Sisseminek

saa-.aasta|k, -ga, -kka38 e -gat13 = .aasta(ga)sada = sada-.aastak sajand, aastasada

saabõrda|ma, -q, -83 laaberdama

saadanla|nõ, -(d)sõ, -st5 saatan, paharet; *satanist

.saadla|nõ, -(d)sõ, -st5 = saadań

saadõq, .saatõ, saadõt18 saade

saagõlda|ma, -q, -83 sagima

.saajakäänüs*, -(s)e, saajatkäänüst11 < saanus.ütlejä* saav (kääne), translatiiv

sa(a)jaq, m .saajo, .saajo30 < pulm [1.] pulmad, saajad

saaḱ, saagi, .saaki37 saak

saaľ, saali, .saali37 saal

.saama, saiaq, saa34 saama

saamõ|tama†, -taq, -da82 (pulmas) ande koguma

.saandõ = saaniq

saaniq = .saandõ saadik; hummogust saaniq hommikust saadik; tuustsaaniq sestsaadik, sestpeale

.saapa|poisś, -poisi, -.poissi37 = .saapasula(ha)|nõ, -(d)sõ, -st5 saabaste jalast tõmbamise pingike

saari|k, -gu, -kut13 laiguline lehm

saari|nõ, -dsõ, -st7 1.saarerikas; 2. > .saarnõ(i)nõ

saarispää, -, -d, sisseü -.päähä e -pähäq52 vihmahoog

saarnõh, .saarnõ, saarnõht20 = saarnõq

saarnõq, .saarnõ, saarnõt18 = saarnõs, .saarnõ, saarnõst22 = saarnõh < saaŕ [2.] saar, saarepuu

saarõkõ|nõ, -sõ, -ist8 1. saareke, laid; 2. = .saarlanõ saarlane

saas, saaso, .saaso37 (looma)kints, käntsakas kintsuliha; küläliseq tõiq saaso lihha külalised tõid käntsaka kintsuliha

saavõli|nahk, -naha, -.nahka33 saatananahk

sabra|k, -gu, -kut13 = sabrusḱ, i, -it13 tagumik; sai vitsagaq sabrakut piten sai vitsaga vastu tagumikku

sa|da, -a, -ta29 sada

sadakillõ ripakile

sadami|k, -gu, -kku38 kosk, juga

sa|do, -o, -to27 1. sadu; sademed; 2. mädanenud puu; laisk inimene

sadolda|ma, -q, -83 saduldama

sado|nõ, -dsõ, -st7 = sadojanõ

sadõm|õq, m -idõ, -it16 kuu- v päikesesapp (halonähtusena Kuu v Päikese kõrval paistev hele laik); kuusadõmõq tähendäseq külmä, pääväsadõmõq tuisku kuusapp tähendab külma, päikesesapp tuisku

sa|go, -o, -ko27 sete, (kohvi- vms ) paks, sagu

sagõhe = sagõhõhe

sagõhõhe = sagõhõlõ = sagõhe sageli, tihti, sagedasti

sahari|päiv, -päävä, -.päivä35 = saarõpäiv 17. september

sahvrań, -, -it4 safran

sahvti|nõ, -dsõ, -st7 moosine

saibas, .saiba, saibast22 = saivas teivas

sainahyyrja, -, -t3 kontvõõras; poiss, kes peol ei tantsi

sain|vi̬i̬ŕ, -veere, -vi̬i̬rt40 seinaäär; istus vaiki niguq vaǵa sainveeren istub vait nagu puupulk seinaääres

saisahta|ma, -q, -83 = saisahu|tma, -taq, -da62 seisatama

saisatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = .saistõlõma korduv püsti tõusma; korduv seisatama; laisk hopõń tüküs saisatõllõma laisk hobune kipub kogu aeg seisatama

.saiso .jätmä: ma jäti taa saiso jätsin selle tagavaraks seisma

saisoskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv seisatama; hopõń viisi ei vitäq, tüküs saisoskõllõma hobune ei viitsi vedada, kipub seisatama

saisotus*, -õ, -t9 parkimine; saisotus(kotus, -platś, -paik) parkla, parkimisplats, -koht; välänpuul saisotus(kotus)t om saisotus keelet väljaspool parklat on parkimine keelatud

.saista|ma, -q, -81 püsti tõusma; seisatama

.saistus, -õ, -t9 peatus, seisatus

.saisu|ma, -daq, -80 seisma, säilima; myni upin saisus suvõniq mõni õun säilib suveni

saivas, .saiba, saivast23 = saibas teivas

sakista|ma, -q, -83 kabistama; kikas sakistas kanna kukk kabistab kana

śaksa|nõ, -dsõ, -st7 saksik; olľ sääne śaksanõ, käve vestigaq oli selline saksik, käis vestiga

śaksa|tu̬u̬ḿ, -toomõ, -tu̬u̬mõ34 toompihlakas

sa|kuľ, -guli, -gulit4 mõrdadest ja neid ühendavast võrgulinast kalapüünis

sakõ, -, -t14 tihe, paks; sagu; kas tahat sakõt vai vedelät (suppi)? kas tahad paksu või vedelat (suppi)?; sakõq kardohkaq kartuli-kruubi puder; sakõ vaos põḣa pääle sagu vajub põhja

sakõrus, -õ, -t9 sasipea

salaha|nõ, -dsõ, -st5 salajane; salalik

salahus, -õ, -t9 = salandus saladus

sala.mahtu salamahti

sala|nõ, -dsõ, -st7 salalik

salastõlõ salakavalalt, valelikult

sala|tś, -dsi, -tsit13 salakaval inimene

.salďma, .salliq, salli73 = .saľma sallima; armastama, meeldima; nääq sallisõq ütśtõist väega nad armastavad üksteist väga; ma väega sallõ taad papi lugõmist mulle meeldis väga see preestri jutlus

.salgama, saladaq, .salga77 salgama; lahti ütlema

.salgus, -õ, -t9 salgamine; saladus; asi piät salgustõ jäämä asi peab saladuseks jääma

salľ, salli, .salli37 sall

salḿ, salmi, .salmi37 salm

salpi̬i̬tre, -, -t3 salpeeter

salussi(h)n saladuses

salv́ II, salvõ, .salvõ35 salv (salve); sag m kaevurake

.salvami|nõ, -sõ, -st5 1. hammustus; 2. solvang

.samblõ|nõ, -dsõ, -st5 samblane; samblast

sambra|k, -gu, -kut13 = sapak pehkinud puu(halg)

samm, sammu, .sammu37 samm

sammas|pu̬u̬ľ, -poolõ, -pu̬u̬lt40 sammaspool

sammõľdu|ma, -daq, -84 sammalduma

sammõti|nõ, -dsõ, -st5 sametine

.sampus, -õ, -t9 šampanja

sandi|nõ, -dsõ, -st7 sant, vigane (omadussõna) , vilets; sandinõ lugu sant lugu; sandidsõq rõivaq viletsad riided

sandsav|i, -i, -vi26 mullasegune savi; sandsavist saa ei ahjo tetäq mullasegusest savist ei saa ahju teha

sannali|nõ, -(d)sõ, -st5 saunaline

sannu|tama, -taq, -da82 saunatama

.sanťma, .santiq, sandi63 kerjama

sapa|k, -gu, -kut13 = sambrak = sapasḱ pehkinud puu(halg); naidõ sapakidõgaq saa-i joht sanna küttäq nende pehkinud puudega ei saa küll sauna kütta

sapasḱ, -i, -it13 = sapak

sapa|tuma, -tudaq, -du84 pehkima

sap|ṕ, -i, -pi37 sapp

.sapsõlõma, sapsõldaq, .sapsõlõ85 sumama

sa(q), su(q), sinno sina, sa

saras, .sarda, sarast23 = sarrai sara, kerge varikatus heina hoidmiseks

sarbo|tama, -taq, -da82 lobisema

sari, saŕa, .sarja43 sari, tuulamissõel

sarlaq, m .sarlu, .sarlu30 sarlakid; ütel imäl kuuli sarlu neli last ühel emal suri sarlakitesse neli last

sarna|nõ, -dsõ, -st7 sarnane

sarru|tama, -taq, -da82 sarda panema

sarvi|k, -gu, -kut13 (sarviline) veis

sarvõ|nõ, -dsõ, -st7 sarvest; sarvõnõ väidsepää sarvest noapea

sa|tam, -dama, -damat4 1. sadam; 2. kosk

sata|tama, -taq, -da82 kõikuma; ahtagõsõ perägaq loodsik väega satatas kitsa ahtriga paat kõigub väga

satavhä|dä, -dä, -tä24 = sataitõbi

satoľsep|p, -ä, -pä35 sadulsepp

sauda|k, -gu, -kut13 vettinud ront

sau|sann, -sanna, -.sanna30 = savvusann

sav|i, -i, -vi26 savi

savika|nõ, -dsõ, -st5 savikas

savikiv|i, -i, -vi26 (savist) telliskivi, punane tellis

saviritsi|k, -ga e -gä, -kat e -kät13 kilk

savitska, -, -t3 telliskivide valmistaja

.savvama, savvadaq, .savva77 < .suitsama suitsema; korsnaq savvasõq korstnad suitsevad

savvu|nõ, -dsõ, -st7 = .saunõ suitsune

savvu|tama, -taq, -da82 suitsutama

sebi|vits, -vitsa, -.vitsa30 sebavits (reeparda osa)

sedämaid sedamaid

seebi|ne, -dse, -st7 seebine

seebi|tämä, -täq, -dä82 = seebi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 seebitama

see(h)nkäänüs*, -(s)e, -t11 < see(h)n.ütlejä*, -, -t3 seesütlev (kääne), inessiiv

seemendä|mä, -q, -83 seemendama

seemüski|ne, -dse, -st5 seemisnahkne

seeneli|ne, -(d)se, -st5 seeneline

seeni|ne II, -dse, -st5 senine

seeniq.aoniq seniajani, senini

seeniqmaaniq = seoniqmaaniq senimaani, senini, siiani

seeri|k, -gu, -kut13 = seerik|saabas, -.saapa, -saabast22 säärik, säärsaabas

seestkäänüs*, -(s)e, -t11 < seest.ütlejä*, -, -t3 seestütlev (kääne), elatiiv

segi segi, segamini

segähe|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = segende(l)lemä [2.] vahelduma; ilm täämbä väega segähelles ilm väga vaheldub täna

segä(hä)mä, sekäq e .siädäq, sekä e segähä88 segama

segähüs, -e, -t9 segadus

segämä|ne, -dse, -st5 segane, sega-; segämäne vili segavili; tää om puuľtartlanõ, kynõlõs segämäst kiilt ta on pooltartlane, räägib segakeelt; taa asi om kyiḱ segämäne, olõ-i ärq seletet see asi on kõik segane, ei ole ära seletatud

segä|ne, -dse, -st7 segane

sehen > see(h)n

sehvť, sehvti, .sehvti37 sehvt (äri; kurameerimine)

seiḿ, seime, .seime35 (looma)sõim

se'kre|täŕ, -täri, -.tärri38 = se'kre|tääŕ, -tääri, -.tääri37 sekretär

se|käi, -gäjä, -gäjät4 segisti, mikser; segaja

seldsi|mi̬i̬ś, -mehe, -mi̬i̬st39 seltsimees

sele|tämä, -täq, -dä82 = se(l)lätämä seletama

seletüs, -e, -t9 = se(l)lätüs seletus

.selgehe = .selgele selgesti, selgelt

.selgüs, -e, -t9 1. selgus; 2. = .sälgüs sõlgpuu, paare ühendav põikpuu, penn; perremiiś poi hindä küünü selgüse külge ärq peremees poos enda küüni penni külge

selle sest; sellepärast; ma lää, selle et ma taha minnäq ma lähen, sest ma tahan minna; selle ma tulligiq sellepärast ma tulingi

se(l)lä|tümä, -tüdäq, -dü84 = seletümä

seltś, seldsi, .seltsi37 selts; seltskond

seltś|kund, -kunna, -.kunda32 seltskond

semmeldä|mä, -q, -83 (villa) vatkuma

semmipuu, -, -d50 riist villade vatkumiseks

semmä(h)n küürus, kõveras

sendseq, .sendse, sendset18 = seenine [I] rehealuse eeskoda

seoilma.aoli|nõ, -dsõ, -st5 tänapäevane; nüüdisaegne

seoniqmaaniq = seeniqmaaniq senimaani, senini, siiani

sepi|koda, -kua, -kota27 sepapaja, sepikoda

sepäli|ne, -dse, -st5 1. sepiline; 2. pärmiga küpsetatu; ma ei võiq midägiq sepälist süvväq ma ei või midagi süüa, mis pärmiga on küpsetatud

serb, serbä, .serbä35 = serv serv, äär; lavvaserb lauaserv

serbähtä|mä, -q, -83 = servähtämä < serbähütmä korra rüüpama, lonksama

serbähü|tmä, -täq, -dä62 > serbähtämä

serbä|tś, -dsi, -tsit13 joodik; kiä serbäseq palľo, ommaq serbädsiq kes rüüpavad palju, on joodikud

.serṕmä, .serpiq, serbi13 rüüpima

servikallaq = servilde serviti

serväh(t)üs, -e, -t9 = serbäh(t)üs

sessende|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv sessendämä

se|teľ, -deli, -delit4 sedel

setokõ|nõ, -sõ, -ist8 = seto

si|ba, -ba, -pa26 (põllu, riide) riba, äär; taa nurmõsiba om külh halv kündäq see põlluriba on küll halb künda; lõikaq taa siba ärq, sis saa rõivas tasanõ! lõika see äär ära, siis saab riie tasane!

si|bi, -bi, -pi26 sibi

sibustõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 siputama

si|dõ, -dõ, -tõ24 side (postiasutus, ühendus); ma lää sittõ ma lähen sidesse (postkontorisse)

si̬i̬bü|mä, -däq, -80 hõõguma; pangu-i sannaahjo viil kinniq, lasõq hüdseq viil siibüseq ära pane saunaahju veel kinni, las söed veel hõõguvad

si̬i̬k, seegä, si̬i̬kä35 viljamõõt

si̬i̬ń, seene, si̬i̬nt40 seen

si̬i̬ŕ, seere, si̬i̬rt40 säär; ajaq püksiq siirde! aja püksid jalga!

siib, siiva, .siiba33 tiib

.siide puruks, ribadeks (tõmmatud); jupka olľ siide seelik oli ribadeks

siig, siia, .siiga32 > ehes, > ihes

sii(h)nsama(h)n siinsamas

siil, siilo, .siilo37 siil (siilu)

siiseń, -i, -it4 viiner

siistsamast siitsamast

siivo|tama, -taq, -da82 kurameerima, tiiba ripsutama; jalus tolknema

siiäq siia

sikistä|mä, -q, -83 vastu panema, punnima, vastupanu osutama; miä sa sikistät ilma aśandaq, egaq sa kohegiq päse eiq mis sa ilma asjata vastu punnid, ega sa kuhugi ei pääse

sik|kama, -adaq, -ka77 (hobusega) savi sõtkuma, reht peksma

sikkus, -õ, -t9 sitkus; ihnsus, kitsidus

sikusk, -a, -at13 sikuti, tirk

sild, silla, .silda33 sild

silḱ, silgi, .silki37 silk, (soola)räim

.sillämä, sillädäq, .sillä77 = silestämä > ilestämä

silmikä|ne = silmikä|s, -dse, -st5 1. silmiline; tahtsõ kartolt väega ohkõsõlt kuuriq, et sis saavaq hääq murrõq, a saiq silmikädseq, nii et es tihkaq lavva pääle pandagiq tahtsin kartuleid väga õhukeselt koorida, et siis saavad head muredad, aga said silmilised, nii et ei tihanud laua peale pannagi; 2. terava silmaga, tähelepanelik; tä om silmikäs vanamiiś, külh timä silmäq ärq nägeväq, miä om timä meele perrä ta on tähelepanelik vanamees, küll tema silmad näevad, mis on tema meele järgi

silmi|tämä, -täq, -dä82 silmitsema

silmus, -(s)õ, -t11 silmus

silmä|karv, -karva, -.karva30 ripse

silmälak|k, -a, -ka31 silmalaug

silmä.lumja, -, -t3 silmamoondaja

.silmämä, silmädäq, .silmä77 1. silmitsema, uurima; ma piät naid paprit veidükese silmämä ma pean neid pabereid veidi uurima; 2.* skannima, skanneri abil sisestama

silmä|pilk, -pilgu, -.pilku37 silmapilk

silmätühe = silmätüle järelevalveta; naid latsi saa ei sukugiq jättäq silmätühe neid lapsi ei saa sugugi jätta järelevalveta

.silmüisi selgesti, ilmselgelt; tuu miiś olľ silmüisi nätäq varas see mees oli ilmselgelt varas

silť, sildi, .silti37 silt; (tee)viit

sim|mun, -una, -unat4 = simunapäiv simunapäev, 28. oktoober

simuna|päiv, -päävä, -.päivä35 = simmun

sine, -, -t2 = sinistüs pesusine

sinestü|mä, -däq, -84 = sinistümä siniseks muutuma; puu sinestüs ja habrastus koorõ all ärq puu pehkib koore all ja muutub siniseks

sinevällä|ne, -dse, -st7 = sinivälläne sinine, sinetav

singah(t)u|ma, -daq, -84 pingule tõmbuma; kärvama

.singus*, -õ, -t9 pinge; pinevus

.singõ*, -, -t3 pingeline; pinev

sinikiv|i, -i, -vi26 = silmäkivi vaskvitriol

sini|ne, -dse, -st7 sinine

sinistä|mä, -q, -83 siniseks muutma

sinistüs, -e, -t9 = sine pesusine

sinivällä|ne, -dse, -st7 = sinevälläne

.sinkama, singadaq, .sinka30 lööma, virutama; lehm singaś mullõ jalagaq, tahtsõ elo mant lüvväq lehm virutas mulle jalaga, tahtis surnuks lüüa

sin|neľ, -eli, -elit4 sinel

sip|pama, -adaq, -pa77 = siba(ha)ma sibama

sipuľ|upin, -ubina, -ubinat4 sibulõun

siputõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv siputama

sirah(t)u|ma, -daq, -84 = .sirguma sirgeks minema; ma lää ussõ, vaest sys sirahusõq jalaq ma lähen välja, vast lähevad siis jalad sirgeks

sirakillaq = siraku(h)n sirakil

siraku(h)n = sirakillaq

.sirgu sirgu

.sirgõ, -, -t3 > õgõv

sirḿ, sirmi, .sirmi37 sirm, vihmavari

sirotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv sirotama

sis = sys siis

sisaś, .siska, sisast22 = sisasḱ, -i, -it13 ööbik; sisasḱ ja piho tulõvaq sys, ku urb nakkas lahki minemä ja lehť puuhtõ tulõma ööbik ja peoleo tulevad siis, kui pungad hakkavad puhkema ja puud lehte minema

sise|kund, -kunna, -.kunda37 = sisemä|dseq, m -idsi, -idsi5 sisikond

sisest = seest seest

.siśmä, .sissiq, sissi13 röövima, riisuma; pääle sya käveq sissiq rahvast siśmän pärast sõda käisid röövlid rahvast riisumas

.sisse sisse; sisse pandma sisse panema; sisestama; sisse säädmä sisse seadma; sisustama; sisse minemä v tulõma sisenema

sissi|ne, -dse, -st7 salalik, salakaval

sis|u, -u, -su26 sisu

sita.kärblä|ne, -(d)se, -st5 väike kollane kärbes, elab loomade väljaheidetel

sitama|ja, -ja, -ia28 väljakäik, kemmerg, käimla

sita|si̬i̬ń, -seene, -si̬i̬nt40 mittesöödav seen

sitastõ halvasti, sitasti

sitavidoni|k, -gu, -kku38 = sitavi|täi, -däjä, -däjät4 = sita.vuusni|k, -gu, -kku38 sõnnikuvedaja

sitik|pihl*, -pihlõ e -pihla, -.pihlõ e -.pihla31 < aroonia aroonia

sit|t, -a, -ta30 1. sõnnik; väljaheide; sitt; hobõsõ-, lehmä- tsia-, tsirgusitt hobuse-, veise-, sea-, linnusõnnik v -väljaheide; 2. vilets, kehv, sitt

si|tuŕ, -duri, -durit4 > haarus

sitõmbahe = sitõmbalõ halvemini, sitemini

.siuhkõ, -, -t3 sihvakas, sirge

si(vv)utõ|bi, -võ, -põ25 rasedast peast mao ehmumisest saadud imikuhaigus; om latsõl siutõbi, sis värises täl pää ja piliseseq silmäq ku sivvul on lapsel siutõbi, siis väriseb tal pea ja pilguvad silmad kui maol

.siä|ne, -dse, -st7 sega-; siäne vili segavili

sjoo, -, -d > seo

slovak|ḱ, -i, -ki37 slovakk

sobija, -, -t3 = sopij nõid, posija

sobinallaq 1. sosinal, posinal; 2. lumesodi täis; sulagaq ommaq tiiq kyiḱ sobinallaq sulaga on kõik teed lumesodi täis

sobistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv sobistama

soe|hammas, -.hamba, -hammast23 tungaltera; kangaviga

soe.julguisi = soejuluhna areldi, kartlikult

soeng, -u, -ut13 soeng

.soe|tama, -taq, -da81 soetama; soeť hindäle kraami soetas endale kraami; tuld soetama tuld alustama

soe|tõlv, -tõlva, -.tõlva30 hundinui

sogõ, -, -t2 soni

sohva, -, -t2 < diivań diivan, sohva

.soi|nõ, -dsõ, -st7 = su̬u̬nõ soine

sokka minemä raisku minema

soku|tama, -taq, -da82 sokutama

.solḱna|hain, -haina, -.haina30 = .solḱnavarrõq soolikarohi (rohttaim)

.solḱna|varrõq, m -.varsi, -.varsi49 = .solḱnahain

sooda, -, -t2 sooda

soola|kints, -kindsu, -.kintsu37 = soolalap|õq, -põ, -õt18 (soola)sink

soola|nõ, -dsõ, -st7 soolane

soomi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 soomuseid kraapima, rappima, rookima; peksma, nuhtlema; tõrelema; ma hio väist kala soomidaq ma ihun nuga kala rookimiseks; taa iist tahi ma sinno soomitsaq selle eest tahtsin ma sind tõrelda (v nuhelda)

soomõkõ|nõ, -sõ, -ist8 = su̬u̬mlanõ soomlane

soomõq, su̬u̬mõ, soomõt18 = soomus soomus

soonatus, -õ, -t9 soonetis, allikane, raskesti ligipääsetav koht

.sootśka, -, -t3 Seto Kuningriigi juht (Peko asemik maa peal); külavanem

sopsahta|ma, -q, -83 sopsatama

sopsah(t)us, -õ, -t9 sops; vihmahoog

.sopśna, -, -t3 sopsumine

sopõrda|ma, -q, -83 soperdama

sor|a I, -a, -ra26 1. = tsora munakollane, munarebu; 2. sorapärl (väga väike pärl)

sorga, -, -t2 = sork

sor|i, -i, -ri26 laim; loba

sor|ima, -riq, -i57 = sori|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 laimama, klatšima; norima

sor|o, -o, -ro26 soru, veerandtoobine pudel viina

soro|ṕ, -bi, -pit13 keretäis; vihmasagar, vihmahoog; hää soroṕ vihma tulľ hea sagar vihma tuli

.sorṕma, .sorpiq, sorbi63 nõiduma

sorrõ, -, -t14 sõre; sorav; sorrõ jutt sorav jutt

sorrõjut|t, -u, -tu37 lobajutt

sorť, sordi, .sorti37 sort

.soťla|nõ, -(d)sõ, -st5 šotlane

so'tsia|lisḿ, -lismi, -.lismi37 sotsialism

so'tsioloogia, -, -t3 > ütiskunnatiieq*

sporť, spordi, .sporti37 sport; spordimiiś, -naanõ, -tśura jne sportlane

sua|laať, -laadi, -.laati37 soalaad

su|ga, -a, -ka27 suga (vahend kanga koelõngade kinnilöömiseks; jäme hari v kamm)

su|gima, -kiq, -i, min 1. p soi, min 3. p -gi, kesks -it59 < .kaḿma kammima, sugema

sugula|nõ, -(d)sõ, -st5 sugulane

sugu|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 sigima

sugõnõma, .soedaq e sugõnõdaq, sugõnõ89 sugenema, tekkima

suidsu|tama, -taq, -da82 suitsutama; suitsetama

suigahta|ma, -q, -83 < suigahutma suigatama, tukastama

suigahu|tma, -taq, -da62 > suigahtama

suigu|nõ, -dsõ, -st7 sombune; unesegane, uimane; tulľ vasta, suigunõ nägo pään tuli vastu uimane nägu peas

.suika|nõ, -dsõ, -st5 : suikadsõq paklaq peenemad takud

.suiku soiku

.suitsama, suidsadaq, .suitsa77 > .savvama

su|kaŕ, -gara, -garat4 peerupakust lõhutud särme, lõmmupuu (peergude tõmbamiseks)

suk|k, -a, -ka31 sukk; sokk; villadsõq sukaq villased sokid; miihi sukaq meestesokid

.sukmań, -i, -it4 setu seelik

śuko|tama, -taq, -da82 = tśukotama 1. lastek musitama; 2. suksutama

sul|a, -a, -la26 sula

sul|ama, -laq, -a19 sulama

sula|tama, -taq, -da82 sulatama

sulg, sul(l)u, .sulgu36 1. sulg (aedik; tõke, takistus; pais, tamm); tsiasulg seasulg; jyyl om sulq iin jõel on pais ees; tii pääl om sulg iin teel on tõke v takistus; 2. > .klambri [1.]

.sulgma, .sulguq, sulu64 tõkestama, üles paisutama; sulgema; kopraq ommaq uja kinniq sulgnuq koprad on oja üles paisutanud

suli|nõ, -dsõ, -st7 sulgedest, sulgne; suline

sumbõ|nõ, -dsõ, -st7 = .sundõnõ sombune; udune; ilm om sumbõnõ, pilven ja niguq undsõnõ ja päiv ka ei paistuq ilm on sombune, pilves ja nagu udune ja päike ka ei paista

sumbõrda|ma, -q, -83 sumama

.summa 1. nurja, hukka; seo asi lätt summa see asi läheb nurja; 2. sekka, hulka

sump, sumba, .sumpa31 = sumbõq

sunď, sunni, .sundi36 sund, sundimine

.sunďus, -õ, -t9 sundus

.sundõ|nõ, -dsõ, -st5 = .sumbõnõ = sunnunõ sombune; udune

sun|ima, -niq, -i57 sonima

sunnu(h)n = .sundõ(h)n sompus; udune; taivas om sunnun, ei olõq selget kotust, kyiḱ om viikarva hahk taevas on sombune, ei ole selget kohta, kõik on veekarva hall

su|ńo, -ńo, -nńo26 rumal inimene

.suṕma, suppiq, supi63 puruks tampima

surbi|nui, -nuia, -.nuia31 = surbipuu, -, -d50 uhmrinui

surbter|äq, m -ri, -ri24 uhmris tehtud kruubid

.surmama, surmadaq, .surma77 surmama

susi, soe, sutt42 hunt

su|śo, -śo, -sśo26 lastek hunt; täi

.sutma, suttaq, suta61 1. viitsima; suta-i ma täämbä kohegiq minnäq ma ei viitsi täna kuhugi minna; 2. jaksama, suutma; kyiḱ tüü om muq tetäq, ma olõ vana, ma ei sutaq inämb kõik töö on minu teha, ma olen vana, ma ei jaksa enam

su̬u̬, -, -d52 soo; raba; suus minemä soostuma

su̬u̬|kurǵ, -kurõ, -.kurgõ34 sookurg

su̬u̬l, soola, su̬u̬la31 sool

su̬u̬ldu|ma, -daq, -80 soolduma

su̬u̬mla|nõ, -(d)sõ, -st5 = soomõkõnõ soomlane

su̬u̬|nõ, -dsõ, -st7 = .soinõ soine

su̬u̬sť, soosti, su̬u̬sti37 soust, kaste

su̬u̬.tiala|nõ, -(d)sõ, -st5 sootihane

su̬u̬vitsi|k, -gu, -kut13 sookail (puhmastaim)

suu.andmi|nõ, -sõ, -st5 suudlus; suudlemine

suumõsu|kausś, -kausi, -.kaussi37 näopesu-, silmapesukauss

suuŕ, suurõ, suurt40 suur; suuŕ inemine täiskasvanu

suuŕku̬u̬ľ, suurõkooli, suurtku̬u̬li37 = üliku̬u̬ľ ülikool

.suurma|nõ, -dsõ, -st5 tangune, tangudest; suurmanõ pudõr tangupuder

suurmas, .suurma, suurmast22 hrl m tang (tangu)

suuŕmer|i, -e, -d, m omast ja osast -ri41 = ilmameri ookean, maailmameri

suuŕsärḱ, suurõsärgi, suurt.särki37 = pikksärḱ pikk-kuub

suuŕtükk, suurõtükü, suurttükkü37 suurtükk, kahur

suurusta|ma, -q, -83 suurustama

suurõli|nõ, -dsõ, -st5 suureline, ennast täis

suusa|tama, -taq, -da82 suusatama

.suutumas sootumaks

suv|i, -õ, -võ24 suvi

suvili|nõ, -(d)sõ, -st5 suviline

suvistõ|pühiq, m -pühhi, -pühhi24 nelipühad, suvisted

suvõma|ja, -ja, -jja e -ia28 suvila

sõbrali|k, -gu, -kku38 üsna sõbralik

sõbroldõ sõpruse poolest; tekḱ mullõ sõbroldõ taa tüü ärq tegi mulle selle töö sõpruse poolest ära

sõbrustõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 sõbrustama

sõda, sya, sõta29 sõda

sõgluma, .sõkluq, sõglu, min 1. ja 3. p sõgli71 = sõgõlma sõeluma; sõgli sõglagaq liiva sõelusin sõelaga liiva

sõgõhus, -õ, -t9 pimedus; sõgedus

sõgõlma, .sõkluq, sõglu, min 1. ja 3. p sõgli71 = sõgluma

sõidu|tama, -taq, -da82 sõidutama; pragama, sõimama; pernaanõ egäpäivi sõidutas minno perenaine sõimab mind iga päev

.sõimamiisi sõimates

sõir, sõira, .sõira30 sõir

sõit, sõidu, .sõitu37 sõit; sõiduriist liiklusvahend, sõi-duriist

.sõitõlõma, sõidõldaq, .sõitõlõ85 korduv sõitma; mitte paigal püsima

sõk|kama, -adaq, -ka77 1. tallama; lehmile om haina palľo pant, sõkkasõq kyiḱ ärq lehmadele on heina liiga palju pandud, tallavad kõik ära; vokki sõkkama vokki tallama; 2. sugutama, tallama (hrl kuke kohta); kikas sõkkas kanna kukk tallab kana

.sõkli|nõ, -dsõ, -st5 sõklane

.sõksama, sõksadaq, .sõksa77 korraks sõtkuma, jalaga vajutama

sõkõľ, .sõklõ, sõkõld22 hrl m sõkal, viljatera kest

sõkõsik|k, -a, -ka31 = pümmesikk pimesikk; sõkõsikku aeti nii, et latsõq aiq ütśtõist sõgõhuisi takan, silmäq rätigaq kinniq köüdedüq pimesikku mängiti nii, et lapsed ajasid üksteist pimesi taga, silmad rätiga kinni seotud

.sõlgama, sõladaq, .sõlga77 sõlega kinnitama

sõlḿ, sõlmõ, .sõlmõ35 sõlm

.sõlḿliga|nõ, -dsõ, -st5 sõlmiline

sõlḿsyn|a*, -a, -na28 = köüdüssyna* keel sidesõna

sõmmõŕ|hain, -haina, -.haina30 kaderohi (rohttaim)

sõpr, sõbra, .sõpra45 = sõbõr sõber

sõratõ|bi, -võ, -põ25 (suu- ja) sõrataud

sõrḿ, sõrmõ, .sõrmõ35 sõrm; vt päss e pudroki̬i̬tjä, soola.maitsja e võiu.võtja e poti.lahkja, pikkpi̬i̬tre, kulla.kandja, tikandiirikene e tikatiirits e tsilľo.nakritsiirokõnõ

sõrmit(s)õ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv sõrmitsõma

sõrḿ|laud, -lavva, -.lauda33 klaviatuur, klahvistik (arvutil, klahvpillil); sõrmlaud (keelpillil)

sõrmus, -(s)õ, -t11 = sõrḿ|vits, -vitsa, -.vitsa30 sõrmus

.sõudma, (.)sõudaq, sõvva66 sõudma

sõõrah(t)u|ma, -daq, -84 sõõrduma

sõõrmas, syyrma, sõõrmast23 = sõõrmõs, syyrmõ, sõõrmõst23 = sõõrõq, syyrmõ, sõõrõnd16 sõõre; soon; tärge; nynasõõrõq ninasõõre

sä|gä, -gä, -kä24 säga

säidsekümmend, .säitsme.kümne, säidsendkümmend17 seitsekümmend

säidsetõist(kümme(nd)), .säitsmetõist(.kümne), säidsendtõist(kümmend)17 seitseteist

.säitsmemagajidõ|päiv, -päävä, -.päivä35 seitsmemagajapäev, 27. juuni

.säitsme|s, -ndä, -ndät4 seitsmes

.säitsmeveliste|päiv, -päävä, -.päivä35 seitmevennapäev, 10. juuli

sälg|ru̬u̬ds, -roodsu, -ru̬u̬dsu37 = sä(l)läru̬u̬ds selgroog

sä(l)lä|ru̬u̬ds, -roodsu, -ru̬u̬dsu37 = sälgru̬u̬ds

sä(l)lüs, -(s)e, -t11 seljarihm leidel (hobuserakmete osa)

sä(l)lü|tämä, -täq, -dä82 selili lamama

säng, sängü, .sängü37 voodi

särǵ, säre, .särge34 särg

säs|ü, -ü, -sü26 = tsädsü säsi; üdi; tuum; säsüfüüsiga* tuumafüüsika; säsüpomḿ* tuumapomm; säsüvägi* tuumaenergia

.säädelüs, -e, -t9 teesklus; seadmine; mukkimine

.säädü|mä, -däq, -80 korda saama, lahenema, laabuma

.säädüsli|k, -gu, -kku38 seaduslik

sääl seal

säält sealt

säänesama, .sääntsesama, säänestsamma28 samasugune

sääsi|guq, m -kide, -kit13 metskõrkjas (rohttaim)

sääs(s), sääsä, .sääs(s)ä35 sääs (seadeldis kalapüügiks)

säünäs, .säünä, säünäst22 säinas

.söende|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = süvende(l)lemä = korduv .söendämä [1.]

söödi|k, -gu, -kut13 söödik

söögikotus, -(s)õ, -t11 söögikoht, toitlustusasutus

söögi|maja, -maja, -maia28 söökla

söögi|vaheq, -.vaihõ e -.vahjõ, -vahet e -vaiht19 söögivaheaeg, -vahetund

sügävähe = sügäväle = .süvvä sügavalt; sügavale

sügüselt = sügüside

sügüside = sügüselt sügiseti; sügüside lätväq latsõq kuuli, leheq kiriväs ja tsirguq lõunõmaalõ sügiseti lähevad lapsed kooli, lehed kirjuks ja linnud lõunamaale

sü|küs, -güse, -küst12 sügis

sülǵ, sü(l)le, .sülge34 sülg

.sülgämä, sü(l)lädäq, .sülgä77 sülgama, sülitama

sül|lem, -emä e -eme, -emät e -emet4 (mesilas)sülem

.sümmä küüru, kõverasse

.sündjä|dseq = .sündjä|dsiq, m -tside, -tsiid7 sünnitus, lapse sündimine; sääl perren olliq sündjädsiq, tiiä eiq, kas olľ poig vai tütäŕ seal peres sündis laps, ei tea, kas oli poeg või tütar

.sündsä, -, -t3 < viisakas kena, meeldiv, tore, mõnus, viisakas; sünnis

.sündsüs, -e, -t9 < viisakus meeldivus, mõnusus, viisakus; sündsus

.sündümä, .sündüdäq, sünnü79 1. sündima; 2. sobima; sünnis olema; kuis neoq kängäq mullõ sünnüseq? kuidas need kingad mulle sobivad?; sääne asi sünnü ei joht selline asi ei sobi mitte; 3. toimuma; miä sääl sünnüs? mis seal toimub?

sünnü|tämä, -täq, -dä82 1. sünnitama; 2. sobitama; ku sünnü-iq, sys tulõ sünnütäq kui ei sobi, siis tuleb sobitada

.sü's|teḿ, -temi, -.temmi38 süsteem

sütüs, -(s)e, -t11 tulehakatis, süütis

süvende|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = .söende(l)lemä = korduv süvendämä

.süvvä = sügävähe sügavalt; sügavale; kündku-iq nii süvvä! ära künna nii sügavalt!

.süvvü|mä, -däq, -80 = süvähümä süvenema, süüvima; tä om tüühü süvvünüq ta on töösse süvenenud

süv|ä, -ä, -vä24 = sükäv sügav; sügavik

süvähüs, -e, -t9 = .süvvüs = süvütüs sügavus

süväste sügavalt

süä, .süäme, süänd16 süda; süänd võtma söandama; süä om tśalga(h)n süda on rahul; süä jääs tśalka süda jääb rahule

.süämni|k, -gu, -kku38 kuri, vihane inimene

süäü̬ü̬, -, -d51 südaöö

süü, -, -50 1. süü, süüdiolek; süüdü pandma süüdistama; 2. < .põhjus [1.] põhjus

sü̬ü̬dü|mä, -däq, -80 1. söömisega kuluma (hammaste kohta); hobõsõl olliq süüdünüq hambaq hobusel olid kulunud hambad; 2. sööbima

sü̬ü̬ḱ, söögi, sü̬ü̬ki37 söök, toit

sü̬ü̬m(ä)|aig, -ao, -.aigo36 ennelõunane tugev söömaaeg

sü̬ü̬t, söödü, sü̬ü̬tü37 sööt, söötis põld

süüdi|k, -gu e -ge, -kut e -ket13 hrl m = süüt sügelised

.süüdlä|ne, -(d)se, -st5 süüdlane

(.)süüldäq süütu

.süütmä I, .süütäq, süüdä73 sügelema; kel sälg süüdäs, tuu sanna kütt kel selg sügeleb, see kütab sauna

.süü|tämä, -täq, -dä81 süüdistama; ti süütägu-i minno! ärge mind süüdistage!

sya|liiń, -liini, -.liini37 (võitlus)rinne

sya|mi̬i̬ś, -mehe, -mi̬i̬st39 sõjamees, sõdur, sõjaväelane

syasula|nõ, -(d)sõ, -st7 sõdur

syavä|gi, -e, -ke25 sõjavägi, armee

syn|a, -a, -na28 sõna; timä synno perrä olľ asi nii tema sõnul oli asi nii; synna andma teatama, teada andma; annaq mullõ synna, ku midägiq sünnüs teata mulle, kui midagi toimub; synna viimä, tuuma sõna viima, tooma; nimisyna nimisõna; noomen; tegosyna tegusõna; tähüssyna märksõna

synahuisi sõnahaaval

synaka|nõ = synaka|s, -dsõ, -st5 sõnakas

synali|nõ, -dsõ, -st5 sõnakuulelik; hää synalinõ latś, niguq nimmat, nii õkva lätt ku välk hea sõnakuulelik laps, nagu mainid, nii kohe läheb nagu välk; taa om synalinõ hopõń, taad käänäq kohe taht see on sõnakuulelik hobune, seda pööra kuhu tahad

synaraama|t, -du, -tut13 sõnaraamat

syna|vaheq, -.vaihõ e -.vahjõ, -vahet e -vaiht19 sõnavahetus, tüli; synavahet ka olľ, a lasi halva syna läbi kõrvu sõnavahetust ka oli, aga lasin halva sõna kõrvust mööda

synń, synni, .synni37 oinas, jäär

syno .ikma itkema, itku laulma

synoli|nõ, -(d)sõ, -st5 1. rahvalaulik, rahvalaulu eeslaulja; 2. sõnakas

synotus, -õ, -t9 sõnumine, sajatus, needus

sys = sis siis

sysa|ŕ, -ra e -rõ, -rd12 õde

sysari|k, -gu, -kku38 kangakudumisviga; ku katś langa saa ütte nitsehe, sys tuu om sysarik kui kaks lõnga satub ühte niide, siis see on kudumisviga

syym, sõõmu, syymu37 sõõm, lonks, suutäis

syyrdma, syyrduq, sõõru64 = sõõratama 1. sõõrutama; 2. (jalus) sõeluma, keerlema; kasś syyrd jalon kass keerleb jalus