeldämä;
känd kand kannu .kandu36, (läbivettünüq) rambõq .rampõ rambõt18 kände täis kandliganõ; kände täis lagendikul kandligadsõ lakõ pääl;
kängitsema kängi|tsemä -tsäq v -däq -dse90, .känǵmä .kängiq kängi63, .jalgo kinniq .pandma
känguma (k)ängäh(t)ü|mä -däq -84, päräh(t)ü|mä -däq -84, .prällü|mä -däq -80, .põ̭nni .jäämä , tir(g)ah(t)u|ma -daq -84, .tirku|ma -daq -80, .punda .jäämä , (vilä kotsilõ) .tulpu|ma -daq -84 see loom on kängu jäänud seo elläi om ärq pärähtünüq; oder on kängu jäänud kesev om ärq tulpunuq; kängunu köngätś, pungatś, pungõs, tingunõ;
känguru .kängru - -t1
kängus hangu(h)n , käädsä(h)n , köngä(h)n , tśangu(h)n , pinivarrõ(h)n , prälli|ne -dse -st7 see laps on kängus, ei lähe kasvu poolest sugugi edasi taa latś om pinivarrõn, ei lääq kasvo poolõst sukuginaq edesi;
kännuraha mõts kannurah|a -a -ha28, kannu|hind -hinna -.hinda30
kännuseen kannu|si̬i̬ń -seene -si̬i̬nt40
kännustik kannistu - -t1, kannisti|k -gu -kku38, kannusti|k -gu -kku38
kännuvõsu mõts kannuvõs|o -o -so26
käntsakas kändsä|k -gu -kut13, mats matsu .matsu37 käntsakas leiba, liha, savi mats leibä, lihha, savvi; käntsakas kintsuliha saas lihha; külalised tõid käntsaka kintsuliha küläliseq tõiq saaso lihha;
käokuld kõllanõ kassikäpp
käpakil(e) käpikilläq , käpil(d)e , käpäkilläq
käpalised kasvot m käpäq käppi käppi37
käpard puss pussu .pussu37, huńa|puss -pussu -.pussu37, puss.nuhkri - -t1, puss.näägri - -t1 sa oled käpard, ära tule siia ette! sa olõt niguq puss, tulku-iq siiäq jalgo!;
käperdama .kumṕma .kumpiq kumbi63, käperdä|mä -q -83, käpistä|mä -q -83, käpi|tämä -täq -dä82, käpi|tsemä -tsäq v -däq -dse90, laabi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, kabista|ma -q -83, mitmit kõrdo käperde|(l)lemä -lläq -(l)le86, käpiste|(l)lemä -lläq -(l)le86 ära mind käperda, ma hakkan karjuma! kumṕku-iq minno, ma nakka rüüḱmä!; ära nühi ja käperda, silita ilusti! laabitsõgu-iq, ilestäq ilosahe!;
käpik pio|kinnaś -.kinda -kinnast23, rusik|-kinnas -.kinda -kinnast23, ruśk|kinnas -.kinda -kinnast23
käpuli käpil(d)e , käpikilläq , käpäkilläq laps käib põrandal käpuli latś käperdelles põrmandu pääl;
käputäis pio|täüs -tävve -täüt49, käpä|täüs -tävve -täüt49 käputäis heinu piotäüs haino; ainult käputäis sõdureid oli alles jäänud õ̭nnõ käpätäüs sõ̭amiihi olľ alalõ jäänüq;
kära larḿ larmi .larmi37, kär|ä -ä -rä24, mür|ä -ä -rä24 kära tegema larmi lüümä;
kärama .larmama larmadaq .larma77, .kärrämä kärrädäq .kärrä77, kär|ä(hä)mä -räq v -ädäq -rä v -ähä88
kärarikas: linn on kärarikas liinan om palľo larmi;;
käratama röögähtä|mä -q -83, hürmähtä|mä -q -83, kärähtä|mä -q -83, kärähü|tmä -täq -dä62, .hürmämä hürmädäq .hürmä77 niipea kui isa käratas, oli vaikus majas niguq esä kärähť, nii olľ vaikus majan;
käratsema .larmama larmadaq .larma77, .kärrämä kärrädäq .kärrä77, kär|ä(hä)mä -räq v -ädäq -rä v -ähä88
käratus röögäh(t)üs -e -t9, hürmäh(t)üs -e -t9
kärbes .kärblä|ne -se -st5 ei tee kärbselegi liiga tii-iq kärbläselegiq halva; lihakärbes lihakärbläne; pistekärbes marukärbläne; ajab teisele kärbseid pähe aja tõõsõlõ kärbläisi silmä;
kärbeskaal sport .kärbläs|kaal -kaalu -.kaalu37
kärbis kärbä|rõuk -rõugu -.rõuku37, kärp kärbä .kärpä37, kärbi|k -gu -kut13 hein pannakse kärbistesse hain pandas kärbikuhe v kärpä;
kärbseseen .kärbläse|si̬i̬ń -seene -si̬i̬nt39
käre kärre - -t14, tsärre - -t14, (külmä kotsilõ) ki|dsu -dsu -tsu26, kibras .kipra kibrast22 käre vanamoor tsärre vanamuuŕ; käre naisterahvas käro, tsärdsä; hääl läks käredaks helü lätś kärres v kahrõs; käreda vooluga jõgi vuulsa jõ̭gi; käre külm kidsu v kibras külm;
käredalt = käredasti kärehehe , kärehele , tsärehehe , tsärehele
kärestik kivestü - -t1, m vu̬u̬lsaq vu̬u̬lsidõ vu̬u̬lsit18 selles jões on palju kärestikke seon jõ̭õ̭n om palľo kivestüid v vuulsit;
kärestikuline voolas vu̬u̬la voolast22, vu̬u̬lsa - -t3
kärg m vahaq vahho vahho28, hrl m vaha|kõrv -kõrva -.kõrva30, mi̬i̬|kõrv -kõrva -.kõrva30, kärǵ käre .kärge34 kärjekiri (kudumitel) mehikuanõ;
kärgatama kär(g)äh(t)ä|mä -q -83, kärdsähtä|mä -q -83, kärähü|tmä -täq -dä62, mürähtä|mä -q -83, tümäh(t)ä|mä -q -83, hürmähtä|mä -q -83, põ̭ngahu|tma -taq -da11 pikne kärgatas pikne kärdsähť v kärähüť;
kärgatus kär(g)äh(t)üs -e -t9, kärdsäh(t)üs -e -t9, müräh(t)üs -e -t9, tümäh(t)üs -e -t9, tümä|k -gu -kut13, hürmäh(t)üs -e -t9 kuulsin kärgatusi, kui kive lõhuti ma kuuli kärähüisi, ku kivve lahuti;
kärin kär|rin -inä -inät4
kärisema käris|emä -täq -e87 püksid kärisesid õmblusest lõhki püksiq kärisiq ummõlusõst lahki; mehe hääl hakkas kärisema mehe helü naaś kärisemä;
käristama käristä|mä -q -83, käro|tama -taq -da82, mitmit kõrdo käriste|(l)lemä -lläq -(l)le86 ta muudkui käristab oma võrriga tä muguq kärotas uma võrrigaq;
käristi käristäjä - -t3, kär|o -o -ro26 käristi tehti tuuleratta külge käro tetti tuulõratta mano;
kärjekann kup|p -a -pa31, mehi|koda -kua -kota27
kärkima .kärḱmä .kärkiq kärgi63, .hürmämä hürmädäq .hürmä77, hürmü|tämä -täq -dä82, mitmit kõrdo .kärkelemä kärgeldäq .kärkele85, .hürmelemä hürmeldäq .hürmele85 ära selle tühise asja pärast küll kärkima hakka! naaku-iq taa tühä aśa peräst joht kärḱmä!;
kärkimine .kärḱmi|ne -se -st5, .kärḱnä - -t3
kärmas = kärme kä|pe -pe v -behe -pet v -behet14, kärmäs .kärmä kärmäst22, .väs(t)li - -t1, tirrõ - -t14, tsä|päŕ -bärä -bärät4, tsäpe - -t14, .nopri - -t1, nopõ - -t14, krapa|tś -dsi -tsit13, kratsa|k -gu -kut13, teiras† .teira teirast22 ta on väga kärmas tööd tegema tä om väega västli tüühü; kärmas tüdruk tirrõ tütrik;
kärmelt = kärmesti käbehehe , käbehele , .kärmähe , .kärmäle , .väs(t)lihe , .väs(t)lile
kärmus käbehüs -e -t9, krabõhus -õ -t9, .kärmüs -e -t9
kärn (kärna) kärn kärnä .kärnä35, raig raia .raiga32 pea oli täitanud ja kärnas pää olľ täen ja raian; kärna minema raiatama, kärnä minemä;
kärn (kärni) kärń kärni .kärni35
kärnane kärnä|ne -dse -st7, raia|nõ -dsõ -st7, korbatanu|q - -t1
kärnkonn k(r)obi|kunn -kunna -.kunna31, kärn|kunn -kunna -.kunna31, rubi|kunn -kunna -.kunna31, pada|kunn -kunna -.kunna31 rohe-kärnkonn rohilinõ kärnkunn;
kärnoblikas hobõsõhubli|k -gu -kut13, kärn|hain -haina -.haina37, kärnä|lehť -lehe -.lehte34
kärp suuŕlas(n)its suurõlasnidsa suurtlasnitsat13, suuŕlahits suurõlahidsa suurtlahitsat13, suuŕnirḱ suurõnirgi suurt.nirki37
kärpima pü|gämä -käq -ä59, .lõikama lõigadaq .lõika77, lühembäs v vähämbäs tegemä seda hekki peab pisut kärpima seod hekki tulõ veidükese pükäq; minu artiklit kärbiti päris kõvasti mu artiklit tetti peris palľo lühembäs; palka, kulutusi kärpima palka, kulutamist kokko tõ̭mbama; õunapuud tuleb kärpida uibut tulõ lõigadaq; tiibu kärpima siibo lõikama; juukseid kärpima hiussit polkama;
kärsahais kärd kärdä .kärdä35, kärd|hais -haisu -.haisu37, kärss kärsä .kärssä35, tirss tirsu .tirssu37
kärsima lä|be(he)mä -peq v -bedäq -pe v -behe88, .tald|ma .taldaq talda61, .kärśmä .kärsiq kärsi63 ta ei kärsinud süüagi tä läpe-es süvväkiq; ma ei kärsinud enam oodata ma es taldaq inämb uutaq;
kärsimatu = kärsitu tirga - -t2, vilgõs .vilkõ vilgõst22, läbemäldäq , .taldmaldaq , .kärśmäldäq , kärsitüisil , hu|bi -bi -pi26, pirga - -t2, rä|bo -bo -po26 kärsitu inimene v olend rabakarasḱ, rabasḱ; kärsitu olema kärsitämä, kärsite(l)lemä; see laps on nii kärsitu, ei püsi sugugi paigal taa latś om sääne vilgõs, püsü-iq paigan raasuginaq; kärsituvõitu räbelik;
kärss (tsia)nõ̭n|a -a -na28, kärs kärsä .kärsä35
kärssama .kõrbõma kõrbõdaq v kõrvõdaq .kõrbõ77, .kärssämä kärsädäq .kärssä77, .kärdä v .kärssä ajama
kärts 1. kärdsäh(t)üs -e -t9, kär(g)äh(t)üs -e -t9, jõma|k -gu -kut13 2. .kärpsä - -t3, tsärre - -t14 kärtsud värvid kärpsäq värmiq; kärts tüdruk tsärre tütrik;
käru kär|o -o -ro26 mine too kärutäis mulda! mineq tuu kärotäüs maad!; järelkäru peräkäro;
kärutama käro|tama -taq -da82
kärvama .lõpma lõppõq lõpõ74, singa|tama -taq -da82, singah(t)u|ma -daq -84 kärvad nagu koer koolõt ku pini; kärvanud koer lõpnuq pini; rott oli nurka ära kärvanud rotť olľ nukka ärq singatanuq;
käsi kä|si -e -tt42, latsik käťu - -t2 käe alt kinni käekõvõran; paremat kätt hääd kätt; kätepühkimislapp käepühüs; kuldsete kätega tüdruk hää minogaq tütrik; elasin mehega terve elu, ilma et ta oleks mu vastu kätt tõstnud elli mehegaq iä nii, et tä mullõ vaśt sõrmõga tikahuť, tuud olõ õs; käega katsuma kumṕma, käsitämä, mitmit kõrdo käsitelemä; hobune ei luba ennast käega katsuda hopõń ei lupaq käsitäq; käega lööma rehmämä, rehksämä, käegaq lüümä  v hiitmä; lõi käega ja astus juurest minema rehäs õ̭nnõ ja astsõ mant minemä; lõin käega ja tulin tulema ma hiidi   v   visksi käegaq ja tulli mant; ta lõi käegaq ja jättis töö pooleli tä hiiť käegaq ni jätť tüü poolõlõ;
käsikaudu .kumṕmiisi , kumbatõ(h)n , kobidõ(h)n , kä(s)sikaalt , käsi.kaudu
käsikiri käsi|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43
käsikivi (käsi)kiv|i -i -vi26, käekiv|i -i -vi26, .jahvõkiv|i -i -vi26 käsikivi silm kängämulk;
käsikäes käsikäe(h)n , käetsimmi käivad ikka veel käsikäes, ise juba mitu aastat abielus kääväq iks viil käetsimmi, esiq jo mitu aastakka paarin;
käsil käsil , käümä(h)n , käe(h)n , jalal† mul on mitu asja korraga käsil mul om mitu asja kõrragaq käen v käsil; seal on lauda ehitamine käsil sääl om lauda ehitämine käümän; reedel oli käsil ubade koristamine riidi olľ uapõiḿminõ jalal;
käsilane käsilä|ne -se -st5
käsile käsile , kätte
käsipall käsi|palľ -palli -.palli37
käsipuur uherď -i -it13, oherď -i -it13, vingõrď -i -it13
käsipõsakil(e) käsipõsikallaq , käsipõsildõ , käsipõsikallõ
käsiraamat käsiraama|t -du -tut13
käsiraha käsirah|a -a -ha28, käerah|a -a -ha28, ku̬u̬tspenni|ḱ† -gi -kit13 maksin korteri eest käsiraha ära massi kortina iist käsiraha ärq;
käsitama 1. .arvo .saama , ja|gama -kaq -a59, .taidma (.)taidaq taia66 kuidas seda lauset käsitada? kuimuudu seost lausõst arvo saiaq?; tema tütar oskab hästi värve käsitada timä tütäŕ mõist häste värme; 2. kq ka käsitsema
käsitlema .uuŕma .uuriq uuri63, .silmämä silmädäq .silmä77, .kaema kaiaq kae67 teadustöö käsitles võrukeste identiteeti tiidüstüü uursõ võrokõisi hindätiidmist; film käsitleb sõjasündmusi filmin näüdätäs sõta; see raamat käsitleb külaelu 20. sajandi algul seo raamat kõ̭nõlõs 20. aastagasaa algusõ küläelost;
käsitlus üle.kaehus* -õ -t9, .uuŕmi|nõ -sõ -st5, .silmämi|ne -se -st5
käsitsema .pruuḱma .pruukiq pruugi63, .ümbre .käümä , tarvi|tama -taq -da82 last õpetati nuga ja kahvlit käsitsema latś opati väidse ja kahvligaq ümbre käümä; oskab mitmesuguseid tööriistu käsitseda mõist mitmõsugumaidsi tüüriisto pruukiq;
käsitsi käsitsillaq , .käegaq , kässigaq , käsilde , käsitse , käsitside minu ajal õmblesid rätsepad veel käsitsi muq aigo umbliq rätťsepäq viil käegaq;
käsitus .arvo.saami|nõ -sõ -st5
käsitööline käsitü̬ü̬li|ne -se -st5, käetü̬ü̬li|ne -se -st5
käsivars käsi|varś -varrõ -vart49, käe|varś -varrõ -vart49
käsk käsk käsü .käskü37, .käskmi|ne -se -st5 andsin käsu, et nad puud tuppa tooks anni käskü v käsü, et nä puuq tarrõ tuussiq;
käskija .käskjä - -t3
käskima .käskmä .käskeq käse65, .käskü .andma käskiv kõneviis kiiľ käskjä kõ̭nnõviiś;
käskjalg joosu|poisś -poisi -.poissi37, käsk|jalg -jala -.jalga33, sõ̭na.andja - -t3, sõ̭natu̬u̬ja - -t3, virga|tś -dsi -tsit13, tahvõ|ť† -di -tit13 käskjalg tõi vallamajja kiireloomulise teate virgatś tõi vallamajja rutulist tiidmist;
käskkiri käsk|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43, käsü|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43, käsk käsü .käskü37 ministri käskkiri ministri käsk;
käsklus käsk käsü .käskü37, .käskmi|ne -se -st5
käsn käsn käsnä .käsnä35, vamḿ vammi .vammi37 puukäsn pess, käsn;
käsutama ka(m)manda|ma -q -83, käsü|tämä -täq -dä82, käso|tama -taq -da82 peremees käsutas sulase heinu tooma perremiiś kammanď suladsõ haino tuuma;
käterätt kä(t)erät|ť -i -ti37, käepühüs -(s)e -t11, seto kiiľ tira(s)ni|k -gu -kku38
kätetöö käetü̬ü̬ - -d52, kässigaq tett tü̬ü̬ , kässi tü̬ü̬
kätis .käü(s)se.väldri - -t1
kätki häll hällü .hällü37, hüll hüllü .hüllü37
kätsatama katsa|tama -taq -da82 harakas kätsatab harak katsatas;
kätte kätte sain selle riide odavalt kätte sai seo rõiva odavahe kätte; helistasin talle, kuid ei saanud teda kätte kõlisti tälle, a saa õs tedä kätte; kurjategija saadi kätte kuŕatekij saadi v võeti kinniq; kätte sattuma v juhtuma räbähtümä; hunt sattus jahimeeste kätte susi räbähtü jahimiihi kätte;
kättemaks kättetasomi|nõ -sõ -st5, tasategemi|ne -se -st5, tas|o -o -so26 kättemaks on magus kättetasominõ om makõ;
kättesaadav (kätte)saiaq
kättesaamatu kättesaamaldaq
kättpidi kättpite(h)n viis lapse kättpidi tuppa vei latsõ kättpiten tarrõ; ta on kättpidi ukse vahel kinni tä om kättpiten ussõ vaihõl kinniq;
kääbas kääbäs .kääpä kääbäst22
kääbastik kääbästü - -t1, .kääpstü - -t1
kääbus kääbä|tś* -dsi -tsit13 kääbuspuu puukääbätś; kääbusõunapuu kääbätśuibu; kääbusküülik kääbätśkodojänes;
kääksatama käädsähtä|mä -q -83
kääksatus käädsäh(t)üs -e -t9
kääksuma .käätsmä .käätsüq käädsü64, .käädsmä .käädsüq käädsü64, .vingma .vinguq vingu64
kääksutama k(r)äädsü|tämä -täq -dä82, vingutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 kääksutab muudkui lõõtspilli, mängida ei oska käädsütäs pääle jõrgapilli, mängiq mõista-iq; mis sa sellest viiulist kääksutad? mis sa tast viiolist kräädsütät?;
käänak käänäh(t)üs -e -t9, käänä|ḱ -gi -kit13, käänäng -u -ut13, käänd käänü .käändü33 käänaku tagant tuli auto vastu käänü takast tulľ auto vasta;
käänama .käändmä (.)käändäq käänä66, kõrras käänähtä|mä -q -83, käänähü|tmä -täq -dä62, kiiľ (nimisõ̭nno) .käändmä (.)käändäq käänä66
käändsõna kiiľ nimisõ̭n|a -a -na28
käänduma .käändümä .käändüdäq käänü79
kääne kiiľ käänüs -(s)e -t11 nimetav kääne nimekäänüs; omastav kääne umakäänüs; osastav kääne osakäänüs;
käänis käänüs -(s)e -t11
käänlema .käändlemä kääneldäq .käändle85, käänüske|(l)lemä -lläq -(l)le86
käänuline .käändliga|nõ -dsõ -st5, käänäki|ne -dse -st5, käänüli|ne -dse -st5
käär 1. käärd kääro .käärdo36 jalgrada teeb väikse kääru jalgtii tege väiko kääro sisse; 2. (leevä)mur|o -o -ro26, käärd kääro .käärdo36, kääräh(t)üs -e -t9, (üle leevä lõigat) pöörändüs -e -t9 vanaema lõikas lapsele kääru leiba vanaimä lõigaś latsõlõ muro leibä;
käärid m kääriq .kääre .kääre37
käärima 1. .käärümä .käärüdäq käärü v .käärü.käärüdäq käärü79 v .käärü 80 , .käümä (minemä v nakkama) .kävvüq käü min 1. ja 3. k käve54 mahl pandi käärima mahl panti käärümä; moos on käärima läinud sahvť om käärümä lännüq; talvekuu alguses pandi õlu käärima talvõkuu edimäidsil päivil panti oluq käümä; 2. (kangast) üles vidämä käiseid üles käärima käüssit üles käändmä;
kääritama .käümä .pandma
käärpuud m kääŕ|puuq -puiõ -puid50
kääv hoi - -d53
köha köh|ä -ä -hä24, küh|ä -ä -hä24, rüüss rüüsä .rüüssä35 kopsutursega köha pauslaḱ, puuslaḱ;
köhatama köhähtä|mä -q -83, kühähtä|mä -q -83, köhähü|tmä -täq -dä62, rüüsähtä|mä -q -83, rüüsähü|tmä -täq -dä62
köhatus köhäh(t)üs -e -t9, rüüsäh(t)üs -e -t9
köhima köh|imä -hiq -i57, köhkä|tämä -täq -dä82, plohka|tama -taq -da82, plohku|tama -taq -da82, pröhkä|tämä -täq -dä82, .rüügämä rüvvädäq .rüügä30, .rüüstämä rüüstädäq .rüüstä77, rüüsü|tämä -täq -dä82 köhis kuiva köha köhe kuiva köhhä; köhib ägedalt tõ̭mbas köhimist; vanal Villemil on kopsud läbi, muudkui köhib vanal Villemil ommaq täüq läbi, muguq rüügäs;
köide (köite) köüdeq .köüte köüdet18, köüdüs -(s)e -t11
köide (köitme) köüdüs -(s)e -t11 kana oli üht jalga pidi köidikus kana olľ ütte jalga piten köüdüssen;
köietama kablu|tama -taq -da82
köievedu köüdsevidämi|ne -se -st5
köis köüdś köüdse köüst39, köüdś kövve köüt49, kabõl kabla .kapla45 seob koorma köiega kinni köüt kuurma kablagaq kinniq; poiss ronib köit mööda üles poisś roni köüst piten üles; köiekeeramismasin köüdsepüür, köüdsekäändmismassin; enda keerutatud köied hindä höörätedüq kablaq;
köitma .köütmä .köütäq köüdä61, üte(h)n .haardma köidab kaelaräti kaela köüt kaalaräti kaala; muusika köidab meeli muusiga köüt miili; pilku köitvad sääred silmiköütjäq v kaemapandjaq seereq; see mäng lapsi ei köida seo mäng haara-iq latsi üten v tõ̭mba-iq latsi; viisin raamatu köita vei raamadu köütäq; köitev mõte ütenhaardja mõtõq; köitev tegevus meeleperi v meeleperäline tegemine;
köks tśokś tśoksi .tśoksi37, peks peksu .peksu37 niidult saab veel ühe köksikese heinu niidü päält ütś tśoksikõnõ saa viil haino;
könksu .krõ̭nksi , .krõ̭nksu , .tśangu , .krunko , .krunksi , .konksi
könksus krõ̭nksi(h)n , krõ̭nksu(h)n , tśangu(h)n , krunksi(h)n , konksi(h)n
kört I I körť kördi .körti37, tsolľ tsolli .tsolli37, hülbäh(t)üs -e -t9 kördile lisati piima kördile panti piimä pääle;
kössi .kühmä , .köngä , kügäru̬u̬tsu , künäru̬u̬tsu , künä.räätsi , roodsakuhe , roodsaku(l)lõ
kössis kühmä(h)n , köngä(h)n , kügäroodsakallaq , kügäroodsu(h)n , künäroodsu(h)n , künäräädsi(h)n , röödsäki(l)le , roodsakallaq , roodsaku(h)n vajus kössi vaio kühmä; kössis inimene kügrätś, küürätś, kühmäk, kühmätś, kühkätś, kühmik;
kössitama köödsä|tämä -täq -dä82
köster .köstri - -t1, .köstre - -t3
köögivili aid|vili -vi(l)lä v -vi(l)ľa -.viljä v -.vilja43, aia|vili -vi(l)lä v -vi(l)ľa -.viljä v -.vilja43, aia|kraaḿ -kraami -.kraami37
köök kü̬ü̬ köögi kü̬ü̬ki37
kööme = köömen hrl m köömeq kü̬ü̬mne köömend17
köösner .kaskasep|p -ä -pä35, kas(u)ksep|p -ä -pä35
kübar kü|päŕ -bärä -bärät4
kübe ki|põń -bõna -bõnat4, höüd hövvü .höüdü36, heüd hevvü .heüdü36, t(s)i|põń -bõna -bõnat4, pu|tsai -dsaja -dsajat4, põrm põrmu .põrmu37, raas raasa .raasa31, tsipõ - -t14, tsä|peń -benä -benät4, tsä|päń -bänä -bänät4, kih|o -o -ho26, rõimõkõ|nõ -sõ -ist8 anna mulle kübeke võid! annaq mullõ kipõń võidu!; kübeke toitu oli veel kausipõhjas rõimõkõnõ süüki olľ viil kausipõḣan; tal pole kübetki aega täl olõ-iq ao raasagiq v tolmugiq;
küberkaitse .puutri.ründämise kaidsõq
küberruum küber|ruuḿ -ruumi -.ruumi37, .puutri|ilm -ilma -.ilma30
küberrünnak .puutri.ründämi|ne -se -st5
küdema küttü|mä -däq -80, pal|ama -laq -a69 vaata, kas ahi köeb! kaeq, kas ahi küttüs v palas!; pane ahi küdema! panõq ahi küttümä!; kui saun ära küdes, lasti sütel veel seista ja hõõguda ku sann ärq küttü, sis lasti hüdsil viil saistaq ja hõõadaq;
kühm kühm kühmä .kühmä35, kunń kunni .kunni31, kum|o -o -mo26, kühk kühü .kühkü37, kü̬ü̬r küürä v köörä kü̬ü̬35, küger v kükr† kügrä .kükrä35 kühmu vajuma kühmä v kühkü v küütsä vaoma;
kühmuline .kühmliga|nõ -dsõ -st5
kühmus küh(m)ä(h)n , köödsä(h)n , köörä(h)n
kühveldama kühveldä|mä -q -83, .pilma .pilluq pillu64, .viskama visadaq .viska77, (loodsikust vett vällä) .pilkama pilgadaq .pilka77 ma kühveldan lund eest ära ma pillu lummõ iist ärq; kühveldab jahu kotti kühveldäs jahhu kotti;
kükakil kükäkilläq , kükähüisi , kükäkälläq , kükässilläq , kükükilläq
kükakile kükäki(l)le , kükäkä(l)le , kükässi(l)le
kükitama kükü|tämä -täq -dä82, kük|kämä -ädäq -kä77, mitmit kõrdo kükäske|(l)lemä -lläq -(l)le86, küküte|(l)lemä -lläq -(l)le86, kõrras kükähtä|mä -q -83, kükähü|tmä -täq -dä62 ma kükitan siiasamma maha ma kükkä siiäqsamma maaha; mis sa kükitad siin? midä sa kükütät tan?;
kükk kük|k -ü -kü37 tegi kümme kükki tekḱ kümme kükkü;
kükloop ütś|silm -silmä -.silmä35
küla kül|ä -ä -lä24 küladerohke küläline; sumbküla külätśagarik; külla minema küllä minemä; poisid lähevad õhtul küla peale poisiq toukasõq õdagu külä pääle;
külakost kosť kosti .kosti37 kas sa külakosti ka tõid? kas sa kosti ka tõiq?;
külaline küläli|ne -se -st5, võõras võ̭õ̭'ra võõrast22 kas meile on külalisi tulnud? kas meile om võ̭õ̭rit tulnuq?; paku külalisele ometi midagi süüa! pakuq no ummõhtõ külälisele midägiq süvväq!; tule vaata, mida külaline tõi! tulõq kaeq, mis külä tõi!;
külalislahke .lahkõ - -t3, .vasta.võtli|k -gu -kku38 siin majas on külalislahke rahvas tan majan om vastavõtlik rahvas;
külalistetuba külä.liisitar|õ -õ -rõ24
külaskäik külä(h)n.käümi|ne -se -st5, külä(h)n|käüḱ -käügi -.käüki37
külastaja küläli|ne -se -st5, .käüjä - -t3, võõras võ̭õ̭'ra võõrast22, rahvas .rahva rahvast22 Munamäel käis palju külastajaid Munamäel olľ palľo käüjit; näitusel oli vähe külastajaid näütüst käve kaeman vähä rahvast; mul on palju külastajaid mul om maja võ̭õ̭rit täüs;
külastama külä(h)n .käümä , (.)kaema(h)n .käümä ta külastas mind sageli tä käve mul sagõhõhe külän; külastage meie kauplust! tulkõq miiq puuti!; kas te näitust ka külastasite? kas ti näütüst ka kaeman kävet?;
külastus külä(h)n.käümi|ne -se -st5, külä(h)n|käüḱ -käügi -.käüki37, (.)kaema(h)n.käümi|ne -se -st5
külavanem külävanõmb -a -at13
külg külǵ kü(l)le .külge34, (tsialiha kotsilõ) lap|õq -põ -õt18, lap|õh -põ -õht20 püksid on külje pealt katki kaadsaq ommaq küle päält katśki; seast jäi üle viis külge ja kolm kintsu tsiast jäi üle viiś lapõht ja kolm kintsu;
külge .külge , mano(q) savi kleepus saabaste külge savi naaś saapidõ külge; riiete külge õmmeldi klaashelmeid rõividõ mano ummõldi klaasihelmit; külge hakkama (külge) nakkama, nakahtamamitmit kõrdonakatõlõma; püksid hakkavad säärte külge kinni püksiq nakatõlõsõq siiri külge; külge puutuma külge putma, putahtuma, puttuma;
külgetõmbav .köütjä - -t3, mano(q).tõ̭mbaja - -t3, mano(q).kiskja* - -t3
külgetõmbejõud mano(q).kiskmisvä|gi* -e -ke25
külgetõmme mano(q).kiskmi|nõ* -sõ -st5, .tõ̭mbus -õ -st9
külgkorv külǵ|kor -korvi -.korvi37, kü(l)le|kor -korvi -.korvi37
külgmine .külǵmä|ne -dse -st5
külili kü(l)lül(d)e , küllü(s)killäq vana ruun oli selili, vanker kraavis külili vana ruun olľ sällüle, rattaq kraavin küllüle; külili olema kü(l)lütämä;
külimit külümüt|t -ü -tü37, kül|lüm -ümä -ümät4, külvi|sari -saŕa -.sarja43 külvasin külimitutäie vilja külümütütävve viljä külbi;
külitama kü(l)lü|tämä -täq -dä82, mitmit kõrdo küllüte|(l)lemä -lläq -(l)le86
küljest kü(l)lest , mant ei võta tükki küljest võta-iq tükkü külest; murdsin põõsa küljest oksa murri puhma mant ossa;
küll külh , külq , (eitüslausõn) joht , mitte on küll om külh; hea see küll ei ole olõ-iq tuu hää joht;
küll (külla) küll küllä .küllä37 küll küllale liiga ei tee tii-iq küll külläle liiga;
küllaga ülejäie(h)n , üle jäiäq rikastel on kõike küllaga rikkil om kõ̭kkõ üle jäiäq;
küllaldane küländ - -t1, viländ , .jaksa toidukartulit on keldris veel küllaldane kogus söögikardohkat om keldrin viil küländ; see pole veel küllaldane põhjus asja pooleli jätta tuuperäst joht olõ-iq vaia asja poolõlõ jättäq;
küllaldaselt = küllalt küländ , küländäle , viländ , viländäle , vinäld , vinäldäle ei anta küllalt viina juua anda-iq vinäld viina juvvaq; küllalt saama viländ v vinäld v tävvelt saama v olõma; kas said nüüd küllalt? kas sullõ sai noq tävvelt?;
küllap külh , külq , vaśt (kah) , vet küllap sa tead, aga ei taha öelda külq sa tiiät, a sa taha-iq üteldäq; küllap sul on õigus sul om vaśt õigus jah; küllap vist vaśt kah; küllap näeme! külq paistus! v vet näküs!;
küllastuma viländ v küländ .saama , viländäs v küländäs minemä , vinäldü|mä* -däq -84 küllastunud soolalahus vinäldünüq suulvesi;
küllastus viländüs -e -t9, vinäldüs -e -t9, tülgäh(t)üs -e -t9
küllus .joukus -õ -t9, jovvukus -õ -t9, hüvvüs -(s)e -t11, rikkus -õ -t9, küll küllä .küllä37 poes on kaupa külluses poodin om kraami küländ; elab külluses eläs rikkusõn; kui mul mees elas, siis oli mul kõike külluses ku mul miiś elli, sõ̭s mul olľ kõ̭kkõ täüskäsi käen;
külluslik rik|as -ka -ast22 külluslik pulmalaud rikas pulmalaud;
külluslikult rikkahe , rikkalõ külluslikult elate rikkalõ eleti;
külm külm külmä .külmä35, vil|u -u -lu26, kah|u -u -hu26 käre külm kidsukülm; kätel hakkab külm kässile saa külm v kässil nakkas külm; külm tuul vilu tuuľ; pane uks kinni, külm hakkab panõq usś kinniq, vilu nakkas; külm näpistab külm võtt mano; külm näpistab käsi ja jalgu külm aja kässi ja jalgo külge; külmlaud külmlaud, jahhelaud; külmlett külmetüsletť;
külmakartlik külmä|herk -hergä -.herkä35, külmä.pelgäjä - -t3, külmä.pelgli|k -gu -kku38
külmakerge nõdsõhus -õ -t9
külmakindel külmä|kimmäs -.kimmä -kimmäst22, külmäle kimmäs see on külmakindel õunasort seo ubinasorť pelgä-iq külmä;
külmalt külmält , jahehõhe , jahehõlõ
külmavares kõnnõk külmävarõs -(s)õ -t11, külmä|kunn -kunna -.kunna31
külmavereline .hiitümäldäq , külmä veregaq , külmä kõtugaq , rahuli|k -gu -kku38 jäi täiesti külmavereliseks jäi tävveste rahuligus; külmavereline inimene hiitümäldäq inemine; külmavereline mõrvar süämeldäq mõrdsuk;
külmavõetud külmäst (ärq) purõt
külmenema külmembäs minemä ilm külmeneb järk-järgult ilm lätt kõrrast külmembäs;
külmetama .külmä|mä külmädäq -külmä69, külme|tämä -täq -dä82, külmä|tämä -täq -dä82, kahu|tama -taq -da82, kahmõ|tama -taq -da82, äkki v kõrras külmähtä|mä -q -83 mul käed külmetavad mul käeq külmäseq; nagu kinda käest võtad, nii külmetab kohe sõrmed ära niguq kinda käest võtat, nii sõrmõq ärq külmähtäs; väljas külmetab ja taevast sajab lund välän külmetäs ja taivast satas lummõ; hakkab külmetama ilm lätt kahulõ;
külmetuma .külmä .saama
külmetus .külmä.saami|nõ -sõ -st5, külmähä|dä -dä -tä24, külmätõ|bi -võ -põ25
külmhoone külm|hoonõq -hu̬u̬nõ -hoonõt18, külmetüs -e -t9
külmik = külmkapp külmetüs -e -t9, külmäkap|ṕ -i -pi37
külmrelv vilu|vääs* -vääsä -.vääsä35
külmuma (ärq) .külmämä külmädäq .külmä77 selline külm oli, et linnud külmusid lendamise pealt ära ja kukkusid alla sääne külm olľ, et tsirguq lindamisõ päält ärq külmssiq ni alla sattõq; pesu külmub kangeks mõsu krõbahtus külmä käen ärq;
külmus külm külmä .külmä35 olen tema külmusega juba harjunud ma olõ tuugaq joba harinuq, et tä huuľmaldaq ja kalǵ om; mere jäine külmus mere ijäne külm;
külmutama ärq külmätämä , .külmämä külmädäq .külmä77, .külmä .pandma külmutatud maasikad ärq külmätedüq maaśkaq; rahad olid kinni külmutatud rahaq olliq kinniq külmätedüq; külmutatud palgad külmätedüq palgaq;
külv külḃ külvi .külbi36, kül külvi .külvi37
külvama .külbmä .külbäq külbä v külvä61, .külvmä .külväq külvä61 kaer sai külvatud kaar sai ärq külbetüs; mul on vili külvatud mul om põld ärq v maan; kas sul on vili külvatud? kas sul om põld maan?; mul on vili külvamata mul om põld tegemäldäq;
külviesi hidsa .hitskmõ v .hitskma hidsand16, hitskma|s - -st15
külvikord külvi|kõrd -kõrra -.kõrda30
külvilapp mõts külvilap|ṕ -i -pi37
kümblema .tsuklõma tsukõldaq .tsuklõ78, tsukõlda|ma -q -83 kana kümbleb liivas kana viht liiva seen; pääsuke kümbleb vees pääsläne tsuklõs vii seen; varblane kümbleb liivas varblanõ tsuklõs liiva seen;
kümblus tsukõlus -õ -t9
kümme kümme .kümne kümmend17
kümmekond .kümne .ümbre , .umbõs kümme neid oli kümmekond näid olľ kümne ümbre;
kümnendik .kümne|sjago -nd(ä)jao -nd(ät)-jako27, .kümnendi|k -gu -kku38
kümnene .kümneli|ne -dse -st5
kümnes .kümne|s -ndä -ndät3
kümnevõistleja sport kümne.võistlõja - -t3, .kümne.võikõlõja* - -t3
kümnevõistlus .kümne.võistlus -õ -t9, .kümnevõigõlus* -õ -t9
kümnik töie.juhťja - -t3
küna ruih ruhe v rohe ruiht39, ru(u)h ru(u)hvõ .ru(u)hvõ37, molď molli .moldi37 seasöök valati künasse tsiasüüḱ valõti ruihtõ; ta seisab lõhkise küna ees tä om tagasi sääl, kost alosť;
künakirves ves|süm -ümä -ümät4, ves|sim -ime -imet4
künd künd künnü .kündü37 kevadine künd keväjäne künd;
kündma .kündmä (.)kündäq künnä66
küngas kink kingo .kinko37, kunť kundi .kunti37
künklik .kinkli(ga)|nõ -dsõ -st5, .kunťliga|nõ -dsõ -st5, kundõ|nõ -dsõ -st7 maa muutub künklikumaks maa lätt kunťligadsõmbas;
künnap (kaala)su̬u̬ń (-)soonõ (-)su̬u̬nt40
künnis läv|i -e -ve24, läve|pakk -paku -pakku37 perenaine ilmus toa künnisele pernaanõ tulľ tarõläve pääle; maailmasõja künnisel õkva inne ilmasõta v ilmasõ̭a läve pääl; kas see sündmus ületab uudisekünnise? kas seo asi küünüs sõ̭nomilävest üle?;
künnivares mustvarõs -(s)õ -t11
küps kütse - -t14, kütseq .kütse kütset18, kütseh .kütse kütseht20, küdsi- , valmis .valmi valmist22 küpsed marjad valmiq maŕaq; kas liha on küps? kas liha om kütse?;
küpsema kü|dsämä -tsäq -dsä 3. k -dsäs69, .praaťu|ma -daq -80, .paistu|ma -daq -80 leib küpseb ahjus leib küdsäs ahon; liha küpseb pannil liha praaťus panni pääl; šašlõkk küpseb tulel saslõḱ paistus hütsi kotsil;
küpsetama kü|dsämä -tsäq -dsä 3. k -dsä56, .praaťma .praatiq praadi63, .paistma .paistaq paista63 ema küpsetab leiba imä küdsä leibä;
küpsetis küdsüs* -(s)e -t11
küpsetuspulber küdsämis.pulbri - -t1
küpsis .písk|viiť -viidi -.viiti37, pränni|k -gu -kut13, küdsüs -(s)e -t11, küdsähüs -e -t9 kaeraküpsised kaarapränniguq;
küsima küs|ümä -süq v -täq -ü min 1. ja 3. k .küsse70 ta küsis minult kella tä küsse mu käest kellä; poiss küsis isalt raha poiskõnõ küsse esä käest rahha; ega tema küsi, kas ta sellega oma tervist rikub või ei egaq tä ei küsüq, kas tä tuugaq umma tervüst rikk vai ei; küsija suu peale ei lööda küsüjä suu pääle ei lüvväq;
küsimus küsümi|ne -se -st5, küsümüs -e -t9 mul on sulle küsimus mul om sullõ sääne küsümine; meil tuleb see küsimus kuidagi ära lahendada meil tulõ taa küsümüs kuigi juundõ saiaq;
küsimärk küsümis(e)|märḱ -märgi -.märki37
küsitav .kahtla|nõ -sõ -st5, .kahtliga|nõ -dsõ -st5 sain uusi andmeid, aga need on küsitava väärtusega sai vahtsõt teedüst, a tuu om küländ kahtliganõ; see on küsitav tuud piät viil küsümä v tuu ei olõq kimmäs;
küsitlema küs|ümä -süq v -täq -ü min 1. ja 3. k .küsse70, küsüte|(l)lemä -lläq -(l)le86, nõvvatõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 mind küsitleti minno nõvvatõldi;
küsitlus .perräküsümi|ne -se -st5, .perrä.uuŕmi|nõ -sõ -st5, nõvvatõlõmi|nõ -sõ -st5, küsütelemi|ne -se -st5, .pińmi|ne -se -st5, .uuŕmi|nõ -sõ -st5
küte küt|eq -te -et18
kütis kütüs -(s)e -t11
kütkestama .köütmä .köütäq köüdä61, (üte(h)n).haardma haardaq haara66 muusika ei kütkestanud teda muusiga es haaraq tedä (üten); kütkestav hääl, tütarlaps, raamat köütvä helü, tütrik, raamat; mäelt avanes kütkestav vaade mäe päält olľ illos kaiaq, nii et saa-as silmi ärq käändäq;
kütma .kütmä küttäq kütä61, lämmistä|mä -q -83, (ülearvo) seto kiiľ .uiama uiadaq .uia77 ta hakkas tuba kütma tä naaś tarrõ kütmä; kütame täna ahju ka natuke lämmistämiq täämbä ahjo ka veidükese; laul küttis südamed soojaks laul tekḱ süämeq lämmäs; küttis oma kõnega rahva üles käänď uma kõ̭nõlõmisõgaq rahva üles; jäta ometi järele, ära küta nii palju! jätäq no maaha, uiaku-iq nii palľo!;
kütt jahi|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, küt|t -ü -tü37, .jäägri - -t1 kütid läksid hundijahile jahimeheq lätsiq soejahti; salakütt salalaskja, salajahimiiś; seelikukütt naisimiiś;
küttekeha lämmistäjä - -t3
küttepuu tulõpuu - -d50
küttimine jahť jahi .jahti36, jahipidämi|ne -se -st5
kütus küt|eq -te -et18, kütüs -(s)e -t11, palotus -õ -t9 vedelkütus veteľküteq;
küüditama kiudu|tama -taq -da82
küülik kodojänes -(s)e -t11 küülikust saab kübarale hea äärise kodojänessest saa kübäräle hää puhka;
küün küün küünü .küünü37 kuivad heinad viidi küüni kuivaq hainaq viidiq küünü alaq;
küünal künneľ .kündle künneld23, künnäľ .kündle künnäld23, küünäl .küündle küünäld23
küünar künnäŕ .kündre künnärd23
küünarnukk künnäŕpää - -d sissek -.päähä v -pähäq52, künnäŕnut|ť -i -ti37
küünarvars künnäŕ|varś -varrõ -vart49, alomanõ käevarrõ jago
küündima .küündümä .küündüdäq küünü79, .haarduma .haardudaq haaru79 sina vahest küündid sinna paremini juurde saq vaest haarut sinnäq innembi mano;
küündimatu (.)puuduli|nõ -dsõ -st5, vile|ts -dsä -tsät13, rum|maľ -ala -alat4 küündimatu inimene puudulinõ v rummaľ inemine; küündimatu tõlge vilets v halv ümbrepannus;
küünelakk küüdse|värḿ -värmi -.värmi37
küünevõrd(ki): ta polnud küünevõrdki süüdi täl olõ õs musta küüdse väärt ka süüdü;
küüniline häbemäldäq
küünistama .küüdśmä .küüdsiq küüdsi63, .kraapsama kraapsadaq .kraapsa77, küüdsi|tämä -täq -dä82, .küüdsigaq .tõ̭mbama kass küünistas lapse käed katki kasś küüdsiť v kraapsaś latsõ käeq katśki;
küünitama küünü|tämä -täq -dä82, kõrras küünähtä|mä -q -83, küünähü|tmä -täq -dä62
küünlajalg lüht lühi .lühti37, .kündle|jalg -jala -.jalga33
küünlapäev .kündle|päiv -päävä -.päivä35 küünlapäeval murtakse talve selgroog kündlepäävä lätt külmä sälg katśki;
küür kühm kühmä .kühmä35, kü̬ü̬r küürä v köörä kü̬ü̬35, kühk kühü .kühkü37, kükr† kügrä .kükrä35
küürakas kühmä|tś -dsi -tsit13, kühmä|k -gu -kut13, kühkä|tś -dsi -tsit13, kühmi|k -gu -kut13, kügrä|tś -dsi -tsit13, ḱugra|tś -dsi -tsit13, küürä|tś -dsi -tsit13, köörä|tś -dsi -tsit13, köörä|k -gu -kut13
küürima .küüŕmä .küüriq küüri65, .nühḱmä .nühkiq nühi65, .mõskma .mõskõq mõsõ65 perenaine küüris kastrulid puhtaks pernaanõ nühḱse paaq puhtas;
küüru .kühmä , .hanku , .kühkü , künäru̬u̬tsu , kügäru̬u̬tsu , kü̬ü̬tsä , nõ̭õ̭ku , .semmä , .sümmä see inimene on juba küüru vajunud seo inemine om joq ärq hanku jäänüq;
küürus kühmä(h)n , hangu(h)n , köödsä(h)n , köörä(h)n , kügäroodsakallaq , kügäroodsu(h)n , künäroodsu(h)n , semmä(h)n , sümmä(h)n , nõõgu(h)n vanainimene on harjunud küürus käima vanainemine om ärq harinuq köörän käümä; see vanaemakene on nii küürus, et nina vastu maad taa vanaimäkene om nii sümmän, et nõ̭na vasta maad; vigane inimene käib küürus vigalinõ inemine käü hangun;
küürutama kungu|tama -taq -da82, köödsä|tämä -täq -dä82, köörä|tämä -täq -dä82, ungõrda|ma -q -83, upitõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86
küüs küüdś küüdse küüst39 küüneääred on lõhki ja valusad küüdserannaq ommaq lahki ja halusaq; küüntest (tehtud) küüdsine; küüntest kübar küüdsine küpäŕ; küüned enda poole küüdseq hindä poolõ; küüsi küüdsi; ta on nõia küüsi sattunud tä om nõia küüdsi sadanuq; küüsis küüdsin; surma küüsis surma küüdsin; küüsist küüdsist;
küüt (küüdi) kiut kiudu .kiutu37 pakkusin talle kojuminekuks küüti ma paki tälle kiutu kodominekis; küüti pakkuma perä pääle kutsma v võtma; mehed võeti hobustega küüti meheq võediq hobõsidõgaq kraami vidämä; võta mind ka küüti! võtaq minno ka perä pääle!; küüti minemä kiutu minemä; küüdihobune kiuduhopõń;
küüt (küüdu) kiut kiudu .kiutu37 küütseljaga hobune kiutsälägaq hopõń;
küüvits kasvot .väiko su̬u̬vitsi|k -gu -kut13