Löüt 246 kiräkotust.
.
uarm |(
as )
, -a, -a(s)t15 = .
uarm |(
õs )
, -õ, -õ(s)t15 =
oormas lumehang
uba, ua, upa27 uba
uba |
lehť, -lehe, -.lehte34 ubaleht (rohttaim)
uba |
mulḱ, -mulgi, -.mulki37 Halliste
v Abja kandi mulk
ubľa |
tama =
ubľo |
tama, -taq, -da82 nüpeldama, peksma
ubõri |
k, -gu, -kku38 =
ubõ |
rits, -ritsa, -.ritsa37 =
õbõrik ubrik
uďe, ude, ute24 >
utõ ud |
murť, -murdi, -.murti37 udmurt
udras, .utra, udrast22 saarmas
udsal |
õma, -daq, -õ85 hõljuma
udsu, udsu, utsu26 1. udu;
2. ebe, ude; udusulg;
patja kloppin ajat padja külest udsu üles patja kloppides ajad padja küljest udusulgi üles
udsu |
nõ, -dsõ, -st7 1. ebemeid, udemeid täis;
2. udune
udsu |
sulǵ, -sulõ, -.sulgõ34 udusulg
udsu |
tama, -taq, -da82 1. udutama, uduvihma sadama;
2. ebemeid, udemeid ajama
ugala |
nõ, -(d)sõ, -st5 sõnakehv, taipamatu inimene; kõnedefektiga inimene; umbkeelne;
kiä häste mõista-i kynõldaq, om ugalanõ kes hästi ei oska rääkida, on ugalane
ugri |
tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 urgitsema, nokitsema;
jätäq nynaugritsõminõ perrä! jäta ninanokitsemine järele!
ugu |
rits, -ritsa, -.ritsa31 kurk (kurgi)
uhaja |
nõ =
uhaja |
s, -dsõ, -st5 okkaline
uha |
k, -gu, -kut13 =
uhas, -(s)õ, -t11 =
uhtjas uhi, uḣa, .uhja44 ohi
uhi |
lyig, -lyia, -.lyiga32 ohelik
uhiuma |
nõ, -dsõ, -st7 päris omane
uhi |
vesi, -vi̬i̬ , -vett42 loputusvesi
.
uhjama, uḣadaq, .uhja77 juhtima, ohjama
uhkjas, .uhkja, uhkjast22 =
uhḱmas, .uhḱma, uhḱmast22 =
uhtjas .
uhkuisi = .
uhkõhe uhkelt
.
uhkus, -õ, -t9 uhkus
.
uhkõ, -, -t3 uhke
.
uhkõhe = .
uhkuisi = .
uhkõlõ uhkelt
.
uhkõlõma, uhkõldaq, .uhkõlõ85 =
uhkõnda |
ma, -q, -83 uhkeldama, uhkustama
uhkõndõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
korduv uhkõndama uhtjas, .uhtja, uhtjast22 =
uhťkas, .uhťka, uhťkast22 =
ohtjas =
uhak =
uhas =
uhkjas =
uhḱmas ohakas
.
uhtma, .uhtaq, uha63 = .
huhtma loputama, uhtma;
parõmb õdagunõ uhet ku hummogunõ mõst õhtune loputus on parem kui hommikune pesemine (nõudepesu kohta)
uhťmas, .uhťma, uhťmast22 =
uhtjas .
uhtsama, uhastaq, .uhtsa76 kergelt loputama, uhtma
uhu |
paadś, -paadsi, -.paadsi37 =
hu̬u̬ paadś =
paadsapuu =
vohopaadś paakspuu
uhvo, -, -t2 ufo
.
uialõma, uialdaq, .uialõ85 korduv oietama, hädaldama, karjuma
.
uiama, uiadaq, .uia77 ülemäära kütma;
jätäq no maaha, uiaku-i nii palľo! jäta ometi järgi, ära küta nii palju!
uia |
tama, -taq, -da82 =
uiutama oietama, hädaldama
.
uibulehi |
ne, -dse, -st7 teatud liiki kindakiri
.
uibu |
nõ, -dsõ, -st7 õunapuine, õunapuust
uigahta |
ma, -q, -83 huigatama
uigah (
t )
us, -õ, -t9 huigatus
uigukõ |
nõ, -sõ, -ist8 savivile
.
uigõlõma, uiõldaq, .uigõlõ85 korduv oigama; oietama
uik, uigu, .uiku31 vilepill, vile
.
uikama, uigadaq, .uika77 huikama
.
uikma, .uikuq, uigu64 huikuma
.
uikna, -, -t3 huikamine, huikumine
uinah (
t )
u |
ma, -daq, -84 = .
uinuma uinuma
uinah (
t )
us, -õ, -t9 =
uinak uinak
uina |
k, -gu, -kut13 =
uinang, -u, -ut13 =
uinah (
t )
us .
uinu |
ma, -daq, -80 =
uinah (
t )
uma =
uinussillõ .
jäämä uinuma
uinu |
tama, -taq, -da82 uinutama;
uinudi kyiḱ uma raha pudõlihe uinutasin kogu oma raha pudelisse (
piltl jõin kogu oma raha maha)
.
uisku uisapäisa
uiśo, -, -t2 =
oiśo =
osśo =
usśo oinastall
.
uitsama, uidsadaq, .uitsa77 kiigutama
uiu |
tama, -taq, -da82 =
uiatama uja, uja, ujja e uia26 =
oja oja
ujahta |
ma, -q, -83 =
ojahtama oiatama
ujah (
t )
us, -õ, -t9 =
ojah (
t )
us oie
ujoma, ujjoq e uioq, ujo70 = .
oidma = .
oiduma =
ojoma ujuma; triivima;
mi uio üle järve ujusime üle järve
ujo |
tama, -taq, -da82 =
ojotama ujutama; parvetama
ujovallaq üle ujutatud
uk .
ra'inla |
nõ, -(d)sõ, -st5 ukrainlane
ukõrda |
ma, -q, -83 1. < mukõrdama ukerdama, vaevaliselt liikuma;
2. kudrutama (tedre häälitsemise kohta)
ukõrdõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv 1. ukerdama, vaevaliselt liikuma;
2. kudrutama (teder)
ukõr |
paudś, -paudsi, -.paudsi37 =
ukõr |
taudś, -taudsi, -.taudsi37 =
ukõr |
tuudś, -tuudsi, -.tuudsi37 =
kukõrpaudś =
kukõrtaudś =
upõrpaudś kukerpall
ulľ, ulli, .ulli37 1. rumal, loll, tobe;
ulľ lugu külh rumal lugu küll;
ulľ saa kerikun ka pessä loll saab kirikus ka peksa;
mi piät tunnin ullõ haŕotuisi tegemä me peame tunnis tobedaid harjutusi tegema;
2. < hull hull;
tä om ullis lännüq ta on hulluks läinud
.
ulli =
ullituhe =
ullitulõ väga, tohutult;
rahha om täl iks ulli palľo raha on tal ikka tohutult palju
ulli |
arsť, -arsti, -.arsti37 psühhiaater
ullikõ |
nõ, -sõ, -ist8 rumaluke; lollike, tobuke
ulli |
nõ, -dsõ, -st7 rumalavõitu
ullistõ rumalasti
ulli |
tama, -taq, -da82 rumalusi tegema; lollitama; vigurdama
ullituhe = .
ulli =
ullitulõ ullitus, -õ, -t9 narrus, rumalus; vigurdamine
ulľ |
juheq, -.juhťmõ, -juhend16 nalj nulljuhe
.
ulľus, -õ, -t9 rumalus, lollus
.
ullõl |
õma, ullõldaq, .ullõlõ85 =
korduv ullitama uľo, uľo, ulľo26 tobu
ulv, ulva, .ulva31 nutt, hala
um =
om vt olõma um |
a, -a, -ma24 oma; oma, lähedane (inimene)
uma |
dsõq, m -tsidõ, -tsit7 omaksed, lähedased (inimesed)
umaette omaette, eraldi
umahus, -õ, -t9 omadus
umahussyn |
a, -a, -na28 omadussõna, adjektiiv
umajago omajagu, mõnel määral
umakäänüs*, -(s)e, -t11 < umas.ütlejä* omastav (kääne), genitiiv
umandus, -õ, -t9 omandus
umani |
k, -gu, -kku38 omanik
umaper |
ä, -ä, -rä24 omapära
umaperäli |
ne, -dse, -st5 =
umaperä |
ne, -dse, -st7 omapärane
umasuguma |
nõ, -dsõ, -st5 =
umasugu |
nõ, -dsõ, -st7 omasugune
umas .
ütlejä*, -, -t3 >
umakäänüs* umavahel =
uma .
vaihõl omavahel
umaveli |
ne, -dse, -st7 oma, tuttava meelelaadiga inimene
umb, ummõ, .umbõ34 =
umbhengeline uskmatu, umbusklik;
külh om umb inemine, tälle saa-i midägiq selges tetäq küll on umbusklik inimene, talle ei saa midagi selgeks teha
.
umba- .
untsu vägisi
umbhengeli |
ne, -dse, -st5 =
umb umb |
ki̬i̬ ľ, -keele, -ki̬i̬ lt40 võõras keel
.
umblõja, -, -t3 õmbleja
.
umblõma, ummõldaq, .umblõ78 õmblema
umb |
ots, -otsa, -.otsa31 ummik
umb |
sõlḿ, -sõlmõ, -.sõlmõ35 umbsõlm
umbtõ |
bi, -võ, -põ25 = .
umb (
õ )
palanuq umb |
usk, -uso, -.usko36 umbusk
umb .
uskli |
k, -gu, -kku38 =
umb .
uskmaldaq umbusklik
.
umbõ I = .
umbõhe = .
umbõlõ 1. umbe, kinni; umbselt;
2. kõnek väga;
umbõ(lõ) suuŕ väga suur
.
umbõ II, -, -t3 = .
umbõnõ .
umbõ .
haigõ, -, -t3 = .
umb (
õ )
palanuq .
umbõhe = .
umbõ [
I ] = .
umbõlõ .
umbõ (
h )
n 1. umbes, ummuksis, kinni;
järv́ om talvõl umbõn järv on talvel ummuksis;
2. pilves;
umbõn ilm pilves ilm
.
umbõ |
nõ, -dsõ, -st7 = .
umbõ [
II ] =
umminõ umbne, kinnine
.
umbõs umbes, ligikaudu
.
umb (
õ )|
vihm, -vihma, -.vihma31 pikaajaline vihm
umma .
kõrda omakorda
ummamu̬u̬ du omamoodi
ummapääd omapead
ummi |
k, -gu, -kut13 ummik; kaanega puunõu
ummi |
nõ, -dsõ, -st7 = .
umbõnõ ummista |
ma, -q, -83 ummistama
ummistu |
ma, -daq, -84 ummistuma
ummuskilõ =
ummussõhe ummussillaq =
ummussi (
h )
n =
ummussõ (
h )
n ummuksis
ummussõhe =
ummuskilõ =
ummussõlõ ummuksisse
ummussõ (
h )
n =
ummussillaq ummõhtõ (
giq ) ometi(gi)
ummõlus, -õ, -t9 õmblus
ummõlusmassin, -a, -at4 õmblusmasin
uńasḱ, -i, -it13 unimüts
und, unna, .unda32 und (õngpüünis)
.
undama, unnadaq, .unda77 1. ulguma; undama;
2. undama, huugama, valutama (
nt pea)
und |
rehḱ, -rehi, -.rehki36 =
und |
rehť, -rehi, -.rehti36 pettus, sohk;
myni kaupmiiś tege müümise man undrehki mõni müüja teeb müües sohki
.
undru |
k, -gu, -kku38 > .
ündrik undsõh, .undsõ, undsõht20 =
undsõq .
undsõ |
nõ, -dsõ, -t7 udune
undsõq, .undsõ, undsõt18 =
undsõh udu; uduvihm;
nii paks undsõq olľ, et umma kätt ka näe es nii tihe udu oli, et oma kätt ka ei näinud;
undsõt ajama udutama, uduvihma sadama
undsõ |
tama, -taq, -da82 udutama, uduvihma sadama
undõr |
manń, -manni, -.manni37 >
hundamenť ungarla |
nõ, -(d)sõ, -st5 ungarlane
ungi |
tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 urgitsema, õngitsema
ungõrda |
ma, -q, -83 küürutama
un |
i, -õ, -d41 uni; unenägu
uni |
k, -gu, -kut13 hunnik
uni |
nõ, -dsõ, -st7 unine
unista |
ma, -q, -83 1. uniseks tegema, muutma, uinutama;
tä ynnõ unistas inemiisi uma igävä jutugaq oma igava jutuga ta ainult ajab inimestele une peale;
2. >
hõľahõ (
l )
lõma unistõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 uniseks jääma
unitsi |
ga, -a, -ka29 unimüts, laiskvorst
unnah (
t )
us, -õ, -t9 hetkeline ulgumine
un |
o, -o, -no26 1. onu (ema vend);
2. sääsk
uno |
tama, -taq, -da82 pinisema (
hrl sääse kohta)
unõ |
hain, -haina, -.haina30 =
unõlilľ tõrvalill (rohttaim)
unõhta |
ma, -q, -83 unõhutma unustama
unõh (
t )
u |
ma, -daq, -84 ununema
unõh (
t )
us, -õ, -t9 unustus
unõhuisi unarul(e)
unõhu |
tma, -taq, -da62 >
unõhtama unõ |
lilľ, -lilli, -.lilli37 =
unõhain unõ |
müts, -mütsü, -.mütsü37 unimüts
unõnä |
go, -o, -ko27 unenägu
unõrõõmah (
t )
us, -õ, -t9 sügav lühike uni, suigatus;
päält unõrõõmahust olľ pää hulga selgemb pärast suigatust oli pea palju selgem
unõssihe =
unõssilõ unarule
unõssi (
h )
n unarul
unõvirussi (
h )
n poolunes, suikvel
upakallaq =
upakillaq upakil
upakillõ =
upakulõ =
upil (
d )
õ upakil(e)
upin, ubina, ubinat4 1. õun;
2. > maaupin upin |
hain, -haina, -.haina30 kummel
upi |
ninń, -ninni, -.ninni37 kullerkupp
upitõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 küürutama
upo, -, -t2 lastek õun; kartul
uppi uppi
up |
puma, -pudaq,-u79 uppuma
upunǵ, -i, -it13 =
uputus uputus, üleujutus;
hainamaa lätś upungihe heinamaa ujutas üle
upuskõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 1. hulpima, aeg-ajalt vee alla vajuma;
2. üle ujutatud olema;
moro upuskõllõs õu on üle ujutatud
upu |
tama, -taq, -da82 uputama; üle ujutama
uputus, -õ, -t9 =
upunǵ upõr |
paudś, -paudsi, -.paudsi37 =
ukõrpaudś kukerpall
ur |
a†, -a, -ra26 =
ora [
2. ] =
urg [
1. ]
urb, urba, .urba31 1. urb;
2. pung;
keväjä nakkasõq urbaq lahkõma ja urbõ seest tulõvaq leheq vällä kevadel hakkavad pungad puhkema ja pungadest tulevad lehed välja
.
urbama, urbadaq, .urba77 suure häälega nutma
urbaut |
ť, -i, -ti37 utť [2. ] pajuurb
.
urbu |
ma, -daq, -80 pakatama (pungade kohta); (leotamisel) paisuma, tursuma; idanema;
herneq urbusõq vii seen herned paisuvad vees
urbõli |
nõ, -dsõ, -st5 =
urbõ |
nõ, -dsõ, -st7 urvarikas, urvakas
.
urbõ |
päiv, -päävä, -.päivä35 palmipuudepüha
urg II, uru, .urgu32 >
u̬u̬ śurg† I, ura, .urga32 =
ura† oja
urga |
tama, -ta(q), -da82 =
uuratama puurima; urgitsema; (tüütult) uurima, küsitlema
urru |
tama, -taq, -da82 sigu kutsuma
uru |
parm, -parmu, -.parmu37 pealetükkiv inimene
.
urvi =
urvil (
d )
õ urvakil(e), uppi(s)
urvikallaq =
urvikillaq =
urvikullaq urvakil, uppis
urvil (
d )
õ = .
urvi urvi |
tama, -taq, -da82 urvitama, urvakil olema
urvitõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
korduv urvitama usalda |
ma, -q, -83 julgema;
kas sa usaldanuq sinnäq minnäq? kas sa julgeks sinna minna?
usinahe =
usinalõ usinalt
usindus, -õ, -t9 usinus
usk, uso, .usko36 usk; uskumus; religioon;
seto usk, vinne usk õigeusk;
seto- v vinneusulinõ õigeusklik
.
uskla |
nõ, -dsõ, -st5 = .
uskli |
k, -gu, -kku38 = .
uskli |
nõ, -dsõ, -st5 usklik
.
uskma, .uskuq, usu73 uskuma; usaldama;
kas sa ei usuq minno, et sa mu takan nurgitsõt? kas sa ei usalda mind, et sa mu taga nuhid?;
taad miist ei võiq uskuq seda meest ei või usaldada
.
uskma (
l )
daq uskmatu; umbusklik
.
uskmi |
nõ, -sõ, -st5 usaldus; uskumus, arvamus
usoli |
nõ, -dsõ, -st5 usklik; usuline
usotõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 veenma, (oma arvamust) sisendama
usś, ussõ, ust39 uks
uss |
aid, -aia, -.aida33 taraga piiratud ukseesine õu;
eläjit tohe-i ussaida laskõq, nuuq tegeväq lillele liiga ja tüküseq tarrõ loomi ei tohi ukseesisele õuele lubada, need teevad lilledele liiga ja kipuvad tuppa
us |
sin, -ina, -inat4 usin
usśo, -, -t2 =
oiśo =
osśo =
uiśo oinastall
usśu |
tama, -taq, -da82 sussutama
ussõ välja;
ajaq pini ussõ! aja koer välja!
ussõ (
h )
n väljas;
põrhõllaq om ussõn peris külm tuuľ praegu on väljas päris külm tuul
ussõst väljast;
miä elläi saa noq ussõst, kyiḱ kotusõq ommaq palľaq mis loom praegu väljast saab, kõik kohad on paljad
.
ustav, -a, -at4 ustav
utaŕ, udara, udarat4 udar
uti |
k, -gu, -kut13 utt, utt-tall
util, udila, udilat4 ritv
.
utma, uttaq, uta61 1. peksma (reht);
2. vaevama, kurnama (maad);
3. vaiku
v tökatit ajama
ut |
ť, -i, -ti37 1. utt;
2. > urbautť uttu |
ma, -daq, -80 enesekoh kurnama, kurnatud saama (maa kohta);
taa om ärq uttunuq maa, tast saa ei määnestkiq saaki see on kurnatud maa, siit ei saa mingit saaki
utu |
tama, -taq, -da82 maad kurnama
utõ, -, -t2 uďe ute (lamba hellitusnimetus ja kutsumissõna)
u̬u̬ ń, oonõ, u̬u̬ nt39 =
u̬u̬ ś u̬u̬ ńliga|
nõ, -dsõ, -st5 =
ooninõ =
u̬u̬ śliganõ u̬u̬ ś, oosõ, u̬u̬ st39 =
u̬u̬ ń < urg [II ] urg; õõs;
rebäseuuś rebaseurg
u̬u̬ śliga|
nõ, -dsõ, -st5 =
oosinõ =
u̬u̬ ńliganõ urge täis, õõneline
u̬u̬ ś.
pääslä |
ne, -(d)se, -st5 kaldapääsuke
u̬u̬ tma, u̬u̬ taq, ooda61 ootama
u̬u̬ tmaldaq ootamatu(lt)
uudis, -(s)õ, -t11 uudis
uudishim |
o, -o, -mo26 uudishimu
uudishimoli |
k, -gu, -kku38 uudishimulik
uudsõq, .uutsõ, uudsõt18 uudsevili, -leib
uuli |
ts, -dsa, -tsat13 >
huulits uuŕ, uuri, .uuri37 uur
uura |
tama, -taq, -da82 =
urgatama puurima; urgitsema; (tüütult) uurima, küsitlema
uuratõ |(
l )
lõma, -llaq, -(l)lõ86 =
korduv uuratama .
uurdma, (.)uurdaq, uura66 puurima; uuristama
uuri |
k, -gu, -kut13 keldri esik
uurikallaq =
uurikullaq uurakil, upakil, kummargil
uurista |
ma, -q, -83 uuristama
.
uuŕma, .uuriq, uuri63 uurima
uurõq, .uurdõ, uurõt19 1. uure;
2. puusaluu
